Ateenas

Kätte on jõudnud minu viimane päev Kreekas. Hetkel istun Ateenas oma hotellitoas ja naudin siestat. Mid-term evaluation seminar on, minu jaoks ristiti ümber on-departure seminariks. Temperatuurid on üle mõistuse, see paneb juba igatsema merd ja mu vaadet Türgile, aga peale selle ei tunne nagu eriti midagi. Lihtsalt veel üks päev. Võib-olla õhtul lahkumispeol saan aru, mis toimumas on, aga väga ei usu. Igal juhul on kõik hetkel hästi!

Samos ja me armsad rõdud, juuni algus

Arghh, 't' täht ei taha üldse hästi töötada hetkel!

Eile sain kinnituse, et mul on olemas luba ainult poolest mid-termist osa võtta ja peale kahte päeva sealt koju lennata, seega on Ateena nüüd plaanis! Mul on veel üks korralik kuu aega aega, et Kreekat nautida, aga juba hakkab enam-vähem lõplik ajakava välja kujunema. Nädalavahetused on juba kõik kinni (ja neid on ainul 4 veel!), puhkusepäevad tuleb veel ülemusega kinnitada, aga pmst paberil on kõik juba kirjas ja 20. juulil asun Ateena poole teele. Võib-olla kolin isegi kahe nädala pärast juba baasist välja, aga see selgub hiljem.

Eile oli natuke stressirohke hommik, sest pidin Vathysse hülgevahti minema, aga midagi oli kindlasti vaja kontoris enne ära teha ja internet oli sama halb nagu alati ja ülemusel jube kiire jne, aga lõpuks olin rannas õhtuses vahetuses ja üks mees tõi meile külmad õlled (kas ma olen enne maininud, et inimesed on siin hästi lahked ja politseinikud tõid meile vett ükskord ja restodest tuuakse tavaliselt vett ja üks tädike tõi virsikuid ükskord ja osad on üldse puuviljavaagnaid saanud...) ja külm jook oli seal hullus palavuses väga hea. Aga ega see vist päris lubatud ei ole niimoodi tööajal... Igal juhul, mida kunagi kunagi tavaliselt ei juhtu, meie väga kuri organisatsiooni direktor tuli vaatama, kuidas meil läheb. Me teesklesime, et neid õllepudeleid ei ole olemas ja tema ka vist, ma teesklesin, et teen parasjagu märkmeid hülge käiumisest. Ta tegi meist paar pilti, kus pudelid täpselt varju jäid ja läks ära. Živjeli/terviseks selle peale.

Mid term

No nüüd juhtus selline asi, et Kreeka National Agency otsustas ellu ärgata ja meile viimaks vahekohtumise korraldada. 21-25 juuli. Ja minul rõõmsalt piletid 23. juuliks ära ostetud. Kuupäevi muuta ei saa. Ma ei usu, et see training mingi hull põnev on ja niikuinii Ateena rõvedalt palav ja vastik suvel, aga nii hea oleks veel korra näha neid inimesi, keda ma novembris saabumisjärgsel koolitusel nägin ning veits teisi sõpru Ateenas ja lisaks, kui osad lähevad siit koolitusele, teised on siin... Jube vastik selle head aega ütlemisega jne.. Halb ajastus, ma ütlen!

Nailah hakkas täna täie hooga pakkima.Võttis päeva vabaks ja lagastas terve toa täis ja viskas asju minema ja sortis riideid ja mida kõike veel. Päris hirmus kui aus olla, liiga reaalne. Ja Adam läks ära. Ostis üleeile Ateena-Londoni pileti ja eile läks praamile. Lõunapausi ajal käisime veel koos ujumas, viimast korda, vähemalt mõneks ajaks. Ryan istus kail ja mängis kitarri ja me mägisime, et me oleme vaalad ja pritsisime vastikult soolast vett taeva poole ja olime muidu lollakad ja siis ta võttis oma kolm kotti, kitarri ja surfilaua ja istus taksosse ja sõitiski ära praami poole. Ma läksin tagasi kontorisse... Õhtu enne oli pidu ka, algul minu toas, siis Tomi toas ja siis ühed õlled lähedal hotellis ja siis kogunesime kõik (oma 20 inimest) kontorisse ja vaatasime miljon totakat youtube'i ja muud videot ja läksime ilmselgelt liiga hilja magama. Eile õhtul oli istumine Pythagorios, sest Rachel, mu ammu siit minema saadetud toakaaslane (kellega meil btw on keelatud suhelda..!) otsustas ka lõpuks saarelt lahkuda. Ta tagasitee Prantsusmaale tuleb üks äärmiselt põnev seiklus praamidega läbi Kreeka ja Itaalia vete ja paar nädalat mööda Lõuna-Itaaliat. Veetsime waterfrondil baaris palju aega ja nii palju inimesi tuli kohale ja kõik olid nii rõõmsad! Jäime sinna ikka väga kauaks ja lõpuks kui oli nagu liiga kaua istutud, siis tulid juba tantsima minemise jutud ja... No pikk jutt lühidalt, palju ouzot ja väga vähe und :D Ja kontoris on kõik pirnid jälle katki ja otsas omadega, nagu üks pime koobas. Varjabki väsinud nägusid.

Ateena

 Spinach ja grape läksid saarte vahele seiklema

Käisin pealinnas nädalasel koolitusel. Kokku oli meid 38 EVSikat, 9 minu organisatsioonist ja tore üllatus, peale minu oli veel teine eestlane! Nüüd on Ateena-nädalast juba terve nädal möödas, aga alati, kui mul on millestki nii palju pilte, siis lükkan blogi kirjutamist muudkui edasi ja edasi, sest ma tean, et piltides sobramine võtab palju aega. Vahepeal on päris sisutihe aeg olnud, aga kui pisut tagasi meenutada, siis enne Ateenat reedese päeva veetsin väikse praami peal ja pärastlõunal jõudsin Lipsilt tagasi ning nädalavahetust kasutasin selleks, et kõik oma riided ära pesta. Laupäeval jõudsin veel Nailah ja Katie'ga paaritunnise jalutuskäigu teha, pisut varemetel ronida, ühte flamingot näha, võõrast aiast maitsvaid apelsine noppida ja kastiautos juuste lehvides baasi tagasi sõita. Pühapäeval nelja paiku hüppasime aga taaskord praamile, seekord 17 tunniks.

17 tundi praamil möödusid kiiremini, kui oleks osanud arvata, ja seda põhiliselt seetõttu, et suurem osa ajast oli pime ja öö ning uni hea.

Ateenasse jõudsime varahommikul, koolitus algas aga alles õhtul, nii et esimesed käigud olid kodinad hotelli ära visata ja siis Akropol!

Panen karusid ritta

Päeval oli koolitus, see oli ok, ja lõunapausid olid kahetunnised, nii et saime lõuna ajal ka linnas ringi joosta. Jäätis oli lemmik ja tundus uskumatu, et on novembri teine pool juba! Seda küll niikaua kuni ühel õhtul kahekümne inimesega paduka kätte jäime ja kõik korraga varjude alla ei mahtunud, aga lõpuks oli see üks mu lemmikumatest õhtutest üldse. Öist Ateenat käisime igal õhtul avastamas ja oma lemmiku bakery leidsime ka (sest vahel on lihtsalt nii hea tunda, et sa oled linnas).

 Akna tagant paistavad jõulukaunistused

Jungle speed koolitusel

Nädalavahetusel tulid veel 5 inimest Ateenasse ja 12 tükki läksime 5-eurosesse hostelisse, mis ei olnudki mingi peldik, ning avastasime Ateenat uuesti, päeval ja öösel.

 Vanalinn

Staadion, kus toimusid I moodsad olümpiamängud!

Jõulukas! Pühapäev oli vihmane, nii et paarkümmend minutit metroos ja olimegi üleliia kaunistatud kaubamajas ja käisime kinos! Ja tagasiteel kohtasin metroos eestlasi

Lõppes reis taaskord praamisõiduga ning teisipäeva hommikul kell 7 jõudsime tagasi Samosele.