esmaspäev, 29. detsember 2008

VALGED JÕULUD!

Nüüd pole juba õige kaua midagi kirja pannud, ju selle pärast, et aega on liiga palju. Õnneks praegusel jõuluajal keegi siia ei satu ka ja vingumist pole kuulda olnud. Aga noh, tegelikult pole viimasel paaril päeval midagi kuulda olnud, sest maale minnes võtsin pooltühja telefoni kaasa küll, aga laadijat mitte... Ei saanud isegi Kadrile helistada ja öelda, et ma ei saa ta lahkumispeole ilmuda (ja selle asja proovin kohe homme ära klaarida, kui laetud saan). Aga praegu, peale nädalakest maal on naljakas tunne. Selline tunne, nagu oleks kuskil mõnda aega paguluses olnud ja nüüd saab tagasi ja terve pere õpib kodu jälle tundma. Ju on lumistest jõuludest pea ikka veel sassis :)
Viimane päev Itaalias oli ikka väga kreisi. ma ei tea, kas ma kirjutasin, et mu lennuk läks laupäeva hommikul kell 11 ja ma otsustasin minna kaubikuga ja jõuda lennujaama kell 5 hommikul. Igastahes öösel kaheni käisin Yasamani ja Daigaga ringi. Alguses, nii kümnest, läksime Foresse ja avastasime sealt ühe väga andeka Saneli joonistuse. Kahju, et ma seda kaasa ei võtnud, see oli ikka väga hea :D Seal nägime Attilat, kellel oli väike veinivaru hävitada ja Peter ja ta vend, kes oli Kanadast Euroopat avastama tulnud, tulid ka. Varsti tüdinesime Yasamaniga sellest ära, jätsime Daiga veini jooma ning läksime "african partyle", mis tähendas lihtsalt hunnikus purjus mustanahalisi ringi kakerdamas. Kuulsin mõnda päris veidrat ülestunnistust, aga lõpuks sai kell 2 ja ma pidin pakkima minema.
Enne lahkumist läksin ja istusin veel paarkend minutit Yasamani toas ja sõin kell 4 hommikust. Varsti olin juba lennujaamas, kus polnud peale meie hingelisti. Ühtegi töötajat ega turvat ega kedagi, ainult mina, Lobna, Daiga, Simona, Tomas ja tema ukulele, mida ta meile lahkesti aja viitmiseks mängis. Lõpuks kell 12 öösel olin kodus ja õnnelik. Pikk päev oli, aga magada sai ka ikka omajagu lõpuks. Esimeses lennukis magasin juba enne, kui see lendu tõusis ja näinudki turvavöö kinnitamise juhendit. Kui kahju. Henri sündis nädal peale seda, kui ma koju tulin ja koju tuli juba järgmisel päeval, kui Külliga vanaema sünnipäeval olime. Oligi hea põhjus sealt vahepeal ära joosta ja koju tulla, et vennakest näha :) Päev enne jõule läksime maale ja pidasime perekeskis pühasid, nagu alati. Vanaema sünnipäeval Pärnus käisime ka ning läksin Külliga randa ja linna peale jalutama. Pärast nägime Villut, ma polnud teda enne näinudki ja ta oli väga armas :)
Sõpru oli tore näha, esimesena nägin Pauliinat :) Kaks päeva järjest :D Aga varsti nägin juba paljusid, teatrilaboris oli väike istung. Kadriga käisime linnapeal, rääkisime juttu ja hüppasime Valli baarist ka läbi ja võtsime mõlemale ühe millimallika. Pärast istusime nagu vanad parmud kuskil pingil ja kasutasime raamatukogu raamatuid istumisalustena. Siis käisin veel koolis ja söögivahetunnis :D Homme tahaks Merkat ka näha.
Kodo!!!

reede, 12. detsember 2008

LAHKUMAS!!!!

Hoidsin end veidi aega tagasi, sest panin äkitselt tähele, et kui mul väga kiire oli, siis kirjutas nii 2-3 postitust päevas :D Aga nüüd on reede 12 detsember kell 8.35 ja väljas möllab bora. Esimest korda kuu aja jooksul pidin jälle kindad kätte panema, aga vähemalt täna enam ei saja. Just lahkus ühes suures ilusas sinises bussis enam kui 40 inimest - Tšehhi-Poola route. Mulle ja Hannale vanad tuttavad kohad ;) Läks veidi aega, enne kui buss minema sai, sest kõigile tuli head aega öelda ja pisut juttu rääkida ja siis hüvastijätud taaskord värskelt üle teha jne. Aga üldse ei ole tunnet, et mõne tunni pärast kojusõit. Veider lihtsalt, sest kui 20 päeva veel oli, tundsin et kohe kohe on minek. Nüüd on ainult 20 tundi jäänud ja tegelikult on vist seesama tunne, mis enne tulekut. Et mitte midagi ei tundnud.. Aga ometi ei maganud siis ju 40 tundi jutti ja mingit väsimust kordagi ei tundnud :)

Teisipäeval oli EE show!!! Hullult kiideti ja üldse öeldi ainult väga häid asju :) Ja mu EE sõber sai teada, kes ma olen ja ta on lihtsalt üliäge! Aga ta läks täna juba kl 6 ära... koos oma primaga, kes on pisut segane! Või no täitsa lollakas lausa! Ta pani kohvri igast ostetud pahna täis ja mõned riided mahtusid ka sinna hulka, aga enamus riideid jäid välja. Käsipagas täitus õpikutega (ma ei tea, miks tal neid vaja läheb, aga ta võttis vist KÕIK raamatud kaasa. Isegi füüsika, mida ta järgmisest poolaastast enam ei võtagi!!)
Aga nüüd arvake ära, mis ta kõigi nende riietega tegi, mida ta kohvrisse ei pannud? Muidugi toppis ta need kõik endale selga! Ok,võib veel aru saada, kui sa paned paar asja topelt, aga 2 t-särki, kolm triiksärki, kaks kampsunit, 2 salli + ümber enda sidus ta veel neli kampsunit ja paar pluusi. Seejärel pani ta oma mantli selga, kuigi see ei mahtunud eriti hästi. Ja selle peale pani ta oma teise mantli!!! Kõige parem oli vist siiski see, kui palju aluspesu ta endale selga suutis panna... Ingrid oli veidi vihane ja kärsitu, sest Andrei juba ootas all ja nad pidid minema, nii et kõik oma ülejäänud asjad, mida ta ajanappuse tõttu ei suutnud kuskile sobitada, jättis ta lihtsalt igale poole laiali. Viskasime need hiljem tema kappi hunnikusse. Päris kena nägi tuba pärast seda välja :) Eile magasin seal toas tegelt, sest Yiran läks kell 1 päeval koju juba. Ta pidi ka Poola-Tšehhi street performance'ile minema, aga kuna tundub, et ta põlvevigastus on päris tõsine ja arvatavasti vajab operatsiooni, siis ta ostis uue pileti ja läks otse koju. Loodetavasti läheb kõik hästi :) Kirjutasin talle veidi hiina keeles ka, aga mu hiina asjandused ei olnud just kõige hiilgavamad.
Õhtul käisin Mangiafuocos lõpuks ära. Mina, Franci, Rebecca, Kristi ja Iva. Võtsime ühe metro ja istusime seal mitu tundi vist. Pärast käisime korra Scholzis, et mõni mõttetu asi, nagu öösark ja hambahari võtta (hoolimata vihmast, mida terve päev ühegi pausita lihtsalt kallas ja kallas). Fores panin kohe öösärgi selga ja läbimärjad sokid ja papud radikale kuivama. Tõmbasin teksad jalga ja jaki peale ja kolisin dayroomi üle. Ja ohhoo, kes seal istus - minu toakaaslane! Vaevu jõudsina Dijana kõrvale maha istuda ja teada saada, et ta kavatseb ka Fores ööbida, kui Celestina tubade poolt hüüdis, et terve Scholz on siin või! Aga tegelikult oli pool Luccheset ja mõni Old Office'i poiss ka seal. Erlin tuli meiega juttu rääkima ning Stefan ja Mirko jooksid just võidu Ghenadie tuppa ja pidime ka just minema, kui äkki Jay täiel kiirusel meist mööda, välisukse poole jooksis. Parissa jooksis tal järel ja hüüdis "Saskia, Saskia!" (Residence tutor, toimus tubade kontroll) Hüppasime püsti ja jooksime Jay järel Old officisse. Ülinaljakas oli, aga vihma sadas ja ma olin paljajalu :/ Kümne minuti pärast, kui tagasi läksime, mu jalad tulitasid ja valutasid nii kõvasti, et läksin kohe voodisse ja ei tahtnud enam mingit filmi vaadata :D Kristjana tahtis oma kohvrit veidi kergemaks teha, nii et võttis ühe panetone välja ja sõime seda. Siis magama, järgmine päev kool ju ikkagi :D Breakfast in bed oli imeline!
Tegelikult peaks ka pakkima, äkki ma pärast pole ise sugugi parem kui Kristi. Tulen ka kaks paari jalanõusid jala otsas ja neli salli ümber kaela?


Homme kell 4 hommikul school vaniga lennujaama minek. Kell on juba 9 nii et ega palju aega pole jäänud, 7 tundi lahkumiseni... Deem!!!!!!!! Magasin Dorka mineku vist maha :( Lähen jooksen, vaatan, kas ta on veel siin!

Juhuslikke hetki minu ja Hanna Tšehhi-Poola tripist:
Prahas silla all
Teel koju
Poola väikelinnas, ikka teel koju
Järvekese ääres kuskil eikuskil

laupäev, 6. detsember 2008

SAN NICOLO!!!!!

Kell saab varsti kuus, väljas on kottpime ja piazzal käib pidu :) Tulin korraks ära, sest muidu varsti pole enam aega kirjutada - kohe hakkab UWC koor laulma ja peale seda tõttan Palasse, et Rezaga videoklipp ära teha ning siis Mangiafoco, pizza ja vein!

Täna on
San Nicolo päev ja meil juba kuu aega Duinos punased vaibad tänavatel. Eelmine nädal toodi kuusepuu ja mingid suured ilusad konstruid, mis kujutavad endast karjust ja Maarjat, jne (ja need on siin tegelikult ka päris kenad, mitte nagu need, mida Ameeria filmides võib näha. Aga keegi ei usu, et meil Eestis neid igal tänavanurgal ei ole :D). Eile toodi lava ka ja praegu laulavad seal väiksed lapsed :) Käisime laval ja ütlesime kõik oma keeles häid jõule ka! Alguses olime viiekesi, et lähme! Pärast oma 30 inimest käis! Ja kogu küla on koos ja iga nurga peal saab midagi head - kakaod, kuuma veini, koogikesi ja kuumi kastaneid :) Lihtsalt käi ja kraba :D

Päeval oli flag ceremony, igalt maalt üks esindaja (mõnikord on hea ka, et ainus eestlane olen). Kõik võtsime oma maa lipud, Peter (dire) ütles lava pealt kõik maad järjest ja me siis jalutasime piazzalt läbi ja lehvitasime külaelanike ees oma lippe. Jap, muidugi, minuga läks midagi ikka untsu :D Olin just punase vaiba peal ja Peter hüüdis (ehk luges vaevaliselt): "Est...tonia!?" Parasjagu mu lipp tegi ka midagi imelikku, nii et väänasin hullult nägu ja rapsisin pisut oma lipuga. Järgmine hetk märkasin muidugi, et kaamera on mu näos täpselt sel hetkel :D Aga mul oli parem kui Ival, sest riigid olid paberil kirjas itaalia keeles ja Peter seda just väga hästi ei oska :D (mul oli paar korda itaalia keele tund ka temaga koos ja ta on umbes samal tasemel nagu mina). Kui ta ütles Republica Ceca, siis selle asemel, et öelda tšeka (nagu on õige) ütles ta tšetša :D Aga väga vinge oli! Eriti kui me oodates üsna pikal ja kitsal sissesõiduteel veidi ringis kõndisime ja lippe kokku lõime (kõlab natuke pahasti, aga väga sõbralik ja tore asi oli)!

Põhjamaalased võtsid endaga samale pildile

Eile oli tutorial dinner. Mmm. Kahjuks pidime 9 juba ära minema, et EE show suurest proovist osa võtta. Midagi eriti välja seal ei tulnud, aga esmaspäeval uuesti (2 tundi tühja, jipii!)
Oh seda elu ja õnne!

Minu tutorial (annual elegant dress dinner) :)

neljapäev, 4. detsember 2008

Praegu tunnen end siin ülihästi, kuigi koju tahan ka. Aga hästi sellepärast, et peale kooli on iga hetk midagi vaja teha, liigun muudkui ühelt meetingult teisele. Ja see on hää tunne, sest nii oli varem kodus ka :) Aga mulle tundub, et mu tujud on viimasel ajal väga kiiresti vaheldunund :D Alguses oli suur-suur koduigatsus, siis see läks üle ja ei tahtnud enam üldse koju, siis tuli see imelik tunne, et tahaks nagu koju, aga midagi on veider, aga nüüd on aju väsind, tahaks lihtsalt koju mõneks ajaks. Ja sellest mõttest ei saa lahti, sest kõik räägivad vaheajast kogu aeg. Kui oleksin täpselt samamoodi tundnud oktoobri keskel, siis poleks väga hullugi, aga lihtsalt tedmine, kui vähe on jäänud... 9 päeva veel ja on ongi kõik selleks termiks! Äge!

Aga tolsamal iivl-il päeval juhtus üks väga naljakas asi veel. Ma ei mäletagi, kas ma olen siin enne nii palju naernud ühe väikse asja peale :) Kell hakkas 11 saama ja istusin Yirani juures ja kuulasime ta arvutist muusikat. Siis ta pani veidi hiina popmuusikat (:D) mu empekale ning peale seda leidis (elektroonilise) kohvritäie hiina klassikalist muusikat. Kuulasime ühte lugu korra ja siis ta ütles, et tal üks klassikaline asi veel, ja et see pole hiina oma, aga talle meeldib. Iva pikutas oma voodis ja kirjutas just midagi kui Yiran muusika käima pani. Paar sekki hiljem hüppas Iva nagu herilasest nõelatuna istukile ja hüüdis: "OH SHIT!...It's Czech!"

Eile tuletasid Liv ja Yasaman mulle meelde, et ma pole ammu Plesis õhtuti käinud, niisiis, peale õhtust decoration committee meetingut (Anabeli toas Pala naridel kõikudes) läksingi Plesi tuba number kahte. Nii 11 sain sinna ja olin poole üheni. Nii hea oli, täpselt nagu vanasti (nii kuu aega tagasi see tähendab :D) Aga täna mul oli esimene blokk vaba, nii et sain piisavalt magada ja esimest korda terve aja jooksul, mis ma siin olen olnud, ärkasin üles sellepärast, et mul on liiga palav. Ja jälle samal ajal, mis 2 päeva tagasi, 7.34. Võtsin ühe villase soki jalast ja (pool)magasin veel peaaegu tund aega :) Täna lähen matkama ja kooriproovi, vb lähen keraamikasse ka, sest teisipäeval olin ainult pool ajast ja õpin veidi itaalia keelt :) Ja kooriproov on ülitähtis, sest homme on peaproov ning kuu aega kestnud proovidega oleme jõudnud 7 lehekülge läbi töötada, mis tähendab, et 2 päeva on jäänud ülejaanud seitsme jaoks :D Ja mu EE-sõber ikkagi ei tea, kes ma olen.
Oh õudust! Märkasin täna, et mõned postid, mida olen tahtnud kunagi kirjutada, pole kunagi mu blogisse jõudnud vaid on dräftide juurde jäänud!! Nii et siit tulevad siis mõned vanad-vanad asjad:

*
2. juuli 2007 - peale nädalast Peterburi reisi, millest ma tegin väga ilusaid märkmeid oma vihikusse, mis kahjuks läks kaotsi. Kahju ei olnud ainult minul... Aga tundub, et midagi suutsin sealt enne päästa ja väike lõiguke sellest on siin :)

2. päev 26.06.07

Vihma sadas enamuse päevast ja kui enam ei sadanud, olime lihtsalt juba nii märjad, et suurt vahet polnud. Kella kolme ajal läksid kõik oma suunas ja pool kaheksa tuli taas koguneda, et õhtust süüa. Õnneks leidsime ka ilma kaardita tagasitee ja isegi supermarketi. Aga kaarti tahtis Britta siiski väga...

Postkontoris:
"Gdee hahooditsja informattsia senter dljaa turistõ?"
"??? Informatsion????"
"Dljaa turistõ."
"Turistob?? Braševasevaše" (umbakaudu, "üks hetk")
Veidi hiljem tagasi tulles: "BraševaseMETRObraševasevaše"
"Spasiiba"
Läksime tagasi metroopeatuse juurde (kuna see oli ainus sõna, millest me aru saime), kuid ei vaja vist märkimist, et mingit infopunkti me ei leidnud.

Klassivendade suhtes olime päris õelad. Me... (edasised 2 lehekülge ei läbinud tsensuuri)

Päeval oli eksursioon "Kuulsad eestlased Peterpuris". Ei teadnudki, et selle linnaga siin on seotud sellised nimed nagu Jakob Hurt, Rudolf Tobias, Miina Härma, Artur Kapp (oo, Kapi tänava alkopood, oo). Tuletabki meelde, Venemaal on suitsud äärmsilelt odavad (nt pakk L&M'i on 18 rubla) Antud hetkel isegi natuke kahju, et pole enam ühtegi suitsusõbrast semu, kellele midagi viia. Tundsin sarnast muret ka ühes suveniiripoes, kus suhteliselt odava hinnaga sai osta ilusaid tuhatoose. Tegelikult, vaatamata ostetud suveniiridele on mul kogu aeg tunne, justkui oleksin taas Saksamaal.
*

*
Pole vist ammu kirjutanud ja ega enam ei viitsi ka möödunud aegadest korraga palju kirjutada. Ja niikuinii, kahe minuti pärast pean jooksma, sest lähen rahvusvahelisele amatöörfilmide festile, või midagi muud sellist. No nimi polegi oluline, hea on hoopis see, et leidsin kavast kaks väikest eesti keelset asja! Ehk kuuleb eesti keeltki...
Eile oli meeletu päev. Koolis sattusid kokku kõige hullemad tunnid, itaalias pandi mind standardisse, ja füüsika extension kestis 13.45 asemel 14.40ni. Tund aega kauem kooli!! Sealt jooksin otse first aidi, mis pidi 14.45 algama. Kohal olid ainult Mirko ja Bongani, italian speakers... Nii, et see tädike, kes tundi annab, otsustas, et kasutame neid kahte tundi minu itaalia keele arendamiseks. Wäää!!! Piinamine!!!
Kui see lõppes, jooksin Foresse, et Marcega tutoriali jaoks kokata. Esme ja Tomas olid ka ja väga hää tuli välja :) Tutorial kestis poole ööni ja Rimma on tore!!! Pärast proovisin nii 12 ajal veel õppida ka, ma ei teagi miks :D Appi, peab jooksma!!!!!
*

Ma ülejäänusid ei viitsi panna, mis ma ikka veel sügis 2007mest loen, aga need kaks las olla :)

kolmapäev, 3. detsember 2008

The EVIL part

Ahjaa, ununstasin veel kirjutada, et keraamika oli ikka ülitore! Tõeline naeruteraapia :) Dorka oli ka seekord ja rääkisime kolmekesi (mina, Iva ja D) kõiksugu inimestest. Tegelikult teeme seda kogu aeg (no mis muud teha, kui sa oled mitu kuud sama 200 inimesega kuskil väikses külas kinni :D). Ma ei tea kedagi, keda nii paljud inimesed häiriks, kui D-d ja ega Iva alati parem pole :D Mina suudan siin enamustest enam-vähem hästi mõelda, ainult oma toakaaslastest mitte :D Igastahes, mul pole ammu nii head tuju olnud kui peale seda. Lausa kahju oli lahkuda ja koosolekule siirduda.
Ahjaa, se juhtus ju ka, et rääkisime rahulikult ja kuulen siis, kuidas Alina ja Olia minu kõrval (ununstades mu võime neist mingil määral aru saada) vahetasid omavahel venekeeles paar üsna huvitavat lauset meie kohta. Oh kui hea oli siis oma üsnagi piiratud, kuid siiski piisavat venekeele oskust meelde tuletada. Muhahahaa!
Ok, tegelikult ma tundun natuke ebainimene enda jaoks juba. Pean ruttu koju saama, enne kui tagasi päärduda on liiga hilja....

Päeva sõna: EVIL!

Eilne päev möödus kiiresti ja tegusalt. Olen vist ainuke, kes viriseb, et mul pole piisavalt asju teha ja kui Odedile oma päevakava ette lugesin, siis ta ütles, et ma olen rumal :D Ja eile oli küll üsna busy... Hommikul mul oli esimene blokk vaba, nii et sain alles 8 tõusta. Läksin 11 juba magama, nii et ärkasin veidi peale seitset iseenesest ning sõin hommikust Fores Iva juure :) Peale kooil läksin veidi enne kolme oma social servicisse, aga õnneks sedsa ei olnudki, nii et kolmest läksin juba EE show jaoks kooriproovi. Inimesed, ärge muretsege, ma ei laula seal! Häält teen aga küll ja loodetavasti tuleb see meil varsti juba hästi välja (laul iseenesest see: http://www.youtube.com/watch?v=euHKyt5hT_0) ;) Neljast läksin auditooriumisse, sest Eric Maskin tegi meile lühikese ettekande. Peaegu terve kool oli seal, kuigi see polnud kohustuslik. Nobel Price'i võitjat ikka tore kuulata ;) Pärast läksin otse keraamikasse ja jätkasin oma vaasi tegemist. Tahaks juba põhiosa valmis saada ja edasi liikuda, aga see on mul juba mitu nädalat aega võtnud, et poole peale saada :/ Ja järgmine kord värvin üht oma valmis vaasi mingi hiina tehnikaga, hea vaheldus :) Kuuest pidin vaasiasja pooleli jätma, sest Scholz basementis oli decoration committe meeting. Täna tuleb jälle üks, liiga hilja peale jätsime asja. Kui meeting lõpuks läbi sai läksin oma tuppa ja valmistasin veidi üllatust oma Christmas friendile :) Siis käisin Ajlaga söömas ja peale seda läksin Yiranile külla, sest ta suutis orienteerumisvõitlusel oma põlve veits üht ja teistpidi ära keerata ja ei tohi nüüd eriti liikuda ja siis ka ainult karkutega. Ta oli üsna õnnetu (ilmselgelt) + tal on koduigatus.
Veetsin nii pool tundi temaga ja püüdsin teda lohutada, siis läksin Reka, Rebecca ja Ivaga auditooriumisse kontserdile. Väga head lauljad olid, eriti mu Horvaatia seconda ja Ieva. Pärast istusin veel niisama Yirani juures ja siis (curfew ajaks :D) läksin Scholzi. Tegin nii kaheteistkümneni itaalia keele kodutääd, täitsa rumalaks muutusin kohe, ja siis magama! Varakult jälle, aga nii peapki. Tegelikult kogun lihtsalt energiat viimaseks nädalaks, mõned sünnipäevad tulekul ja ma ei tea, kas suudan selle ootusärevusega varsti enam magama jääda. Täna tuleb järjekorde busy päev kooriproovi, teise proovi, committe meetingu ja ways of seeinguga. Ja nii ongi hea. Nüüd saab free blokk kohe läbi, peab vaikselt inkasse minema :)

esmaspäev, 1. detsember 2008

Ahjaa, esimene detsember ju! Tähistan seda siis mõne juhusliku pildi lisamisega :)
Triestes suurepärane leid hiinakast - 12 paari sokke 6 euroga :D
Ieva Outletis ööriideid proovimas
Yoko ja Jaapani võlukunst (enne African and Middle >Eastern show'd) :)
Kas leidub veel keegi, kes saab peale seda öelda, et ei oota mind tagasi? Xmas shopping :D

Elu on ime :)

Selline väss lihtsalt... Olin eile väga tubli. Tõusin normaalsel ajal (11 :D), tegin veidi kooliasju arvutiruumis, siinsamas kus praegu istun, käisin lõunatamas, siis teatrisse. Teater oli così così nagu me siin armastame öelda, eks midagi sain juurde ikka, kuigi eriti palju sõnadest just aru ei saanud, otsast lõpuni kõnelesid (ja karjusid) itaalia keeles. Aga naerda sain vahepeal ikka (oh õnnis miimika..)!

Tegelikult aus olles, ma olen ainult korra elus jubedamat etendust näinud.

Tagasi tulles olin lausa nii tubli, et lõpetasin oma inglise keele film review filmi kohta, mille kohta mul absoluutselt mingit arvamust ei ole. Tähtaeg oli reede tegelikult, aga läksin siis sick-listile (skip-listile). Siis olin veel toredam ja parem ja otsustasin, et kell 10 on juba üsna hiline aeg, võiks nagu Scholzi potsatada, eriti et laupäeva öösel sai magama mindud alles nii nelja paiku. Istusin siis mõnda aega TÄIESTI TÜHJAS (!) Scholzis ja kell sai juba 11, curfew aeg, inimesed vajusid vaikselt kohale ja mõtlesin et ahh, paras aeg magama minna. Kõik läks ju nii hästi selle hetkeni... Aga siis tuli Ajla ja rikkus kõik ära! Küsis, kas ma Foresse tahan minna. Dijana pidi ka seal olema ja mõtsin siis, et korraks võib ka ju. Jahh, korraks, peale kahte sain tagasi ja magama... Rääkisin nii kella üheni Kristjanaga juttu ja veidi Mduduziga ka ning siis panin juba jope selga, et lähen, kui nägin, et Oded istub teises dayroomi osas ja teeb midagi oma rüperaaliga. Küsisin siis midagi ja järgnes järjekordne tund vestlust tema ja mõne random personiga. Kui lõpuks jälle jope selga sain ja ukse lahti tegin, oli bora tulnud :/ Ma mõtlesin ma lendan ära sellega! Sanel peaaegu suutis mind veeta, et magaksin tema voodis see öö, aga idee sellest, kuidas ma peaksin siis hommikul veel varem tõusma, et läbi terve küla Scholzi patsata tundus isegi hullem kui seda kohe siis boraga teha. Magasin hästi :)

Täna teine block oli vaba ja magasin selle ajal. Kui kolmandasse läksin, siis täpselt sel hetkel kui ukse avasin, lõi välku ja 2 sekki hiljem müristas kõvemini, kui ma kunagi enne kuulnud olen. ja kauem ka. Ja siis jõudsin kaks sammu astuda kui hakkas sadama. Lihtsalt lambist hakkas nagu pangest kallatuna tulema! Koukisin kotist vihmaka ja avasin selle, aga tuul lõhkus selle juba esimesel hetkel. Suutsin seda siiski mingil määral kaitsena kasutada, kui laboratooriumite poole joostes vihm väikse transformingu läbi tegi ja raheks muutus :S Mu (suuremas osas riidest) kerged suvejalatsid olid läbimärjad, nii et riputasin nad tunni alguses radikale. Muidugi olin ma hommikul jälle hüpergeniaalne olnud ja erivärvi sokid jalga pannud. Nalja sai :D Ja vihm lõppes 5 minutit peale tunni algust. Super!

Nüüd kaubikuid pesema!

Ahjaa, laupäev oli äge. Pamela sünna oli ja tähistasime social centeris, pärast käisin veel Mickey's. Enne seda sai veidi Duino peal ringi joostud Fore, Plesi, social centeri, maantee, Scholzi ja bowlingumaja vahel. Nii pool tundi lendas lihtsalt õhku and thank whoever for mobile phones!

Nüüd kell juba nii palju, et college servicisse enam ei jõua. Jäävad autod räpased, mis siis.

Mõni päev veel, sõbraksed!

Ma olen ikka nii väsinud :...

pühapäev, 23. november 2008

Peeglike, peeglike seina peal, kus on mu kodu siin ilma peal?


Mu rooma ütles mulle täna, et ma olen parim inimene siin koolis :) Aga ma olen veidi kurb, sest ta on kurb ja ma ei tea miks... Ta tahab rääkida, aga mitte veel. Ootan.

Hea on näha pilte sellest, mis Eestis toimub. Lumi, külm, elu, linn! Varsti tulen koju. Ohh, see lause... ajab mind segadusse. Tunnen, et mu kodu on nüüd vähem minu kodu, kui ta enne seda oli. See siin pole ka päris minu, aga natuke nagu on ka. Ja need inimesed siin on...minu inimesed. Aga mitte päris ka... Lugesin eile Eva-Liisi ja Anu blogisid ja mõlemad tundsid muret sarnaste asjade pärast (vähemalt nii tundus mulle). Ja mina olen ka viimastel päevadel mõelnud asjadest ja mitte midagi välja mõelnud... Veel kirjutasid nad, et on palju muutunud. Mina ei tea, kas ma olen muutunud. Ja ma kardan koju minna ja avastada, et ei ole. Failimise tunne nagu. Ja samas ma kardan, et kõik teised kodus on. Ma tean, et elu läheb seal minuta edasi ja see on hirmus. Tegin ikka nalja, et mina ja Britta jääme kõikidest oma sõpradest ilma ja kui kahe aasta pärast tagasi tuleme, saame üksteise sõpradeks hakata. Äkki see ongi tõsi... :( Kahekümne päeva pärast ilmutab end tõde! (Eks tegelikult läheb vist veidi rohkem aega, et millesti aru saada)

Aga tegelikult on elu ilus! On pühapäev ja iga kord, kui ma aknast välja vaatan, tundub mulle, et sealt peaks lumi vastu vaatama. Aga ei, kuid mis siis. Talvetunne, jõulutunne - mõlemad on täitsa olemas :) Hea tunne on olemas!

Kallisid teile, kes mind muretsema panevad!


(Väike (palju) hilisem kommentaar. Mäletan selgelt, et esimesel aastal oli see väike segadus ikka suur asi, aga juba teisel aastal tundus see kuidagi.. rumal.. ja vaeseid esimese aasta õpilasi vaadates tundus.. et nad on veel nii noored.... Teisel aastal oli juba tunne, et kodu on seal, kus on sõbrad, ja selliseid kohti võib olla ükskõik kui palju. Ehk vaatan sellegi mõtte peale juba varsti tagasi ja mõtlen...kui rumal..., kes teab)

laupäev, 22. november 2008

Talk about a spendthrift...

Täna oli üks parimaid päevi, mis mul siin olnud on! Esikümnes kindlasti! Tõusin hommikul varakult, kell 8 ja pool kümme olime juba bussipeatuses ja ootasime 51te. Käisin Ieva ja Ivaga Triestes Christmas shoppingut tegemas. Kõigepealt käisime veidi väikestes poodides ringi, mis sealsamass bussijaama juures, igast hiinakad jne. Mul oli hädasti sokke vaja, nii et ostsin endale paki 12st paariga :D ja vöö ostsin ka. Aga ma pole ammu vöösid juba kandnud ja ei ole enam harjunud. Pärast kui vetsu läksin, ehmatasin, et mis see on, püksid ei käi enam ära :D (Vabandan, kui liigne informatsioon). Vahepeal käisime Gelaterias ka, sest see Triestes parim ja ma polnud tükk aega nii head jäätist saanud. Lõunat sõime Pizzerias, mis samuti kõige parem, 50 km raadiuses vähemalt. Lõpetasime Torre d'Europa's - suurimas kaubamajas Triestes. Ja see on tõesti suur. Ma mõtlen, Trieste on üsna "surnud linn", aga meil Eestis pole vist ühtegi nii suurt kaubamaja. Ostsin palju, aga mitte liiga palju. Peaaegu piisavalt, aga see polegi oluline. Tegelikult oli lihtsalt tore :)
Kolmapäeval käisin ka poes - peale kooli Emisferosse. Ei olnud tore. Vähemalt ma ei pidanud minnes üksi bussile lehvitama, et ta kinni peaks, tagasi tulles pidin seda aga üksinda poolpimedas tegema ja bussi pidin oma pool tundi ootama. Tuju oli ka halb ning tervislik olukord veel sitem. Neljapäeval jäin sick-listi ja ei teinud terve päeva peaaegu midagi, välja arvata, et kui ma juba 7 üles pidin tõusma, et arsti juurde minna, siis koristasin hommikul oma toa ära (see polnud alguses ka vist nii ilus) ja lugesin oma lemmikraamatut, mida English B standard second-yearid (ja therefore minu hull rooma Joanna) loevad. Polnud oma lõbuks lugemist ammu harrastanud, aga kuna olin haige, siis see polnud eriti lõbus :( Magasin.

Long weekend oli vist kaks (vb kolm, ajataju kaob siin) nädalat tagasi. Käisin reede-laupäev Ljubljanas ja pühapäeva varahommikul nii 7 ajal jõudsin tagasi Duinosse. Hea oli siit välja saada! Vahel lihtsalt peab, sellepärast oli ka tänane Trieste päev nii hea! Reedel tõusime vara-vara, et Triestesse saada, sealt Sezana bussi peale minna ja siis sealt rongile joosta. Kõik käis minuti täpsusega, aga õnneks läks õnneks :D Esimese asjana kohtusime mehega, kelle juures me ööbima pidime (couchsurfinguga) ja need, kes hostelis ööbisid läksid ühes suunas, meie teises suunas. Päeval käisime niisama ringi, linn eriti suur ei ole. Külastasime kindlust ja väikseid poode tänavatel... Teepoest, kus lausa kohustuslik käia, ostsime kõik teed :)

Õhtul, enne kui oma hostiga uuesti kokku saime, läksime hiina restosse sööma ja toit oli ülihea! Ja eriti tore oli see, et Ben sai nendega seal hiina keeles rääkida ja oskas meile öelda, mida võtta :) Pärast siis host viis meid ühte pubisse, mida ta tuttavad peavad, tegi meile joogid välja ja rääkisime niisama juttu. Tal polnudki kedagi enne Iisraelist külas olnud. Siis ta viis meid Metelkova mestosse. See on mingi endine militaarhoonete osa, aga kui majad (juba enam kui 15 aastat tagasi) tühjaks jäid, siis mõned õpilasrühmad võtsid need üle ja nüüd on see alternatiivkunsti ja -muusika koht, kus reede õhtuti igast huvitavad inimesed kohtuvad ja joomas käivad. Seal oli ikka mitusada inimest ja väga impressive koht üleüldiselt. Natuke meenutas Mihkli pidu Polymeris, kus M-i ja K-ga hommikuni pileteid müüsime :) (Tore hommik oli, mäletate?) Siis läksime tema juurde ja tšillisime nii 3ni hommikul. Järgmine päev oli mingi pühaku päev, ma arvan Eestis siis mardipäev (St. Martin äkki?) ja neil oli veinipidustus. Saime teistega jälle kokku ja ülejäänud aja käisime jälle 9kesi ringi ja ootasime ühes suletud kohvikus kuni 1ni öösel, et rongile minna. Järgmisena ärkasin juba Molfalcones. Ei, tegelikult käis piiril kontroll ka! Mul oli ID-kaart, piirivalvur viskas sellele pilgu korra peale, siis andis tagasi. Ennil oli Soome pass, mees võttis selle lihtsalt kätte, vaatas: Soome, ja andis tagasi. Iseg ei avanud seda! Benil oli ka ok, sest ta küll Hong Kongist, aga tal Briti pass. Zoe passi ta aga tagasi ei andnud (ka Hong Kong) ja Ciré (Senegal) passi võttis ka ära. Ja teised piirimehed tulid ka sinna ja lihtsalt seisid :/ Lõpuks Martin ütles, kust koolist me oleme ja siis oli kõik ok. Järgmine hetk magasin jälle :D




Eelmisel reedel käisin Triestes ooperis Tosca't vaatamas! Hea oli, kuigi tõlge puudus. Rebecca rääkis mulle esimese pausi ajal kõik ära, mis juhtus ja mis juhtuma hakkab ning minu ülesandeks jäi lihtsalt ära arvata, mis parasjagu toimumas ;) Nüüd olen näinud ooperit ooperimaal Itaalias ja balleti balletimaal Venemaal! How cool is that!?! :D (rääkisin just eile vene keelt veidi, kui oma russian speaking sõpradega öisel kellaajal peale African and Middle Eastern showd Portos kolamas käisin ja pärast Luccheses jasmiiniteed jõin :))

Sõbrakesed, jällenägemiseni jäänud veel kolm nädalat!

pühapäev, 2. november 2008

Peaegu nädal aega oli tõsist koduigatsust, eile läks veidi üle, aga mitte päris. Mõtlesin, et appi, mida ma teen siin? Kõik mu sõbrad on ju Eestis ja ma võiksin seal nii palju asju teha! Nüüd tunnen ennast veidi paremini, aga pole vist ikka päris endine. Cele käis ka just küsimas, kas kõik on korras, et ma veidi veider viimastel päevadel...

Reedel magasin medical centeris, olin Ivale seltsiks. Magasin Halloween party maha, aga mul oli seda und väga vaja. Järgmisel päeval kuulsin kõigi käest, et see oli best party ever jne. No tänks... Tegelikult eile oli võimalus näha väga paljusid mitte nii kaines olekus, kellest seda üldse ei oodanud :D Ja mul on hea meel, et mul toakaaslane balkanlane on, muidu ma kardaks neid kõiki :D

Toakaaslastest üldse nii palju, et kolmest kahega polnud ma pikka aega just väga rahul... Aga nüüd hakkan neid rohkem hindama. Pakkusin välja, et teeme toakaaslaste õhtusöögi mingi päev, et veidi rohkem koos olla jne. Dijana, mu supertore rooma arvas ka, et see on väga hea idee, tal sama olukord, mis mul seal toas. Kui tube tahtsin vahetada, siis ta üllatas mind väga meeldival moel. Kui talle oma otsusest rääkisin siis ta ütles, et tahab järgmine aasta ka minu rooma olla ja nüüd ma lähen lihtsalt niimoodi ära. See oli üks suur põhjus, miks otsustasin jääda.

Raha mul ei ole. Pangaautomaat lihtsalt keeldub mind teenindamast :/ Neljapäeval kavatsen Ljubljanasse minna, eks näis, kas mu probleemid saavad enne lahendatud...
Probleemid, probleemid, probleemid. Ahjaa, kuidas ma Yiranile ütlen, et ta ei saa meiega Sloveeniasse tulla? Oli mul vaja alguses "Yeah, sure!" üldse öelda???? Loll, loll, loll!!! Aga elu jooksis just mööda, lähen proovin kätte saada!

reede, 31. oktoober 2008

Päris hull...

Väga palju asju on viimasel ajal juhtunud. Kirjutasin just paar päeva tagasi kiirustades ühe sissekande, aga tundub, et seda ei olegi mu blogis :/ Praegu alles avastasin.

Enivei, nii kuu aega tagasi oli long weekend (reede ka vaba), aga ma ei läinud kuskile. Inimesi oli aga üsna palju, sest second-yearid tegid SAT-sid ja päris huvitav oli. Nii 3 või 4 sünnipäeva oli ja pühapäeval käisin üheks päevaks Muggia's. Hääletasime sinna, sõime lõunat, imetlesime merd ja tulime õhtu poole tagasi.

Mingi nv käisin ühes külas veinifestivalil. Väga mõnus oli, pärast hüppasime mõnda aega lava ees ja siis hakkasime koju minema. See koht Duinost küll ainult nii 5 km kaugusel, aga meiega oli ka üks poiss, kes parasjagu karkudega ringi liikles. Proovisime hääletada, aga kottpime oli ja kaksteist läbi ka juba. Lõpuks ühed peatusid ja kargupoiss ja paar inimest veel pandi auto peale. Varsti peatus üks abielupaar, mees ühes autos, naine teises ja saime kõik peale ning üheks olin juba Scholzis. Tavaliselt lähengi iga päev kell 1 oma tuppa. Istun päeva ajal Fores ja igal õhtul Plesis. Tahtsin isegi oma tuba vahetada ja Foresse elama minna, sest seal on üks vaba voodi. Aga ei lähe. Inimesed Scholzis, kellele sain oma plaanist rääkida, olid nii toredad ja head ja pealegi lubasid mu oma tuppa kinni panna, et ma ei läheks. Otsustasin, et mu elu on juba niigi hea :)

Laupäeval käisin Sloveenias süstatripil! Alguses oli veidi hirm, sest olin ainus tüdruk, kes minema pidi, kuid tegelikult ei olnudki hullu :) Ja jõgi oli meeletu!! Kahjuks ma ei oska enam rohkemat, kui lihtlausetega kirjutada. Vabandan, kui keegi seda lugedes piinlema peab.

Eile vaatasin Ievaga filmi. Hea film oli, päris õudne ka. Terve Scholz kuulis vist meie karjumist :D Täna vaatan midagi Fores, halloweeni puhul!! Ja uste taha läheme ka (trick or treat) :D Eelimine nv käisin Fores poiste toas mingit filmi vaatamas. Poisid on seal esimesel korrusel ja kuulsin, et neil on palju probleeme minu tutoriga, kes on neile residence tutor ja elab täpselt nende all. Igal pool on tema jäetud sildid: "Liikuge võimalikult elegantselt, teie all elavad ka inimesed!" jne. Ja vahel tuleb ta õhtul üles ja on väga kuri, sest elu tema korteris olevat võimatu. Ainuke asi... Nad lähevad alati vale toaga õiendama ja pole tegelikult lärmavatele inimestele kordagi midagi öelnud, aga nad ei ole sellest siiamaani aru saanud.

Muidu elu on ilus! Enamustel on rohkem probleeme kui mul, mis teeb selle veel kaunimaks. Ja ma arvan, et mu EE friend teab, kes ma olen..

kolmapäev, 22. oktoober 2008

Hopadii

Pole vist ammu kirjutanud ja ega enam ei viitsi ka möödunud aegadest korraga palju kirjutada. Ja niikuinii, kahe minuti pärast pean jooksma, sest lähen rahvusvahelisele amatöörfilmide festile, või midagi muud sellist. No nimi polegi oluline, hea on hoopis see, et leidsin kavast kaks väikest eesti keelset asja! Ehk kuuleb eesti keeltki...
Eile oli meeletu päev. Koolis sattusid kokku kõige hullemad tunnid, itaalias pandi mind standardisse, ja füüsika extension kestis 13.45 asemel 14.40ni. Tund aega kauem kooli!! Sealt jooksin otse first aidi, mis pidi 14.45 algama. Kohal olid ainult Mirko ja Bongani, italian speakers... Nii, et see tädike, kes tundi annab, otsustas, et kasutame neid kahte tundi minu itaalia keele arendamiseks. Wäää!!! Piinamine!!!
Kui see lõppes, jooksin Foresse, et Marcega tutoriali jaoks kokata. Esme ja Tomas olid ka ja väga hää tuli välja :) Tutorial kestis poole ööni ja Rimma on tore!!! Pärast proovisin nii 12 ajal veel õppida ka, ma ei teagi miks :D Appi, peab jooksma!!!!!

kolmapäev, 1. oktoober 2008

1 kuu!!!!!

<- Lihtsalt üks suvaline pilt Pala dayroomist asina taster sessioni ajal.

Olen küll paar päeva hiljaks jäänud, aga esimene kuu on nüüd täis! Ja aeg on ainult lennanud :) Koolipäevadel on social service, physical activity, assembly, college service, tutorial meeting, creative activity, muidugi kool, elamine lõunasöögist õhtusöögini ja palju inimesi ning kodutööd. Harva leiad hetke olla üksi. Ja nädalavahetused täituvad magamise, focusite, pidudega Mickeys ja Palas ning muu taolise pahnaga. Ja see nv on long weekend, mille ajal ma küll midagi ei tee (vb lähen kaheks päevaks Triestesse, eks näis...). Järgmine lw lähen kindlasti Ljubljanasse.

Käisin täna pähkleid korjamas. Rõve oli!!!! Ma ei teadnud, et pähklid nii vastikud võivad välja näha!!! Maitse oli ok.

Olen päris palju keraamikas käinud, see on nii rahustav. Lihtsalt teed omaette mingid koledat asja ja vahepeal õpetaja käib itaalia keeles üht-teist rääkimas ja siis mängid tarka nägu ja ütled "Si, si!" või midagi muud taolist. Igatahes kõvasti lihtsam kui "primo soccorso", mis tähendab minu jaoks 2 korda nädalas 2 tundi first aid'i õppimist itaalia keeles! Aga ma usun endasse ja mu eesmärk kuuenda tunni lõpuks vähemalt kolmandikust aru saada tundub küll endiselt ebareaalne, kuid ma üritan. Meid on esmaabis seitse - 3, kes ei saa midagi aru, 3, kes on sunnitud kogu aeg tõlkima, ja 1, kes enam-väheb aimab.

Varsti vaja järgmine läb report valmis teha, aga seekord on palju lihtsam.
(Eile jalutasin Forest Scholzi ja poole tee peal, baari ees, peatus üks auto ja üks mees tuli välja. Ta oli üsna närviline ja kiirustas, aga ütlesin viisaka inimese kombel kähku "Buongiorno!", kuigi polnud teda varem näinud. Ja ma võin vanduda, ta vastas must mööda tuisates "Tere!". Ma jäin lihtsalt nagu lollakas seisma, mees kadus juba ammu sisse. Peale paarihetkelist mittemidagi-mõtlemist-tegemist, suutsin ennast uuesti liigutada ja vaatasin auto numbrit. Itaalia auto oli...)

laupäev, 27. september 2008

Asian show!!!



Eile oli õhtul asian show, mis oli väga väga väga väga hea!!! Veidi liiga pikk ehk, tagumik valutas tundidepikkusest maas istumisest ikka päris korralikult, aga show oli hea! Need, kes on pealtvaatajad, peavad alati kostümeeritud olema. Seekord olid hästi kenad kutsed ja minu ülesandeks oli olla geisha, aga ma ei olnud just eriti vaimustuses sellest ideest. Vahetasin toakaaslasega ära ja olin hoopis merlion. Nagu mermaid, aga merlion. Ehk siis poolkala, pool-lõvi. Väga lõbus oli, eriti et taaskord oli mul raskusi liikumisega, sets mu kalasaba ei võimaldanud mul jalgu kasutada. Auditooriumisse jõudmine võttis omajagu aega. Aga mingi päev panen aasia nädalast rohkem pilte ka siia üles. ja muidu elust ka. Panin kõik oma pildid Iva arvutisse ja kui teda mõnipäev näen, siis proovin veidi aega leida ja oma blogi sutsuke illustreerida.
Täna oli bazaar. Ostsin endale kaks paari sisejalanõusid, kampsuni, pusa, jope, ühe pluusi ja salli. Kokku maksin seitse eurot :) Olen seal vabatahtlik ka, mis tähendab, et poole tunni pärast pean appi minema asju kokku korjama. Ma loodan, et enamus on ära ostetud, sest ma olen liiga väsinud, et palju tööd teha. Ja siis õppima!

reede, 26. september 2008

Tänane päev oli üsna ... hmm... mul polnud majanduse tunni jaoks ettekannet, mis ei olnud eriti minu süü küll, kuid siiski. Ja ma ei osanud matemaatikas midagi. Mul polnud õpikutki kaasas (nagu alati). Giovanni oli väga lahke jagama + ta seletas mulle igat ülesannet. Ta arvab nüüd, et ma olen eriti rumal, ta näitas isegi iga ülesande alguses, millist ülesaanet me nüüd tegema hakkame :D

Aga ma ei lase end sellest heidutada, ma jätkan matemaatikaga ikkagi.

Ja õnn oli tegelikult täna minu poolel. Kui läksin viimasesse tundi, füüsikasse, milles oli tänaseks vaja läb report valmis kirjutada, ja mida mul ei olnud (oops), siis tuli õpetaja ja ütles, et peab haiglasse korraks minema, sest ta silmaga juhtus midagi ja seda on vaja kohe kontrollida. Meil pidi extension ka olema, nii et ta saatis meid Mensasse ja ütles, et me pärast tagasi tuleks, äkki ta on juba arsti juures ära käinud. Jõudsime kohale täpselt söökla avamiseks ja sõime muidugi üsna aeglaselt. Kui tagasi laboratooriumitesse jõudsime, oli kell juba peaaegu nii palju, et muidu oleks tund sellel ajal lõppenud ning õpetajast polnud jälgegi. Passisime seal terve extensioni aja, tegime niisama nalja, ja lõpuks jätsime talle tahvlile teate, et ootasime lõpuni ja täname vaba tunni eest :D Väga lõbus oli ja samuti ka praktiline, sest koolimajas oli u 10 minutit enne tunni lõppu tuletõrjehäire tööle hakanud ja kõik jooksid korraga Mensasse, nii et kui me poleks saanud varasemal ajal sööma, oleksime pidanud üle poole tunni sööklajärjekorras passima.

Rääkisin eile Pauliinaga skypis üsna pikalt. Nii tore oli, ei kõlanud üldse nagu mu leedukast naabri vihased skaibikõned...

Praegu on asian week (ma loodan ma pole sellest veel kirjutanud...) ja iga päev toimub midagi. Eile magasin kõik asjad maha, õhtupoole oli tea session ja hiljem filmivaatamine. Teisipäeval käisin ühte Hong Kongi filmi vaatamas, mis oli üsna naljakas ;) Eile oli valida Singapuri komöödia ja Jaapani trilleri vahel, aga eelistasin Pauliinaga rääkida ja hiljem füüsika reporti teha, mis ei saanudki valmis. Sain küll Mduduzilt tema reporti, mille järgi veidi teha ja üks aitas veel veidi, aga see oli minu jaoks liiga palju. Eriti peale uudiseid lennukompaniist Alitaliast, millel pole varsti enam raha oma lennukitele kütust osta ning mille lennuluba vb nädala jooksul ära võetakse. Jee, minu piletid koju........

Käisin jälle keraamikas, teist korda sel nädalal juba. Tegelikult pean ainult üks nädal käima, aga mulle meeldib seal väga. Tegin väikse vaasikese, mis nägi veider välja, aga polnud päris kole ka. Ja oleksin pidanud süstaga sõitma minema ja vettekukkumist harjutama, aga ajasin kellaajad sassi. Lähen otsin täna Demetrio ülesse ja vabandan :)

Esmaspäeval pesin kooli kaubikuid. Meid on 5 ja me teeme seda iga esmaspäev, et kooli 6 autot kenasti korras oleksid. Praegu on väga lõbus, talve asjus ei ole nii kindel...

Lähen nüüd tagasi Scholzi ja kuulen kas head või halba uudist.
Kusjuures siin tehakse väga palju rassistlikke nalju. Mitte paha pärast muidugi, siin on need lihtsalt veel naljakamad :D

neljapäev, 18. september 2008

"This is Olga from Ukraine!" "Hi, Olga! Do you know there are people from different countries here!!" Me: "REALLY??"

Päev enne Itaaliasse tulekut, kui ma pakkima pidin, käisin Külliga Kalev spas. Ega seal midagi väga huvitavat iseenesest ei olnud, aga mõnus oli lihtsalt mullivannis vedeledes juttu rääkida :) Praegu tuli meelde see ja tahaks samamoodi lihtsalt lõõgastuda hetkeks. Õnneks on reede, kaks päeva ei mingit matat ja mis peamine - ei mingit vara tõusmist. Homme läheb teine pool koolist Veneetsiasse ja seal oli mõni vaba koht veel, aga otsustasin, et ei lähe. Seal oli küll väga kena, särkivärki, aga sita ilma korral ei taha teist korda sama läbi elada. Üks kord oli lahe, aga sellest piisas :D
Igaks juhuks pann oma aadressi siia ;)

Kelli Maldre
UWC AD
Via Treiste 29
34011 Duino (Ts)
Italy

Vot nii.
Keegi tuli just computer ruumi ja vilistas ilusti mingit tuttavat viit. Enne kui tulin, tuli üks mongoolia poiss vastu ja laulis midagi oma keeles. Ja hommikul, kui oma toast välja astusin, laulis üks tüdruk hispaania keeles. Ja kui ma söömas olin, mängis keegi klaverit. Aga keegi mängib seal kogu aeg klaverit ja mõnikord on hea minna Fore murule istuma ja kuulama. Paljud teevad seda. Siin on harva täiesti vaikne, keegi laulab süüa tehes või mängib kõrvaltoas viiulit niikuinii :)

Proxy server settings

Käisin täna süstaga sõitmas. Väga võimas oli! Järgmine kord harjutame ümber kukkumist ja siis lähme jõgedesse! Kuigi mu süst ei teinud kogu aeg päris seda, mis ma tahtsin, olin lõpuks ikkagi esimene tüdruk, kes tagasi jõudis, nii et peaksin jões kuidagi hakkama saama küll :D
Üks päev oli füüsika extension. Tegime selle ajal katseid ja lõpetasime 13.15 asemel umbes 14.30. Aga mulle meeldis nii väga, sest mul vedas katse ja inimestega. Mõõtsin väljas Saneli, Sergio, Ilija ja mõnega veel autode kiirust. Pärast poisid (v.a. Sanel) hakkasid kõike arvutama ja me Saneliga lihtsalt vaatasime pealt. Nagu talle meeldis öelda: "Boys..." Nalja sai :D
Käisin eile öösel vanas kindluses. see on üsna halvas seisukorras, sest suvel oli siin hull torm, aga me olime ettevaatlikud ja vältisime ohtlikuid kohti. Tegelikult on seal käimine keelatud. Aga samamoodi on keelatud öösel väljaminek... Huvitav õhtu oli. Eriti, kui Camiga aknast välja ronisime ja ta just küsis, et kus Helen küll on (õpetaja, kes elab meie kohal teisel korrusel), kui ta koer nurga tagant välja hüppas ja meie peale haukuma hakkas. Curfew oli juba peal... Mu mõte töötas tol hetkel ülikiiresti. Ma jõudsin hetkega tagasi keerata; mõista, et aknast sisse ronida me mõlemad ei jõua; uuesti keerata ja näha, et nurgani me ei jõua; ja siis ma lihtsalt istusin maha. Seda kõike vähem kui poole sekundiga :D Camilla oli hetkeks segaduses, aga jõudis istuda täpselt enne, kui Helen nurga tagant välja ilmus. Ta rääkis ka paar sõna juttu, ja siis me jäime Camillaga sinna veel oma pooleks tunniks vestlema. Lõpuks läksime kindlusesse ja see oli lihtsalt megailus! Taevas oli peaaegu täiesti täiskuu, nii et üsna valge oli ja kena.
Paar päeva tagasi, kui kuu oli päris täielik, oli hiinlaste Mid-Autumn festival. Kogunesime Fore dayroomis, jõime hiina teed ja sõime aasia kommi ja aasialased laulsid laule kuust flöödi ja kitarri saatel. Väga mõnus õhtu...
Täna oli üsna soe. Inimesed trallitavad endiselt mantlite ja jopedega ringi, aga ma käisin jakita ja plätadega. Kooli võtsin küll sussid kaasa, et varbad tundide jaal soojad oleksid.
Kolmanda lessoni ajal oli INA (International Affairs) thingy auditooriumis. Jan Morris käis rääkimas. Pärast arutasie seda veidi maailmakirjanduse tunnis, sest Kamboodia tüdruk ja Iraagi poiss ei saanud aru, kuidas on võimalik, et keegi oli kunagi mees, aga nüüd naine, ja siis õpetaja proovis neile kogu seda operatsiooni jms värki seletada. See oli ülinaljaks!!! World liti õpetaja on 52 aastane hispaanlane Ximena. Ta tunnid on küll hüperigavad, aga sellistel hetkedel on ta ülinaljakas. Ja taoliseid seletamise momente tuleb mõnikord ette, sest kõik ei oska nii hästi inglise keeles raamatuid lugeda või saavad valesti aru ja siis ta üritab asju selgeks teha... + ta ise saab sageli asjadest valesti aru :D
Eile oli õhtul Global Darkness, Global awarness. Enne kümmet 10 minutit pidid kõik oma residencedes olema ja kõik tuled ja värgendused pandi kinni ja siis istusime pimedas veidi ja rääkisime olulised Scholzi asjad ära. Aga põhimõte oli selles, et lasta Maal 10 minutit hingata, elektrilisi asju mitte kasutades :)
Käisin lõpuks Emisferos ära. Ei leidnud pooli asju, mis ma tahtsin, aga vähemalt mul on nüüd Nutellat :D

pühapäev, 14. september 2008

VENEETSIA...

Jajahh. Nonii. Veneetsia. Kõik oli nii ilus...kuni reede õhtuni, kui kaheteistkümne ajal kergelt sadama hakkas . Laupäeva hommikul tõusin kell kuus, et ilusti piazzale õigeks ajaks jõuda. Üsna vilu oli, aga juba nädal aega oli päev nii alanud ning pärast oli ikkagi liiga palav, nii et pistsin vihmavarju ja digika kõrval ka päikesekreemi kotti. Asjatu vaev.
Alguses oli lihtsalt veidi pilvine ja pildid tundusid kergelt masendavad, aga siis hakkas sadama. Vihma tuli sama hoogsalt kui kunstiajaloo õpetaja kätega vehkis ning kumbki ei tundunud väsivat. Üks kirik, siis peaväljakule. Sadas meeletult ja turiste oli meeletult. Ma pole kunagi elus nii palju vihmavarjusid näinud :D

Kui vaba aeg hakkas läksime otsima kohta, kus süüa, sest viimati sõime peale kuute ja oleme peale seda juba kaks tundi bussi ja peaaegu tunni paadiga sõitnud, + paar tundi linnas tiirutanud. Taevast kallati endiselt pangede kaupa vett alla, mis tähendas, et kõik kohvikud olid juba turiste täis. Käisime sihitult mööda väikeseid tänavaid ja nägime kanaleid ja kondleid ja vahel tegime pilti ka, siis panime kaamerad jälle kotti tagasi, et need väga märjaks ei saaks. Lõpuks peatusime ühe hotelli varikatuse all ja kohtusime seal mõnega veel. Ootasime umbes 10 minutit, aga mitte mingit muutust ilma osas ei olnud, nii et hakkasime edasi otsima. Vahetevahel hüppasime mõnda pagaripoodi sisse, aga siis liikusime jälle edasi, sest neis polnud kuskil istuda. Lõpuks leidsime ühe half-kiirtoidukoha ja kuna teisel korrusel oli veel vabu laudu, otsustasime sinna jääda. Võtsime kõik endale pitsaeined ja sõime seal umbes tund aega enne kui hakkasime jälle vihmases Veneetsias ringi tammuma.
Mingi hetk tahtsin oma jalanõud veest tühjaks kallata ja peale seda juhtus nii, et käisime pool päeva Makari (Belarus) ja Odediga (Iisrael) paljajalu ringi! Ühest kunstipoest saime kilekotid ka kossude jaoks. Ja oma vihmavarju pidin ära viskama, see oli lõpuks juba liiga katki. Enne seda sain seda päris palju jagada - meil jagus varjusid täpselt 1 kahe peale. Siis oli jälle kohtumisaeg ja plaani järgi pidi olema pooleteisttunnine jälutuskäik Veneetsias, siis vaba aeg, seejärel kaks kohta, mida külastada ja siis tagasiminek, aga asi otsustati vähe kiiremini ära teha, et ruttu tagasi minna. Keegi just vastu ei olnud...
Tagasi jõudes olime kõik läbikülmunud. Kõik mu asjad olid märjad, telefon ja digikas kuivavad praegu minu toas. Olin ainus, kes Scholzist käis, nii et tagasi jõudes tundsud kõik mulle väga kaasa. Dijana, mu toakaaslane Serbiast tegi mulle kuuma kakaod ja kõik lõbustasid mind :D See oli tore. Sõin natuke, käisin kuuma dušši all ja võtsin sooja teki kapist välja. Senimaani magasin ainult tekikotiga.. Käisin enne magamiminekut korra Fores ka. Mõned second-yearid olid kooki teinud, nii et sain seda maitsta ja Enni tehtud pilte näha ja Zoega veidi rääkida ja siis läksin tagasi Scholzi. Ronisin katusekorrusele korra, et vaadata, kas luuk on ikka kinni. Ja see ei olnud, mis tähendab, et see oli lahti olnud juba umbes 4 päeva, sellest korrast, kui Celestinaga seal jäätist käisin söömas. Panin selle kinni ja läksin magama. Villased sokid panin ka ööseks jalga. Hommikul tõustes kõik kohad valutasid, aga nüüd on juba hea olla. Lähen panen pesu pesema ja siis tuleb Sanel ja õpetab mulle logarithme. Õhtul lubasin Edytaga ja mõnega veel bowlingusse minna ja pärast tähistame Scholzis veidi, sest Camilla lõpetab oma EE (extended essay) täna ära. Ja mu EE-sõber pole mulle endiselt vastanud :( Ja üks uus tüüp jõudis just, tal oli vist viisaga probleeme.
Väljas on paras torm. Nii kiiresti see sügis tuligi...


kolmapäev, 10. september 2008

It's all about gossip...

Tulin just arvutiruumi, istusin maha ja teadetetahvel kukkus mulle pähe :D Siin oldud aeg on mulle tõestanud, et kui midagi saab juhtuda, juhtub see minuga.
Eile jäin kojuminekuga hiljaks. Keegi oli köögiakna kinni pannud (jobu!). Ainult 15 minutit, aga see oli ikkagi nõme. Pesin nõud ära, sest minu tuba on "on duty".
Täna mul oli täispikk koolipäev, nii et ma olen üsna väsinud. Kõige kergemat tundi ainult ei olnud täna (world lit). Samas see ka kõige igavam, sest õpetaja räägib lihtsalt niiii aeglaselt :D
Nädalavahetus oli (osaliselt) üliäge!! Õhtul peale arvutiruumis passimist läksin Scholzi suitsunurka (õues maja taga armas kohake) ja tegin Middle-Easti tüüpidega vesikat, sest nemad pidid "teadma", kuidas asi käib. Suurt erinevust küll ei märganud, peale selle, et nad olid fooliumi ikka nii sõelapõhjaks torkinud, et pealevaadates oleks võinud öelda, et see võttis küll kellegi elust tunnikese vähemaks...Pärast, nii 11 läksin tuppa ja olin üllatunud, sest seal oli päris palju inimesi. Urska, Ingrid, Germaine, Olivia ja mõned veel tegid pannkooke, nii et väga palju tegelasi käis pidevalt läbi. Mingi hetk tulid Reka, Tomas, Nataša, Olga, Stephanie, Francisco, Makar, Mimi ja üks Belarusi tüdruk veel ja ma läksin nendega koos metsa. Jalutasime üle tunni aja, metsast ammu mööda, teise külla, sealt läbi, jõe äärde ja sealt kiriku juurde kolmandas kohas. Kirikus tuled põlesid, nii et läksime vaatama, mis seal ööel toimub, aga uksed olid kinni. Panime oma asjad sinna samma kiriku kõrvale maha ja Tomas võttis oma vesika välja. Reka jagas kommi ja avastas, et oli söe maha jätnud. Vahepeal tulles sadas ka veidi, aga pika proovimise peale saime ilusa lõkke ja lõpuks sealt sütt. Vahepeal kartsime küll, et keegi võib kirikust välja tulla ja küsida, mis toimub, aga midagi ei juhtunud. Lõpuks jäime magama. Meil oli kümne peale kolm tekki, kuidagi mahutasime ennast ära. Enne viite ärkasime üles ja läksime sealt tee äärde ja bussi peale. Meil polnud pileteid peale Reka ühe kasutatud ja ühe kasutamata pileti, aga tegime näo nagu oleks :P Ööbisin Luccheses Reka ja Myrto toas nende kapi peal :D Laupäeval käisime Triestes. See oli kena, mulle väga meeldib see linn. Tahaks varsti tagasi minna. Tegelikult varsti peaksin minema, sest mu Social Service on vist seal.. Ja praegu tuli meelde, et ma pidin Dijanaga Molfalconesse Emisferosse minema. Mul oli igasuguseid asju vaja ja mul jäi üks pilet kasutamata viimasest korrast, kui ma Ievaga seal käisin. Too kord on siiamaani parim supermarketis käik üldse! :D
Pühapäeval käisin purjetamas, aga ma ei tundnud ennast eriti hästi juba kaldal. Merel jäin täiega merehaigeks ja selleks ajaks, kui ma purjekale sain, ei suutnud ma ennast õieti liigutadagi. Guy õpetas mingeid asju, ma ainult noogutasin. Siis ta tahtis, et ma midagi teeks, ma midagi tegin ka ja siis tahtsin ära. See oli üsna nõme. Pärast magasin õhtuni ja läksin BBQle. Taimetoitlasele täisesti mõttetu koht, eriti kui sulle ei meeldi eggplant :/ Ja ma ei saanud friikaid ka, nii et ma läksin sealt üsna vara ära uuesti magama. Ahjaa, laupäeva õhtul, peal Triestes käiku, oli International show, viimane show, mille 2nd yearid korraldasid. Teemaks oli "Under the Sea" ehk sama, mis eelmine aasta ühel showl. Mina pidin olema Drowned person koos Ivaga. Mu silmad olid mustaks ja roheliseks värvitud, riided märjad, juuksed geeliga üleval ja roheline paber juustes (seaweed). Jalgade ümber oli seotud kott kividega. Pärast tegin näo veidra päiksekreemiga valgeks ka. Ja riided olid märjad! Meeldejääv õhtu oli :D
Eile ööbisime Camillaga Scholzi katusel. Kerge bora oli õhtul, nii et me teadsime, et sadama ei hakka. Hommikul oli äge ärgata, püsti tõusta ja esimese asjana merd näha. Mul oli küll first block free, aga ärkasin Camillaga samal ajal ja tegin igast asju hommikul. Pärast saatsin Dijana Plesi, kus algas tema esimese koolipäeva esimene tund, aga ta ei teadnud, kus see asub.
Ükspäev rääkisin Saneliga päris pikalt juttu. Ta on väga huvitav ja omapärane. Mul on paljud tunnid Saneliga koos, aga nüüd ta tahab pooled neist ära vahetada, sest füüsika tapab teda ja ta loodab saada veel midagi vahetades world liti teisele ajale, et tal oleks teine õpetaja. Tahaks ka vahetada midagi selle pärast, aga mul on kõik muu hästi :( Ok, tegelikult seal peaks naerunägu olema, et kõik on hästi, panen selle siia :)
Ühe asja lugemine ajas täna peaaegun nutma, muidu olen õnnelik. Ja varsti ma saan minna õhtust sööma, mis tähendab itaalia keele praktiseerimist! :) Ja järgmisest esmaspäevast alustan oma College Servicega, ülejärgmisest Physical ja Creative Activity ja Social Servisega.
Varsti proovin pilte ka siia riputada. Ja ma lähen see nv Veneetsiasse!!

esmaspäev, 8. september 2008

Vaatan youtube'ist videosid öölaulupeost. Käisin söömas, tegin itaalia keele kodutöö ära ja rääkisin veidi juttu.

Reede
II päev: Tuleku õhtu oli kohe huvitav uus kogemus!! Sõin igasuguste aasialastega (singapurlased, hongkonglased, hiinlased, jaapanlane..) pulkadega nuudleid ja tšillisin nendega niisama ringi... Teisel päeval kahjuks praktiliselt ei näinudki neid, aga rääkisin ühe venelase Olgaga ja õhtupoole kohtusin Cirè'ga (Senegal) ja käisin tal Palas külas. Ma polnud seal enne käinud, ja kuna ma läksin nii hilja õhtul, oli värav juba kinni ja ma pidin sellest üle ronima. Ja siis veel ühest müürist ka. Ja Pala inimesed teevad seda iga päev. Muidu oli päev sisustatud erinevate mängude ja tegevustega, et me üksteist tundma õpiks. Alloleval pildil oleva võistluse minu tiim võitis!

Hilisõhtu/varase öö sisustas vestlusring Shcolzi päevaruumis Ajla, Saneli (Bosnia&Hertsogovina), Camilla (Itaalia) ja Yokoga (Jaapan). Rääkisime palju poliitikast, mitu tundi vist. Päeval sain kätte kasti, mis Marii mulle jättis. Ja seal oli kõike!! Absoluutselt kõike. Õhtu lõpuks sain teada, et mu tuutor on Rimma Rapaporte ja et mu kõrvaltoas elab vampiir.

Laupäev
III päev: Hommikul oli kolm kohtumist - residencial, tutorial ja assembly. Siis olid mata ja inka placement testid ja hiljem käisin English A2 testi tegemas. Õhtusööki sõin väljas Fore murul, mis oli väga äge. Hakkan nüüd taimetoitlaseks ka, mis on naljakas, sest kevadel mult küsiti intervjuul, kas ma oleksin valmis loobuma liha söömisest, ja ma ütlesin ei. Ja esimesest siiatulekupäevast saati pole liha söönud.. Ja mu jalg hakkas sellel päeval väga valutama, kuigi valutas juba Eestis ka veidi. Ja pubis oli pidu, mis oli tõesti üliüli..

Pühapäev
IV päev: Jalg valutab endiselt väga. Õhtul oli pj party, gender split. Hästi armas ja lõbus. Vähemalt tüdrukutel :D Päeval oli kohtumine tuutori ja mingi muu õpetajaga, valisin oma ained ära. Nüüd mul on (higher) mata, füüsika, english A2, ja (standard) eesti ja itaalia keel ja majandus. Istusime õhtul jälle köögis ja Paolo oli ka siin ja rääkisime paljupalju.. Sel õhtul tuli veidi üksik tunne. Jõudis kohale, et ei näe und, see ongi mu elu nüüd :) Segased mõtted.

Esmaspäev
V päev: Tegin ujumistesti vaatamata valutavale jalale ära, alates sellest võisin Portos ujuma minna. Astusin merisiili peale ka, nii et lonkasin mõlemat jalga :D Õhtul tšillisin Palas, mängisin pinxi ja olin niisama. hullult inimesi oli, sest Pala on üsna suur. Joanna saabus öösel kell kolm. Ei viitsinud enam kellegagi rääkida :(

Teisipäev
VI päev: Eile vaatasime öösel Charlie and the Chocolate Factoryt itaalia keeles itaaliakeelsete subtiitritega (polnud hetkel muud :D). Seal olid mõned inimesed Scholzist. Enne seda oli Nataša sünnipäev (second-year Venemaalt). Läksime umbes kümnekesi kuskile koopasse ja Tomas tõi ta hiljem sinna. Meil olid küünlad, kooki ja veini ja pärast mängiti kitarri ja laulsime ja tantsisime ja mängisime. Tulin paari inimesega veidi varem tagasi, aga jõudsin ikka peale curfewd, nii et ronisin köögi aknast sisse :D Ja curfew on siin pmst ainuke reegel ;) Ühinesin teiste teejoojatega ja rääkisime majandusets ja poliitikast veidi.

Ok, peaks minema, inimesed üles otsima, ma mõni päev jätkan oma esimese nädala kirjeldamist, siis hakkan normaalsemalt kirjutama...

ITAALIA!!!

On vist juba viimane aeg siia ka midagi kirja panna. Olen Duinos olnud juba 10 või 11 põeva ja ma ei saa mitte mingite sõnadega edasi anda, mida ma tunnen või kuidas siin on... Aga ma võin kirja panna üldise pildi ja mis siin toimub.
Hetkel ma istun koolimajas Computer Roomis. Siin on viisteist arvutit ja juttude järgi on need pidevalt kõik hõivatud, aga millegipärast alati siis, kui mina tulen, on enamus vabad, ja ma pole kunagi pidanud ootama.
Tüüp mu kõrval (kõik nimed ei jää meelde) läks just täiega närvi :D Ja Sanel laulab jälle muumilaulu in bosnian :D Ma vahel armastan seda kohta nii väga...
Täna oli kolmas koolipäev, eelmine neljapäev hakkas kool. Mul oli jälle täispikk päev, mis tähendab viite tundi. Aga need on siin 55 minutit. Tunnid algavad hommikul kell kaheksa, mis tähendab, et ma lähen kodust välja 7.58, aga siin on ka imelik minna. Inimesed söövad hommikust ja küsivad umbes midagi sellist nagu, we should go?, ja seda väga üllatunult. Aga hiljaks ei jää siin enamasti keegi. Siin ei ole kella ka tundide alguses ja lõpus ja tunnid toimuvad niikuinii erinevates majades - koolimajas, plesis (üks residentsidest) ja labsides.
Kõige esimesel päeval, neljapäeval, jõudsin kell 9 õhtul ja juba oli pime. Tulek kestis terve päeva, kell seitse hommikul läks esimene lennuk (kolmest!). Enne seda pakkisin terve öö, vahepeal käisin küll Polymeris, nägin Leenet, Katriini. Ja Priitu ja Kairit ka. Siin pakkisin jälle ja mingi kell öösel läksin välja. Ma arvasin, et Britta, Paula ja Katriin ootavad mind ukse all, aga tegelikult oli seal veel palju inimesi :) Jooksime enamvähem viimase trolli peale, mis oli täis välismaalasi. Käisime ringi, istusime, sõime ja lõpuks lõpetasime vanalinnas katustel turnides :) Ilma Fredy'ta poleks kunagi suutnud viit sammugi mööda seda katust käia. Kui koju läksin, jätkasin pakkimist kuni hommikuni, kuni ära läksin.
Lennujaamas olid Britta ja Paula. Oli kohe näha, et nad on läbi vihma tulnud. Ja siis Kadri ja Elli. Ja neist oli kohe näha, et nad olid Kadri nunnu punase autoga tulnud :D Ja Evert oli ka seal, nagu ta oli lubanud, sest ta saatis OSIst ühte ära.
Esimsel õhtul viisin oma asjad Scholzi ära, sest seal ma elan (mul on ikka niiii vedanud!!) ja Olivia viis mind mööda öist Duinot ringi ja lõpetasime Fores peol. See on vist kõige suurem residence siin, selle all on söökla ja kõrval auditoorium. Ma ei saanud lõpuni aru, kus miski on ja kogu aeg tuli inimesi juurde, nii et ma käisin kogu aeg ja tutvustasin ennast, ükski nimi meelde ei jäänud.
Scholzis on mul neljane ruum, esimesed 4 päeva olime seal Camillaga kahekesi. Aga ei olnud hullu sest ta on (vähemalt senimaani :D) väga tore. Just täna hommikul saabus mu viimane toakaaslane, Dijana Serbiast. Joanna Panamast saabus juba mõni aeg tagasi.
Tüüp mu kõrval läks jälle natuke närvi ja üritas mulle seletada, et ta ei maga kunagi tunnis. Aga ta ei läinud seletamisest närvi, tal on lihtsalt nii palju teha! Ma olen hetkel õnnelik, et ma first-year olen..
Vahel on pisut üksik. Olen siin ainus eestlane, enamustel on ikka üks või paar kaasmaalast ka. Ja mõni hetk tuleb korra ka oma pärissõprade ja pere igatsus peale.
Ma homme või hiljem kirjutan ka, mis ma siin muidu teinud olen. Ma üritasin küll praegu, aga mul ei tulnud mitte midagi meelde. Ma olen surmväsinud..

teisipäev, 12. august 2008

Kell on juba kolm läbi (päeval :/) ja ma ärkasin just üles. Peale Portugali on peaaegu iga päev selline olnud. Läksin kell kaks välja (öösel, päeval ma alles magasin sel ajal), läksin Britta koduni ja koos jalutasime vaikselt lennujaama. Pidime veidi ootama ja lõpuks ta saabus - Karin oma väga suure ja ilusa YFU kohvriga. Ta tundus üsna rõõmus, et me tulime, aga see rõõm võis jääda natuke varju, kui ta pidi peaaegu pool tundi tegelema sellega, et oma kohver lubatud kaalulimiiti mahutada. Lõpuks jäid välja mõned vähemtähtsad asjad, mida Kolumbiastki saab, näiteks rätik (või see vähemalt nägi selle moodi välja). Ja siis üks Kalevi kommikarp, mille me Brittaga endale saime ja teel tagasi koju ära sõime. Ja kõrvale jõime statoili kakoad ja ma pidin maksma kakskümmend krooni pooliku tassitäie ees! Igastahes, Karin läks ära ja enne aastat teda ei näe. Naljakas, ta läheb ära, on ära, ja tuleb tagasi. Ja ongi kõik. Me Brittaga tuleme ikka jõuluvaheajaks koju, siis suveks koju, siis jälle jõuluks.
Aga enne ära minekut seisime veel kikivarvul turvaväravate juures ja piilusime, kas näeb veel hetkeks Karinit. Ja siis ma tulin koju, sain poole seitsmest magama ja Karin tšillib juba Kolumbias.

pühapäev, 25. mai 2008

Joke of the century...Or more probably the joke of the history of mankind

Jõudsin kolm minutit tagasi koju. Sõime Brittaga Pireti juures hiina toitu, vaatasime suurejoonelist euroetendust ja näersime hinged seest.
Millised on siis esimesed mõtted seoses selle aastase Eurovisiooniga? Mõistsime kõik juba enne hääletust, et kui Venemaa sel aastal ei võida, siis on see nende jaoks kõik. Lavale oli toodud ju kõik, mida neil üldse pakkuda on: esiteks vägagi tuntud viiuldaja, kelle ainus mure terve laulu ajal oli, et kogemata poognaga viiulikeeltele pihta ei läheks, teiseks Dima, iga Euroopa naise rõõm ja tüdruku unistus, ja viimaks maailmakuulus iluuisutaja keerutmas paari ruutmeetri suurusel plastmassist(!) kunstjääl(!!), mida ta pidi jagama veel kahe eelnimetatud väänleva tüübiga. Kui mõistsin juba, et enam pole midagi, võit läheb idanaabritele niikuinii, leppisin olukorraga, rahunesin ja asi hakkas juba parajalt naljakas tunduma. Näiteks uisutaja rõõm iga 12ne üle. Lõpus oli nii lausa väga kahju, et neid mujale jagati, nii oleks tahtnud seda nägu näha. Või kuidas asja võitnud Dima liigub lava poole, üritades meeleheitlikult endalt särki seljast heita, kuid ei saa, sest ebaviiuldaja ripub ta seljas. Kolmekesi saata võidulaulu (mille pealkiri ega ükski sõna pole meelde jäänud) elavate liigutuste ning osavate jäljendustega oli tappev.

Hämmastav, et ma täna magama ei jäänud, sest eile, kui ma Hannaga Pireti juurde läksin, kustusin üsna ruttu diivanile ära. Pärast jalutasime Hanna juurde (nii hilja oli, miski enam ei sõitnud) ja ma sain seal hommikuni puhata, et siis Patarei vanglasse OSI Tartu-Tallinna ühisekskursioonile minna. Peale ringkäiku käis ka Lagle Parek enda sealsetest aastatest rääkima. Väga huvitav oli, pärast käisime veel EKKMis ka. Ja arutasime suvekooli asju. Väga tore oli!

Homme tuleb üks vagäväga eriline päev :)

pühapäev, 18. mai 2008

Kevadmasendus

Reedel oli teatrilaboris üsna vähe inimesi, kuid rohkem, kui mina isiklikult ootasin. Projekti jaoks oli see miinus, õhtu veetmise osas pluss. Lõpus oli mul kahjuks väga halb tuju, esiteks selle pärast, et viimasel paaril päeval on mul iga päev halb tuju olnud, teiseks selle pärast, et ma tahtsin juba Hanna juurde minna, kes meid ammu ootas, et sünnipäeva/soolaleivapidu pidada. 18 on tähtis number ju! Kolmandaks seetõttu, et ma olin väsinud, mis oli ka põhjus, miks ma Hanna juures tugitooli istudes kohe magama jäin. Mingi kell öösel aeti mind üles. Piret oli juba ära läinud, Hanna ja Sille pidid niikuinii ööseks jääma, aga Britta tahtis ära minna ja ma arvan, et kell hakkas vaikselt kolm saama. Ma ainult ühmasin midagi ja keerasin külge (nii palju, kui see tugitoolis võimalik oli), seega oli ka Britta sunnitud ööseks jääma (vb ta ei teadnud enam, kus ta kodu on?).

Laupäeval käisin Novembrit vaatamas. Praegu on iga päev 1 Hispaania film Sõpruses tasuta. Ma olin seda poolenisti näinud, nii et teadsin kogu aeg, kuhu poole kogu lugu liigub, aga see oli ikka hea, parem veel kui esimesel korral. Ainult kurb oli, et inimestel oli nii hea idee, aga nad ei teadnud, kus piir on ja keegi ei tahtnud neil lasta maailma muuta.

Hommikul pidin varavara tõusma, et loomade hoiupaika jõuda. Koos/Bmeste-l ja Päike kuuti-l oli ühisüritus. Ma olin hommikul isegi nii tubli, et viitsisin endale omletti teha. Aga Üritusel oli masendav. Peale minu sita tuju oli ilm ka veel vilets ja lõpuks ma ei võtnudki ühtegi koera, lihtsalt vaatasin neid seal ja rääkisin mõnega. Vähemalt olid inimesed toredad, nii et ma sain vahepeal oma (enda arust olematutest) probleemidest üle, eriti, kui me pubis istusime. Kui linna tagasi jõudsin, oli masendus jälle peal ja ma sain Pauliinaga kokku, kes proovis mind kummikommidega ravida. Ajutiselt õnnestuski :) Siis hüppas Eliise korra minu juurest läbi ja muutusin veidi rõõmsamaks. Aga nüüd jälle kinno!

neljapäev, 15. mai 2008

Oh neid ilusaid möödunud aegu..

<- Kunagi.
Laupäev oli väga tegus. Kõigepealt käisin linnas, et kell neli kontserdile minna. Kohale jõudes tabas mind ebameeldiv üllatus - kõik piletid olid välja müüdud. Õnneks üks naine müüs oma pileti mulle ja ma saan retsensiooni nüüd lõpks ometi ära teha (tähtaeg oli mitu kuud tagasi). Sealt jooksin otse edasi transsubstantsiatsioonile. See oli lihtsalt vapustav ja magamata öö osas oli mul igati õigus - müüsime pileteid hommikuni välja. Vahepeal kuulasime muusikat ja inimesi, siis unelesime niisama, kontrollisime kottide sisu ja käisime poes porgandipirukaid ostmas. Mul on nii kahju, et kogu seda asja ei ole võimalik kirjeldada, selline punkarite pidu oli minu jaoks tõesti meeldejääv. Üks tüüp kleepis tulbi ja äranuusutatud markeri mälestuseks seina külge, teine tahtis kolmanda korruse aknast välja vaadata ja arvas ekslikult, et aken on lahti, ja pani pea otse läbi klaasi, kolmas käis ja otsis muudkui oma koledat sõpra (tema enda nimetus selle sõbra kohta)...
Hommikul koristasime prahti ja taarat ning tassisime igasuguseid bändiasju ülevalt alla autosse. Täiesti uskumatu, naersime Merka ja Katriiniga pool tundi lihtsalt trummide üle. Selleks hetkeks olime juba umbes 24 tundi ärkvel olnud ja muidu magamata. Andis tunda, naersime veel igaüks eri suundadesse minneski tükk aega üksinda.

Eile käisime jälle Tartus. Esinesime foorumteatriga rock&roll baaris suurepärasele publikule. Saime enne seda iga päev kokku, et uut lugu teha, aga sellest ei tulnud midagi välja, nii et kohandasime enda jaoks oma kõige esimest lugu ja Katriin sai esimest korda jokker olla. Mul oli nüüd üsna vastupidine osa sellele, mis mul enne selles näidendis oli, aga lõpuks oli kõik väga hästi. Pärast saime hulga šokolaadi ja kaubamajast olime juba ostnud endale kummijänkusid, mida sai kogu aeg teel Tallinnasse näritud. Terve tee tagasi oli supernaljaks. Olime need vastikud, kes istuvad bussi tagaistmel ja räuskavad terve tee ja ajavad lolli juttu suust välja. Aga energia oli vaja kuskile ju panna!

Homme on spordipäev. Absoluutselt ei viitsi sinna minna lihtsalt mingiks tunniks ajaks, aga ei suutnud midagi paremat ka välja mõelda. Tulin just OSIst, kurb oli. Elu, ma mõtlen, ja see, kuidas kõik muutub.

Üritasime Merkaga jälle karjääris rummipalle süüa, aga kuna me eile õhtul jõudsime liiga hilja Tallinnasse ja poed olid juba kinni, otsustasime täna peale estat kõigepoodi joosta ja sealt üks pakk osta, vaatamata sellele, et eelmine kord pallid seest tühjaks olid tehtud. Ja just täna passis seesama karjääriõpetaja väljas ja karjus kõigi peale, kes poodide suunas läksid. Järgmine kord!

laupäev, 10. mai 2008

Tuhat tänu lahkele kontrolörile bussis number 1

Täitsa jube! Ma ei mäletagi, millal viimati koolis rummipalle sai söödud. Varem tegime ikka pidevalt karjääri-
planeerimises pakile otsa peale. Sel nädalal oli selle tunni ajal tuletõrjeõppus ja õpetaja ebaõnnestus täielikult. Kõik hüppasid kohe klassist välja, kahekaupa käimise asemel läksime troppis tepist alla, teise korruse juures tuli aga suits vastu, nii et keerasime võimla poole ja jalutasime koridori lõppu, kus paralleel ja mõned veel juba lihtsalt seisid ja ootasid. Lõpuks, kui olime ammu suitsu sees, tuli õpetaja ka lõpuks ja hakkas meid tuldud teed tagasi viima, otse tulle! Õpetaja ise oleks vist läinudki ja sisse põlenud, meie hakkasime koos teise klassiga trepist üles tagasi kolmandale minema ja läksime aula kaudu välja.

Reedel pesime kolmanda korruse klasside aknaid ja ma proovisin jälle ületada oma kõrgusekartust. Sain hakkam küll. Peale kooli läksime Merkaga Ülemistesse. Olime magamiskotid juba kooli kaasa võtnud, et saaks otse minna, ja kui hüpermarketist joogi ja šokolaadi ära olime ostnud, jalutasime linna piiri poole. Lootsime, et saame iga autoga ainult natukene sõita, sest Tartus pidime olema alles 22.00 ja läkski nii - kõik põhiristid sai läbi käia. Isegi rekkaga saime sõita. Üks rekkajuht, kes just kuuajaselt Venemaa reisilt tuli, võttis meid peale, pakkus küpsist ja tema sõnul kõige paremat õlut, mida Venemaal osta saab. Andis lausa kaasa, kui meid järgmisel ristil maha pani. Nüüd olen ikka rekka peale ka hääletanud :)

Tartusse jõudsime vara. Poolteist tundi varem, kui oleks vaja olnud. Passisime tükk aega Toomemäel, enne kui Genialistide Klubi juurde läksime. Jätsime sinna minekuks ka liiga palju aega, sest ma arvasin, et ei mäleta enam, kus see asub, aga tegelikult avastasin, et orienteerun Tartu vanalinnas palju paremini, kui Tallinna omas ja GenKlubi tee oli mulle suvest juba nii sisse harjunud. "Kirjandus vä?" oli suurepärane. Britta, Katriin ja Kairi esitasid nii hästi kõiki neid luuletusi ja see oli väga üllatav, kuidas nad suutsid asjad meelde jätte ja kõike nii hästi teha.
Pärast tantsisime diskol ja käisime puu taga saia söömas ja tantsisime veel. Kui ära väsisime, hakkasime linna poole liikuma, et magama minna. Teepeale jäi kohe aga suudlevate tudengute purskkaev ja kui Katriin mainis, et seal võiks ju veidi sulistada, olid mul kohe jalanõud jalast ja peale hetkelist veenmist jooksime Katriiniga purskkaevus tiiru. Ja siis veel ühe. Liikusime paljajalu edasi Värske Rõhu toimetuse poole, kus pidime ööbima, kuid tee peale jäi veel üks purskkaev. Seekord liitusid ka Merka ja Britta ja me olime kõik läbimärjad, kui oma sihtpunktini jõudsime. Pesime jalad ära ja läksime mäkki. Paraku oli drive inni järjekord nii pikk, (ja ka teisi "jalgsi mäkivendasid" oli palju) et me otsustasime Statoili hotdogi kasuks, eriti kui nägime, et mäkist pirukaid ja friikaid ei saagi. Magama saime alles poole kolme ajal ja tõusime juba enne kaheksat, nii et kui ma Katriiniga hommikul teele asusin, et olnud mu teksad veel sugugi ära kuivanud. Tallinnasse saime ainult kahe autoga ja kui alguses meile tundus, et see auto, mis meid nii 15 km edasi viis, haises, siis järgmises autos saime aru, et tegelikult oli asi meis, õigemini meie purskkaevus ligunenud riietes. Hea oli koju jõuda!

Täna ootavad mind ees vanamuusikakontsert (kui ma selle üles leian) ja magamata öö transsubstantsiatsioonil. Ja kodu tuleks ka tolmuimejaga üle tõmmata.

teisipäev, 6. mai 2008

3. mai oli tore. Tean, kuidagi tagasihoidlik sõna selle kirjeldamiseks, aga viimasel ajal on nii palju olnud, et ma olen emotsioonidest üsna väsinud. Ja tegelikult, kõige naljaka ja laheda kõrval, mis sel päeval koristades juhtus, oli ju palju, mis seda head tunnet ära võttis. Näiteks see, et see pagana praht seal üldse maas oli või, et me koristasime maakohas, sõitsime viiekesi bussiga ringi (kusjuures ma polnudki varem minibussi eesistmetel, mis mõeldud kolmele, viiekesi sõitnud) muudkui ühest kohast teise, tassisisime prügikotte lipujaama ja kohalikud kepikõnnivad meist lihtsalt mööda või igavlevad kuskil nurga peal. Negatiivsed tunded igati õigustatud ju. Aga hea meel on ikka, kuidas muidu, isegi, et ei saanud vabatahtlikega koos Lasnamäed puhastada. Pärnumaal läks minu abi palju rohkem tarvis ja mõnus ju, et oma koduümbrus suveks puhtamaks sai. Pealegi, vabatahtlikega sai üht teist just hiljuti, eelmine neljapäev-reede, tehtud. Sõitsime viiekeisi Kadri nunnu punase sportautoga Lellesse ja askesldasime mõisapargis. Õhtul oli meile viie peale suur kahekorruseline maja söögiruumi (ja söögi/joogiga), söögisaali, piljardiruumi, hiiglasliku saunaeesruumi/joomaruumi, väksema saunaeesruumi, sauna, leiliruumi ja terve korrusetäie magamistubadega. Õhtul tuli oma kümme inimest külla ka, aga muidu lihtsalt viie peale!
Järgmisel päeval oli meil terve oma Schulebus, millega meid veidi ringi sõidutati ja siis tegime veidi tööd jälle. Sain teada, kui oluline üks hea motivaator on :D Kui tundus, et piisavalt on tehtud ja kell ka juba palju, asusime jälle autosse.

Tallinnasse jõudsin nii tunnike hiljem, kui oleks tahtnud, meil hakkas juba kell 18.00 Hirvepargis FoorumTe: sündmus ja mina olin seal alles kell seitse. Õnneks sain veidi nautida, enne kui väga kuri politseinikeduo meid minema ajas ja politseijaoskonnaga ähvardas. Sättisime ennast šnelli tiigi ääres taas sisse, siis läks enamus tagasi, et mööda Hirvet ringi joosta. Ise eelistasin tiigi äärde puhkama jääda, paik oli kotikoormate, matikuhjade ja söögihunnikutega piisavalt mugavaks tehtud.
Lahkume vastumeelselt Hirvepargist. Kuri politseitädi ja sama kuri politseionu veel kaugel pinkide juures näha, otsivad veel toredaid inimesi, keda ära saata.

Muidu olen pidevalt segaduses. Ma ei tea kas rõõmustada või kurvastada, aga praegu on arvatavasti viimane kuu, mille ma oma koolis veedan. Järgmisest aastast ootab mind hoopis teine kool Põhja-Itaalias ja seda lausa kaheks aastaks. See on nii vinge, nii ilmatu-otstu lahe, aga samas - seal ei ole peale minu ühtegi eestlast. Ei, ma saan hakkama. Jõuludeks ju koju!

Pean ühe asja ruttu korda tegema, kirjutan siia üles, et meelest ei läheks :)
Oh, ja täna, üle pika aja oli bioloogia tund jälle huivtav. See oli hea. Ja muusikaajaloo töö ei olnudki väga masendav, sest esimest korda selle aasta jooksul suutsin ma kordamisküsimused ka enne tööd tegelikult läbi lugeda. + ma sain veel korra üle ka vaadata. Seda kõike muidugi tänu inka tunnile, mis ära jäi. Ja üle pika aja viitsisin ma kunstiajaloos ja ajaloos konspekteerida. Osaliselt küll, aga ikkagi. Ka seda vist tänu inka tunnile, mille arvelt veidi puhata sai.

Tänasest peale hakkan ma blogima regulaarsemalt. Ikka kui midagi on, siis ma kirjutan, muidu mul ei ole enam jaksamist lihtsalt nii palju korraga kirja panna. Ma ei ole jõudnud kordagi oma blogimise ajaloos rääkida mõnest sünnipäevast või kaevata, et koolis on tüütu, või kirjeldada pikemalt mõnda vabatahtlikke tegevust või rääkida FoorumTe: st ja meie koosolekutest või jutustada, mis kunstis on juhtunud. See on veider, sest viimased ongi ju kogu minu elu. Kas ma üldse millestki kirjutanud olen?

kolmapäev, 2. aprill 2008

Mul hakkab koju juba väike õhupallikogu tekkima. Üks eriline roheline õhupall, mille Britta mulle täpselt enne Käärikult lahkumist kinkis, lebab siinsmas minu kõrval. Ta oli üksinda hääletades üks väga tore vestluskaaslane, eriti kui ligi kümme minutit ükski auto peale ei võtnud ja seda puhtalt fakti tõttu, et selle aja jooksul ei läinudki mitte ühtegi sõidukit mööda! Aga näe, Tallinnasse jõudsime mõlemad, olgugi, et 11 õhtul, kui järgmisel hommikul pidin juba viiest lennujaamas olema...
Mmm, ja siis see sinine pall, millega sai mööda Tallinna joostud, teist, kollast õhupalli otsitud ja vägagi öisel kellaajal stripibaari aknast sisse piilutud (vetsu otsinguil loomulikult ning teadmata veel, mis kohaga tegelikult tegemist).
Üldse on neid kuidagi palju siia sattunud, toredad asjad ju. (http://www.youtube.com/watch?v=sfxDSEztuRA)


Kontsert pühapäeval oli meeletult tore. Mingi osa sellest sain isegi istuda ja nautida :)

Brüssel, Brüssel, Brüssel. Minek, tulek, olek. Lendasime läbi Kopenhageni. Lootsin, et vot nüüd saan korra jala ka Taani pinnale torgata, aga oh suur oli minu üllatus, kui peale ligi pooletunnist meeletut ekslemist mõistsin, et sellest lennujaamast ei saagi välja. Või tegelikult lõpuks leidsime isegi koha, kust see oli võimalik, kuid tegu oli kahjuks ühesuunalise käiguma. Ümberkeerates nägime aga suuri iseavanevaid klaasuksi, nagu neid on kaubamajades, mis avanesid otse tänavale. Aga seekord ei olnudki enam eriti üllatav, kui ma napilt-napilt vastu uksi käisin ja veel viimasel hetkel pidama sain. Mida ma ometi lootnud olin? Muidugi olid need seal vaid narrimiseks. Suur osa minust usub, et neid pole vist kunagi avatud...
Disko ajaloomuuseumis oli lahe. Koos baariga, kust sai niipalju tasuta Cokat, Fantat, IceTead jms, kui süda ihaldas. Igast 27 liikmesriigist oli nii 10 õpilast ja kui baariletist hakkas saama ka Maesi ja Timmsi (endiselt niisama), algas pihta tõeline Euroopa segunemine, eriti tati tasemel.
Aga oli ka muud toredat, nagu ilusad autod, pikad jalutamised, öised kohtumised huvitavate inimestega jne. Ja Belgia šokolaad ka!

Pluss väike rõõmusõnum: mind kutsuti vestlusele. Intesrvjuule. Seltskonnamängudele. Millegile...?

Maksin täna mõtetult suure summa raha (50% kogu oma säästudest) raamatu eest, mida mul vist mitte kunagi vaja ei lähe + ma ei saa selle venekeelsest tekstist aru ka. Vot see ongi raha kogumine minu moodi!

Viimati kirja pandud

Lühike, aga veinirohke postitus

Peale minireisi Kangaroo saarele jätkasime töö lainel. Seekord ei ole mul väga pikalt ja põhjalikult midagi kirjutada, sest veinitehas, kus ...