Peale poolt aastat omaette tegutsemist oli paras aeg Külliga jälle kokku saada! Külli töö mandlitehases oli läbi ja ta leidis kahe töökaaslasega uue koha Mildurast 5 tunni autosõidu kaugusel, samamoodi Murray jõe ääres Victoria ja New South Wales'i piiri peal. Tööks oli tehases heina kuubikuteks kokku pressida ja eksportimiseks konteinerisse pakkida. Suur osa tööst oli kahveltõstukiga sõitmine, mida ootasin põnevusega ja eks pelgasin ka, kas saan ikka hakkama. Jõudsin oktoobris sinna, kui Külli oli juba paar nädalat forgiga ringi rallinud. Ta arvas, et see pole midagi keerulist ja jõudumööda õpetas mulle ka.
 |
Ühest piirilinnast teise, Barossast pidime sõitma sinna suure ringiga (8 tunni asemel 14 h), sest Zac pidi Lõuna-Austraaliasse tagasi sõitma, aga sisse lasti ainult neid, kes Victoria osariigis käinud pole
|
 |
| Külli saatis tehasest enne paar pilti, siin peaaegu täispikkuses näha, kus kõige tagumises osas läheb hein masinasse ja pildistaja juures tuleb kokkupressitult välja |
 |
| Siin näha ka see, kus valmis torn välja tuleb |
 |
| Sellised suured kuubikud tuleb masinasse sööta |
Niisama vahemärkusena, et piiriületamise teema oli endiselt keerukas ja igal hommikul pidid nad Victoria kodust NSWi tööle sõites politsei kontrolli läbima. Mina asusin elama NSWi poolele väikse Tocumwali nimelise linna külje alla hostelilaadsesse talusse. Koht oli nii tore! Mul oli seal oma tuba, toredad majakaaslased ja akna all hüppasid pidevalt kängurud ringi. Poes käisin Victoria osariigis Cobramis, kus Külli elas, nii et sain ka kord nädalas politseiga suhelda, kui poest koju sõitsin.
 |
| Südamekese juures oli minu kodu; Tocus (kuubiku sees) oli paar pubi ja baari, väike pood, kohvikud, jäätisekoht ja rand; noolekese juures jõe ääres oli Külli kodu; X tähistab heinakat, sinna oli mõlemal umbes 15 minutit sõita. Ringi sees on väike linnake Barooga, kus asus meie lemmikkohvik ja ka klubi, kust sai tasuta bussiga koju |
 |
| Tuba polnud midagi erilist, aga oma wc ja vannitoaga |
 |
| Ja tegin selle päris mõnusaks |
 |
| Sõitsin Cobramisse poodi ja jäin mega äiksetormi kätte |
 |
| Õppisin ka meeles pidama, et mask ikka ees oleks kui üle piiri lähen. Mask oli üle 6 kuu Victorias kohustuslik. Siin mul jakk seljas, aga muidu oli väga soe suvi |
 |
| Upgrade'isin maski |
 |
| Hosteli chill ala |
Töö ise nägi alguses välja selline:
Suur heinakuubik tuli oradega tõstukiga üles korjata ja masina ühes otsas lindile panna. Siis tuli kahveltõstukilt maha hüpata, kuubikut ühes tükis hoidvad nöörid läbi lõigata, tagasi forgile hüpata ja järgmine kuubik lindile tuua.
Lint viis heina masina sisse, kus suured hambad selle laiali lõhkusid, käpad läbi segasid ja liikuvad seinad selle kõvasti kokku pressisid väikesteks 45 kilosteks kuubikuteks. Kuubikute ümber tõmbas masin õige kirjaga lindid ja lõikas kuubikud kaheks. Sellised kuubikud ladus masin vastavalt vajadusele 6 x 4/5/6 torni, kiletas ära ja sülitas teiselt poolt masinat välja. Seal ootas teine forgijuht, kes korjas kiletatud torni üles, kaalus ära ja pani merekonteinerisse.
 |
| Mõnikord oli jutustamiseks ka aega |
 |
Kiletamata heina telliti ka, siin on hästi näha rohelised paelad, mis palle kinni hoiavad ja mis katki minnes meile peavalu tekitasid
|
Kolmas inimene jooksis ringi ja tegeles kõigega, mis valesti läks. Kui hein läks sensorite ette ja masin jäi seisma, kui kuubikuid kinni hoidvad lindid läksid katki ja heina oli igal pool, kui lindipanija jooksis kokku ja vajas puhastamist, kui printeritint sai otsa, kui lint sai otsa, kui kile sai otsa.... Lisaks tuli konstantselt masinate alt pühkida ning õhuga läbi puhuda.
 |
| Katkiste heinapallide masinast välja viskamine oli suur töö |
Ka forgijuhtidel võis õnnetusi juhtuda:
 |
| Taga võtab üks kõrgelt palli alla, ees näha terve suur hunnik heina, mis tuleb sodihunnikusse lükata |
 |
| Ära tuli lõhkuda 5 nööri kuuest ja viimane siis kui järgmine kuubik juba kõrval, aga seekord läks viimane nöör ise katki ja kõik lagunes ära |
Nende kolme ameti vahel saime päeva jooksul vahetada.
 |
| Koroona tõttu oli vahepeal konteinerite puudus ja pidime tellimusi kõrvalruumis ladustama |
 |
| Mõnikord oli nii tolmune, et kandsin päev läbi tolmumaski |
 |
| Üks farmi kuts kartis äikest ja iga kord, kui väljas tormiseks kiskus, tuli forgi peale sõitma |
Kuu peale alustamist algas heinategu. Tehase töö jäi siis vahepeal seisma, sest meid oli põllule vaja. Alguses käisime mõned korrad traktoritega heina vaalutamas ja vaalusid ringi keeramas.
Kui heina kokku hakati korjama, hakkas Külli valmis tehtud kuubikuid põllul rekate peale laadima ja ma hakkasin neid tehases ja laos vastu võtma. Kui laadung sisse tuli, kaalusin selle ära ja mõõtsin iga heinapalli niiskusesisaldust ja märkisin ära need, mis olid seest liiga niisked ja seega süttimisohtlikud.
 |
| Selle masinaga hakkas Külli ringi sõitma |
 |
| Kõigepealt alumise korruse pallid, siis platvormilt ülemise korruse pallid mõõta |
 |
| Rist neile peale, mis liiga niisked |
 |
| Päris palju jooksmist, see vaade kaaluputka suunast, tavaliselt jõudsin enne masinat mõõduputka juurde, aga nagu näha, mitte alati |
 |
| Ja mõnikord tulid kõik korraga ja ootasid järtsis |
 |
| Niimoodi mõõtsin ja siis panin punase lipiku ka külge |
 |
| Minu ajaveetmisputka; ja sõiduvahend kui joosta ei tahtnud |
 |
| Kaaluputkas |
Ega vabal ajal palju ei jõudnud teha, me töötasime ikka päris palju. Kui vähegi energiat oli, käisin enne või peale tööd talu ümber jooksuringil, aga mõnikord võtsin paar tundi laisklemiseks ja istusin majakaaslastega diivanitel ja vaatasin midagi Netflixist. Kõik töötasid erinevates kohtades, vahetused olid väga erinevad ja alati oli kellelgi vaba hetk. Endalgi varieerusid vahetused palju, vahepeal 7.00-19.00, siis 14.00-02.00 jne... Põhitööd hosteli inimestel olid lüpsifarmis, istikutega töötamine või viljavõtuks kuskil traktori peal. Nädalavahetustel veetsime taluõuel aega, käisime kohalikus pubis või Barooga klubis ja üldse väga tore seltskond oli. Mul pilte millegipärast üldse ei ole, aga mul ei olnud hästi töötavat telefoni ka too hetk.
 |
| Külli kodu juures olid koaalad! |
 |
| Pitsa peale tööd |
 |
| Jooksurada |
 |
| Asjassepuutumatu, aga mingi suur ämblik kolis meile autosse |
 |
| Alpakad koduteel |
 |
| Käisime maasikaid korjamas |
 |
| Ükskord otsustasime vahelduseks nädala toiduostud 1,5 tunni kaugusel Alburys teha |
 |
| Zac käis külas, käisime maasikakohas söömas |
 |
| Proovisin veel köögis oskusi arendada |
 |
| Porgandi-kaera karask, odrajahu ei õnnestunud leida ja no ausalt öeldes karask ka väga ei õnnestunud... |
 |
| Meie lemmikkohvik Baroogas |
 |
| Vaade jõele Tocus, kõikjal jõe ääres võis tasuta telkida ja karavane ning telke oli jõulude ajal igal pool! |
 |
| Hostelirahvaga Tocu pubis |
Heinatehas, kus töötasime, palkas alati eestlasi. Hostelis oli veel üks eesti tüdruk Janelin ja vahepeal tulid 3 tüüpi veel tööle sinna, aga kuna ei olnud väga hea heina aasta, siis nad liikusid kiiresti edasi. Sellegipoolest oli meid hea arv ja Cobramis Külli juures sai mõnikord hoovis grillida ja niisama aega veeta. Külli majakaaslane Rain oli väheviisi kalastushuviline ka ja jõudsime korra õngega järve äärde.
Korra võtsin paar järjestikust päeva vabaks ja sõitsin Mildurasse, et Zaciga kokku saada. Kuna ta endiselt Victoria osariiki külastada ei tohtinud, ööbisime Mildurast üle jõe Wenthworthis ja veinika töökaaslased tulid ülejõe külla.
 |
| 5 tunnisest teekonnast oli kruusakat õnneks vaid 20 kilomeetrit |
 |
| Wentworthi liivadüünid |
 |
| Murray jõgi |
Jõulude ajal saime 10 vaba päeva ja tegime väikse reisi, aga kirjutan sellest eraldi. Enne jõule kolis Rain ära ja sõitis sõpradega põhja Gold Coasti ja ma kolisin Cobramisse. NSW tegi Victoriaga piiri lahti ja politsei pakkis silla pealt oma elamise kokku ja lahkus. 2 nädalat saime vabalt ringi käia kuni Sydneys koroona välja lõi ja Victoria osariik pani oma politseinikud sillale valvesse. Nüüd pidime igal õhtul koju minnes oma elukohta tõestama.
 |
| Kolimisprotsess |
 |
| Saime kodust jõulupaki! |
 |
| Nii palju head kraami!! |
 |
| Ja mu GoPro jõudis ka kohale |
Jaanuari keskel oli meil aeg edasi liikuda, seega peale jõulureisi oli meil 2 nädalat aega, et uued inimesed välja koolitada. Inimeste leidmisega oli päris suur probleem, sest alates hetkest kui Austraalia piir välismaalaste jaoks lukku läks, hakkas seljakotirändurite hulk ilmselgelt ainult vähenema. Üks eestlane Rainer leiti kuskilt, üks Raini sõber tuli sinna tööle ja viimases hädas võeti hostelist üks šotlane ka juurde. Kahjuks šoti poisil töö väga ei edenenud, kahveltõstuki peal oli ta lootusetult aeglane ja masinast ei mõiganud ta üldse midagi. Õnneks tulid kaks Raineri sõpra heinakasse tööle, jõudsid kaks päeva enne kui me lahkusime ja töötasid seal veel pikalt.
 |
| Valmis pressitud hein muudkui kuhjus, aga šotlane ei jõudnud nendeni kuidagi |
 |
| Viimase torni puhul pidi välja arvutama, kui palju sellest konteinerisse panna, et laadung maksimaalset lubatud kaalu ei ületaks, aga mõnel tekitas see suuri raskusi |
Viimasel öösel jõudsime peale vahetuse lõppu kella 1-2 vahel hommikul koju. Politseinikele olime juba omad joped. Ega kahe ajal palju liiklust ei olnud ja meie auto päris ära tuntav, nii et enam ei pidanud elukohta igapäevaselt tõestama ja lehvitati niisama läbi. Ikka on nii, et kui kõik on juba kodune ja tuttav, siis liigume jälle uude kohta.
Mõned unetud koos äsja valminud grilliga olid juba kodus ootamas, nii et hommikul kui omanik tuli, ei olnud kõik asjad veel autosse jõudnud. Sellegipoolest seletas ta pikalt, kuidas aastaid eestlastele üürinud ja loodab ikka uued eestlased jälle majja saada.
 |
| Auto oli juba jõulureisist saati valmis |
 |
| Veel viimaste asjade pakkimine |
 |
| Viimased hetked vanas kodus |
Ja kui kõik lõpuks pakitud sai, algas 8 tunnine sõit tagasi Barossasse!
 |
| Sõitsime Mildurast ka läbi |
☀☀☀
