Britta käis külas!

Neljapäeval ärkasin võõraste häälte peale, veel kaks Maxi sõpra jõudsid Portosse. Nautisime rõdul päikest, viinamarju ja õlut ja ootasin pikisilmi Britta saabumist. Tundus nii põnev, et saan kõiki oma avastusi kellegagi jagada :)

Kõik sujus kuidagi eriti hästi. 5. oktoober juhtus olema riigipüha ja terve nädalavahetuse ilmad olid erakordselt soojad ja ilusad. Läksin Brittale metroojaama vastu ja seiklused võisid alata! Esimesel päeval jalutasime niisama ringi, käisime kristallpalees ja istusime Jardim do Morros.

Teisel päeval pidi Britta pisut üksi seiklema kuni ma tööl olin, aga ta sai endaga suurepäraselt hakkama :D Tulin töölt varakult ära, et koos sööma minna, mis enam nii hästi ei õnnestunud. Taimetoidukohtade valik on piiratud ja millegipärast puudub suurel osal söögikohtadel võime oma lahtiolekuaegu reaalselt kuskile korrektselt kirja panna. Õnneks peale pikka edasi-tagasi jalutamist saime päriselt head sööki.

Õhtul läksime peole. Ainsad meie aktiivsusastmele vastavad inimesed majas olid sakslased, kellega suure osa ajast koos veetsime. Võib-olla sellepärast, et eelmistel päevadel oli kõigil nii suur pidu olnud, oli linn praktiliselt tühi :o See aga ei takistanud absoluutselt meie pidu, mis jõudis Galeria klubi keldritest varalõunase pikutamiseni kaunis pargis, vahele veel Porto katusechill ja hommikused pagariäride külastused.

 Slaavi poe külastuse saak

 15 minutit hiljem ja täiesti valge

Pargist koju

Laupäeva (pärast)lõunal tegime koju jõudes kiire uinaku ning jalutasime mööda jõeäärt ookeanini. Nautisime päikseloojangut, sõime head toitu ja jõime veini. Restoran oli täis kohalikku rahvast, mis tundus hea endena ja Britta mereanni pastas oli vist mereande rohkem kui pastat, nii et võis igati rahule jääda. Tagasi jõudes läksime jälle sakslastega välja, istusime 77-s.

Pühapäeval seadsime sammud taaskord mere äärde, Matosinhosesse. Britta pikutas rannal ja nautis suve kuni ma surfamas käisin ja peale seda pikutasime oma sangriadega rannabaaris. Tõeline lõunamaa suvepuhkus!

Ja esmaspäeval hakkaski meie koosolemise aeg otsale jõudma. Eelmisel õhtul käisime veel Bladerunnerit vaatamas ja esmaspäeval tulin taaskord varem töölt ära, et koos lõunat süüa. Enne hüppasime kuulsast Lello raamatupoest läbi (Potter!), soetasime endale pisut kirjandust ja peale mõnusat einet väikses söögikohakeses ja viimast ühist veini jõekaldal oligi aeg asjad kokku korjata ja Britta lennujaama poole teele saata! Kõik need päevad täis päikest, naeru ja magamatust olid tõeline kingitus :)

To the end of the world!

Kuskil saare all paremas kõige kaugemas nurgas on koht nimega "Taverna at the end of the world". Tahtsin juba ammu sinnakanti nädalavahetuseks minna ja no kes suudaks sellisele kiusatusele vastu panna, oli aeg maailma lõppu hääletada!

Kolmekesti jõudsime üsna ruttu saare teise otsa. Nautisime teel mägiseid vaateid ja Kamposesse jõudes jalutasime randa nimega Psili Ammos (tõlgitult 'peen liiv', tean saarel kolme sellenimelist kohta, aga seni olin ainult meie baasi lähedal Psili Ammoses käinud). Tüübid, kes meid kohale viisid, peatusid ühe beach bari ees - autojuht oli selle omanik ja teine tüüp DJ, ning kutsusid õhtuks peole. Etteruttavalt võin öelda, et mina sinna peole ei jõudnudki, sest jäin baari ees magama ja ärkasin alles hommikul...

Psili Ammosesse jõudsime kuskil 5 ajal. Käisime ujumas, mängisime kaarte ja ootasime teisi 2 reisikaaslast järgi. Olime neid kuskil kolmandiku tee peal tee ääres näinud, aga kella 6 ajal saime järsku sõnumi, et nad on mingi autoga tagasi Pythagorioni läinud ja istuvad neid sõidutanud kuttidega baaris, kas on üldse mõtet enam tulla? Aga kuna oli vaja suve algust tähistada ja maailma lõpp vallutada ja Psili Ammoses ära käia, siis suutsime neid ikka veenda ja enne pimedat jõudsid nad umbes 5 autoga kohale. Rannas ei olnud peale meie õhtu lõpuks mitte kedagi ja me nautisime suve algust ikka täiega! Taevas oli ka nii tähti täis... Vahepeal ulpisime vees ja vaatsime niisama tähti, tegime tantsupidu ja istusime niisama. Enne südaööd võtsime jälle teekonna Kambosesse ette, aga baarini jõudes tundus, et tulime liiga vara. Mingid tüübid istusid baari ees ja lubasime poole tunni pärast tagasi tulla. Kõrval resto ees olid ülimõnusad sunbedid, nii et viskasime ennast sinna lebosse. Järgmine hetk oli kell umbes 5 midagi, ärkasin selle peale, et keegi kuskil oksendas ja tõusva päikese esimeste kiirte valguses tundus, et A. on väga purjus. Järgmisena ärkasin 9 ajal, sest magamiskott hakkas jalgade külge sulama ja aeg tundus paras, et ujuma minna. A. oksendas endiselt. Üks onu restost tuli ja küsis, kas kõik on korras. Ütlesin, et on küll. Onu ütles, et turistid tulevad varsti. Ütlesin, et korjame oma asjad enne kokku, no problem. Onu vaatas uuesti A. poole, kes kükitas ühes sunbedi otsas ja tegi aeg ajalt mingeid häälitsusi. Küsis uuesti, kas kõik on ikka korras. Täpselt sel hetkel keeras A ennast tooli pealt maha ja jäi nagu meritäht käed jalad laiali oma okse sisse vedelema. Vaatasime teda kaks hetke koos vaikides, siis ütlesin, jaa kõik on ok, me hakkamegi minema. Pärast kuulsin, et kaks tükki meist olid väga pika peo eile maha pidanud ja baariomanik oli lahkelt jaganud rohkem alkoholi, kui organism taluda jõudis. Vist oli hea, et ma enne juba magama jäin :)

Igal juhul A maailma lõppu ei jõudnud. Korjasime kõik asjad kokku, A kolis kuskile turistide eest varjatud kohta puu taha magama ja me hakkasime hääletama. Autosid oli minimaalselt ja jalutasime palju! Palav oli, palju üles-alla teid, teekond tundus üsna lõputu. Vahepeal jõudsime kuskile randa, kus sai ujuda ja siis veel viimased 3 km. Taverna maailma lõpus oli väga kaunis! Võtsime väga väga külmad joogid ja seejärel natuke süüa, pärast läksime mööda kauneid treppe alla mereni ja katsusime varbaga ka, aga kuna aeg liikus väga kiiresti ja meil oli vaja A.ga uuesti kokku saada, Ormoses käia ja enne ööd tagasi jõuda, siis ujuma ei läinudki ja alustasime pikka jalutuskäiku tagasi. Söögiks võtsime fetaga täidetud suvikõrvitsa õied ja täidetud paprikad :)

Ormos on väga armas koht. Varem olen sealt ainult pimedas läbi sõitnud, nüüd ka peatusime ainult jäätise ja väikse jalutuskäigu jaoks. Oleks võinud tänase ka vabaks võtta, sest õhtul hakkas seal jaanipäeva tähistamine... Tagasi saime kõik 5kesi ühe pick-upi kastis ja neid pick-upe jään kindlasti siinsest elust igatsema!

Pool party, camping ja muu nv stuff

Niisiis, kirjutamisega olen laisaks läinud. Palju on vahepeal juhtunud, samas mitte midagi. Eelmine nädal venis nagu tatt, esmaspäev oli tore ja vaba, aga 4 päeva tööl tundusid igavikuna. Niipalju kui sain, olin väljas, liiva analüüsiks kühveldamas või snorgeldamas, aga no ikka jube kaua võttis see nädal aega! Ja nüüd nädalavahetus jälle möödas nii, et ei saanud arugi peaaegu. Nüüd tundub, et võib-olla oli tegu mingi üleüldise väsimusega, sest sel ajal kui kõik reedel täiskuud ja 13. kuupäeva tähistasid, võitlesin mina vastiku ja niitva peavaluga, mis minu puhul ei ole absoluutselt tavaline. Paar korda ronisin voodist välja ja vaatasin ka, mis toimub, aga kadusin tagasi ammu enne südaöist suplust. Viimastel nädalatel oleme palju rõdudel aega veetnud, raske oli teiste naeru taustal kannatada, aga vahepeal liikus hunnik inimesi minu rõdule ka, nii et istusin seal tuima näoga. Isegi nii halva enesetundega oli hea näha, et kõik on nii õnnelikud ja kuna läksin vara magama siis ärgates, kas siis õnnelike inimeste või pika pika une tõttu, tundsin ennast nii hästi... (mini-peavalu välja arvata). Laupäeva hommikust saati ei ole mitte miski suutnud mind vihastada, kurvastada või muul viisil mu tuju rikkuda. Tegelikult võib asi ka selles olla, et kuskil sügaval ajusopis saab mingi osa minust aru, et suvi on kätte jõudnud ja kojuminek pole ka kaugel, kogu see ülemuste idiootsus ja kontorikoobas hakkavad nii tühistena tunduma...

Sel nädalavahetusel (14-15.06) käisime Samose idaküljel tšillimas. Laupäeva hommikul olin ülemustele abiks kalameestega kohtumisel, see oli ok. Käisime vaatasime natuke hüljest ka ja peale päikeseloojangut liitusime lõpuks teistega rannas. Hull jamamine oli autoga ja kottidega ja inimestega ja poeskäiguga jne, aga lõpuks olime kõik õnnelikult kohal. Mul oli üsna suva ka, kas ja millal, igalpool oli tore :) Ma ei olnud seal rannas enne käinud, nii et hommikul rannast tagasi sõiduteeni matkates võttis natuke hinge kinni küll, kus küngaste äärtel me öösel pimedas sinna saamiseks kõlkunud olime. No worries, ma arvan, et ühtegi eluohtlikku kohta ei olnud, kõik laskumised olid põõsastega kaetud jne, aga haiget oleks ikka saanud.. Rand ise oli üsna suletud ja väike laheke, vaatega otse Kusadasi linna tuledele. Nii sürr oli istuda varbad vees Kreeka saarel ja mõelda, et kõigest paar kilomeetrit vett eemal on Türgi inimesed, hoopis teine keel ja teine elu...

Hülgega

Pühapäeval ärkasin kl 9 selle peale, et päike paistis näkku ja magamiskotis muutus vastikult palavaks. Aga paremat äratust oleks raske välja mõelda, tõusin üles ja kaks sammu ning otse ujuma! Kell 10 oli palavus juba talumatu! Üsna varakult läks enamus pagasist ja kolmandik inimestest autoga tagasi Vathysse, et hülgel silma peal hoida, meil ei olnud muud teha, kui soojas läbipaistvas vees vedeleda ja kiviklibul leboda. Ühe ajal otsustasime hakata kalataverna poole liikuma, Paleokastrosse. Halb valik! Ilmselt poleks hullu olnud, kui oleksime plaanipäraselt mööda 3,5km matkateed sinna läinud, aga mingil põhjusel lõpetasime 2h mööda asfalti kõmpides, terve aeg 30+ kraadi ja mitte ühtegi varju! Tavernasse jõudes otsustasime ennast korralikult premeerida ja sõime umbes 7 sorti erinevat kala, kõrvale tsipouro rohkete jääkuubikutega :)

Eelmisel nädalavahetusel (7-8.06) lahkus jällegi päris palju inimesi. Enne minekut oli basseinipidu kõige lähemas hotellis (pool minutit jalutada!) ja kuna neil veel külalisi majas ei ole, siis võisime nende grilli kasutada ning ükskõik, mis kellani pidu pidada. Pühapäeval käisime ühes rannabaaris, kus kaks endist vabatahtliku tööle hakkasid ja pühapäeva õhtul tegime Kariibi mere piraatide filmimaratoni. Kostüümid selga, rumm külmast välja ja joomisreeglid selgeks... Unustasin küll kõigile meili sel teemal saata, aga üllatavalt paljud olid riietuse ja meigiga natukenegi vaeva näinud. Kl 5 hommikul lõpetades olime veel 5 vaprat alles, kuigi viies magas nii sügavat und põrandal, et ei kuulnudki, kuidas me teleka kinni panime ja tubadesse kadusime. Igal juhul oli väga vahva ja järgmine maratoniplaan on ka juba valmis ;)

Basseinikal hüppasime ühe soome neiuga esimestena vette. Järsku tuli meelde, et ma ei viitsinud ju kotti kaasa võtta ja haarasin jookide jaoks viieka kaasa. Katsusin rinnahoidja seest - läinud... Pime ka juba, nagu midagi oli seal basseinipõhjas, päris kindel ka ei olnud. Igal juhul sai bassein tänu mu viieka jahile kiiresti sukelduvaid poisse täis ;)

 Piraadid. Lõpuks oli meid väikses elutoes u 15, nii et õhk meie pisikeses toas muutus üsna kariibiseks :/

 Teel Potokaki randa

Esmaspäeval ütlesime head aega neljale toredale inimesele, kelleta siin ei ole enam sama...

Suvine nädalavahetus

Reede õhtul sain jälle hea meeldetuletuse osaliseks, et kui head inimesed siin saarel ikka on (2 inimest välja arvatud...). Käisime õhtul Vathis ühe toreda inimese juures, kes valmistas natuke söögipoolist, ootas ära, kuni me peale kümmet lõpuks kohale jõudsime ja rääkis juttu. Paar inimest olid veel seal ja mõnus oli normaalses kodus päris inimeste juures veini juua ja elu üle arutada.

Laupäeva veetsime ühel kahest Samose liivarannast ja hea suvine tunne oli. Kohalikud on öelnud, et see pole päris normaalne, et nii varakult selline ilm on, nii et sellest tuleb viimast võtta! Õhtul läksime jälle Vathisse, sest filmiklubi lubas seekord inglisekeelset filmi näidata. Alustasime peaväljakult kohvi juues ja nägime päris palju tuttavaid, mis oli veider. Enamus tuttavatest olid ex-vabatahtlikud, kes on peale minema saatmist saarele jäänud (siin on midagi erilist, mis hoiab kinni :)), oma vana toakaaslasega põrkasin ka teel kinno kokku. Veidrasse filmiruumi (kuskil kontorihoone all tulevane konverentsiruum ehk?) jõudsime pisukese hilinemisega, aga olime esimesed. Küsisime üle, kas film tuleb ikka inglise keeles (nad näitavad erinevaid alternatiivseid filme või üleüldiselt laiemalt kui Hollywood, tavaliselt mitte inglise keeles), mispeale saime pataka DVDsid kätte, et ise film valida. Ja siis saime igaüks iseritta istuda. Pärast tuli veel inimesi juurde ja vaatasime 'Ladykillers' vana briti versiooni (1955), mulle väga meeldis. Lõpetasime lähedal ühes tavernas, nii et igati kordaläinud päev!

Pühapäev möödus siinsamas baasi lähedal rannas. Pea pooled läksid reedel neljapäevasele reisile ühele teisele saarele ja meid oli nii vähe, aga hea seltskond oli. Tegime jälle rannas pikniku ja puhkasime korralikult. Natuke olen jõudnud juba ära ka harjuda, et meid on nii vähe. Täna läksid nii paljud Vathi baasi tööd tegema, et oleme kontoris ainult 3kesi. Ja ilm on jälle tuuline ja külm, nii et nv-ga vedas!

Muidu nädala kokkuvõte: üks vabatahtlik lahkus päev peale saabumist, üks saadeti minema ja meie mentor andis lahkumisavalduse.