Tänasest piletid koju olemas!! Ma olen väga väga õnnelik! Tundub, et tehniliselt võib see nüüd projekti enneaegse katkestamise alla minna, eks näis, aga 23. juuli hilisõhtul jõuan Tlna!

Ühele õigele eestlasele kohaselt on aeg jälle ilma üle kurta. Kõik see, mis ma külmast vastikust talvest rääkisin, unustage nüüd ära. Rõvedalt palav on!

Mitu päeva juba on väljas sellised temperatuurid, et isegi kuskile liikumisele mõtlemine paneb higi jooksma. Kaks päeva üritasin selles palavuses magada, sääsed ka kaasa ei aidanud. Eile ma ei suutnud seda läppand palavust enam kannatada ja kolisin ööseks rõdule, ilmselt parim mõte, mis mul viimasel ajal pähe on tulnud. Täna olen rohkem välja puhanud, näeb, kas ka seekord kõva põrand piisav on. Ehk saan see nädal kuskilt suure võrgu ka, et sääskede vastu väike kindlus rõdule ehitada. Nädalavahetusel pole probleemi, saab kuskil rannas magada, peab lihtsalt kindlaks tegema, et liiga palju skorpioneid ei ole. Aga vastkult palav on ikka.

Muidu, eelneva kümne päeva jooksul lahkus 5 inimest ja paar tükki neist oled mulle väga kalliks saanud, nii et see ei olnud kerge. Sellest ka suur soov ruttu oma kojumineku piletid ära osta. Üks lähedalasuv hotell on ka nüüd lahti tehtud ja võin igal ajal nende basseini äärde istuma minna ja head netti kasutada. Eelmisel neljapäeval kasutasin seda võimalust, jutustasin natuke heade sõpradega ja tundsin, et igatsen neid väga. Nüüd alla 2 kuu veel koju tulekuni. Kui ma ükskord selle palavusega pisutki ära harjun, siis ma arvan, et need saavad olema kaks väga toredat kuud, aga vaikselt hakkan lahkumisele rohkem mõtlema!

Midagi vanadest aegadest, London

Mu puhkuse postitus on pooleli, aga see tuleb homme. Praegu postitan siia midagi, mis kunagi ammu kirja sai pandud (ikka paar aastat tagasi, veebruar 2011?) ja mingi hetk draftiks tehtud, aga täna erinevatel põhjustel jälle mu blogi avalikuks osaks tahab saada.

I should have done this a while ago already! So.. I went to London and Cambridge for a week! But that was a few weeks ago so I’ll make it real short:

London – Wednesday to Friday. I met Zoe (which was more difficult than you might guess..), walked around London late in the night and talked a lot with Zoe :) It was so sunny and warm so we had picnic (and lots of muffins) in Hyde Park and once Cami came (read: hitched from Maastricht to London) we had picnic and wine in St. James Park when waiting for my bus to Cambridge.

Cambridge – Friday till Monday. Many little things together resulted in me waiting for ages for someone (eventually anyone!!) to come and pick me up from the bus stop. Other than that, Cambridge really was amazing. And also super crowded with people I know. I cycled around the dark streets of Cambridge, had dinner with Toni and Alessio, saw a very good play (that was all the first day ;)), had breakfast with Germaine and Franci, went to a classical Indian music concert (with Indian snacks!) with Toni (it was so like UWC!!) and later the two of us completely failed at making dinner, which we still very much enjoyed in spite of the ruined food, badly dressed salad and an awful smell of burnt fishcakes (probably even had more fun because of the absolute failure + we still had rum and cheesecake...;)). Then of course the UWC lunch at a chicken eating place and vegetarian haggis with Britta for dinner. On Monday, the farewell day, still had enough time to go to biochemistry lecture and have both pizza and sushi for lunch with Britta and Toni.

Back in London – Monday till Wednesday. Had fun with Zoe again finishing a movie we had started the previous week and eating some random stuff and ice cream (yay). Tuesday I finally managed to meet with Vivi. We spent most of the time sitting and chatting on the King’s College terazza overlooking the Thames with the London Eye just there in the backgound and later just sat at Zoe’s place while she was out. After Vivi left and Zoe returned, we just stayed up till around three when I left and took a bus back to Victoria station and to the airport from there.
All together, it was amazing. Seeing people I love talking to and laughing at random things... Like being back to Duino for just a sec...

Tegelikult on ju kõik ikka hästi

Uuups! Pilte on veel vaja nii palju läbi vaadata ja teiste käest saada, enne kui oma puhkusest kirjutada viitsin, nii et mõtlesin seda nv jooksul teha, aga järele mõeldes avastasin, et olen üsna negatiivse postituse siia pisut liiga kauaks esimeseks rippuma jätnud. Seega kiire vahepostitus.

Töötasin ka 1. mail ja sellele järgnenud nädalavahetuste hommikutel, ainult laupäeva pärastlõunal läksin sõpradega randa ja olin sellest pidevalt töötamisest ja tegutsemisest üsna kurnatud. Aga teisipäeval oli pidu ja nagu ikka peale head pidu, mul on veel reede pärastlõunalgi hea tuju ja kontor ei tundu kõige kohutavama kohana. Kuigi, kui kolmapäeval baasi lähedal baaris käisime, siis baariomanik küsis, et kus me terve päeva oleme, kui ta päeval siit mööda sõidab pole mitte kedagi näha. Sest me oleme ju alati kontoris peidus. Aga kui keegi ütles, et me tegelikult tahaksime rohkem praktilist tööd teha (fieldworki) nagu meile alguses mulje jäeti, siis ütles onu, et kui me nii väga põllul töötada tahame, siis ta ootab meid hea meelega oma aeda. Nii et saime üsna palju naerda :)

                                                            

Igastahes teisipäeval oli Vathis pidu, sest mu mentor hakkas Prantsusmaa poole tagasi liikuma ja igasugust rahvast tuli sinna kokku ja öösel alles saime koju tagasi. Peale üle kuu aja kordagi pikalt magamata oli kolmapäeva hommik ikka üsna raske, aga kolmapäeva õhtul käisime veel baasist kolme minuti kaugusel baaris paari inimesega, neljapäeval lahkus Nizar siis lõplikult. See baar taasavati alles hiljuti, enne seda oli baariomanik enamuse ajast Samoselt ära. Nii mõnus oli ise otsustada, et vot nüüd tahan koju minna ja siis paari minutiga tagasi jõuda.

 Päikesetõus Kalymnosel

 Eelmisel laupäeval rannas söömas

Juba teist korda selle autoga tee ääres!

Muidu, mõned asjad, mida olen igatsema hakanud:

Pere

Sõbrad

Kass

Värske piim

Tartu (ja muretu üliõpilaselu)

Narva maantee ühikas

Toit, mis ei ole kolmekordselt õli sisse uputatud
Poksitrenn

Nüüd totralt riides ja hakkame eurovisioonile kaasa elama!

The Queen's orders ja mina täna

Ülemus lasi mul täna ühe väga ebapopulaarse töö enda kaela võtta, nimelt jaotada ära, kes millal hüljest linna randa valvama läheb. Muuhulgas pidin mina ära määrama ka selle, kes nädalavahetusel tööd peab tegema, nii et võite arvata, kui õnnelikud mu töökaaslased olid. Kõik teatsid, et see ei ole minu otsus inimsetele lisatööd anda, aga mul oli mu käsk ja neil olid nende negatiivsed reaktsioonid... ikka minu pihta. Kaebasin terve lõunapausi oma stressi ja maailma ebaõigluse üle, nii et tagasi kontoris pani see testitulemus muigama.

Kiire ülevaade

Nädal aega tagasi, eelmisel pühapäeval, jõudsin oma 2,5 nädalaselt puhkuselt (kahjuks) Samosele tagasi. Saar on sama tore nagu enne (ja üleni roheliseks muutunud veranda kaunim kui kunagi varem), aga meeleolu kontoris... ikka sama vana jama. Tom lubas mulle kaardi teha sellest, kus ma puhkuse ajal ära jõudsin käia ja eks ma siis kirjutan ka, mida toredat teha jõudsin :)

Muidu on meeleolu olnud natuke nukrapoolne. Ma arvan, et asi on selles, et volber toimus sel aastal minuta ja mina elasin sel aastal ilma volbrita. Kahjuks mu toredad Tartu sõbrad ei säästnud mind ja andsid teada, et väga tore oli olnud! Mu ülitore toakaaslane Emily andis teada, et on sel nädalal näinud mu meeleolus väikest negatiivset muutust ja võttis endale kohustuseks mind rõõmsamaks muuta. Sundis mind kontoris hea tuju muusikat kuulama ja ilusate kreeka randade pilte vaatama :D Reisil olles tundsin muret, et Nailah ja Emily jõuavad siin nii kaua ilma minuta bondida, aga mure oli asjata, tagasi tulles tundus hea, et nad üldse üksteisele kallale polnud läinud ja minu naasmine oli igati oodatud sündmus! Üldse oli väga tore kõiki jälle näha :)

Eile käisin hommikul Vathys hüljest otsimas (sest pool mu nädalast kujunes hülgevalvamiseks külmal tuulisel rannal), aga teda õnneks ei olnud, nii et terve pärastlõuna veetsime baasist umbes tunniajase jalutuskäigu kaugusel liivarannal peesitades ning ujudes, lõpuks käisime veel ranna kõrval tavernas söömas ja saime tavernatädi autoga tagasi ka. Terve puhkuse aja oli ilm nii ilus ja alates sellest päevast, kui tagasi jõudsin on jälle vihm ja tuul põhilised. Kuigi nägin kõige ilusamat vikerkaart, mida ma kunagi oma elus näinud olen!

Kokkuvõttes, olen taaskord segaduses, õnnelik ja õnnetu. EVSi tervisekindlustus katab ka psühholoogilise abi, võib-olla peaksime siin grupiteraapiale hakkama mõtlema :D

Vot nii õnnelik olin ma reisides (Rhodos)