Lugusid siit ja sealt: Pool party, camping ja muu nv stuff

Niisiis, kirjutamisega olen laisaks läinud. Palju on vahepeal juhtunud, samas mitte midagi. Eelmine nädal venis nagu tatt, esmaspäev oli tore ja vaba, aga 4 päeva tööl tundusid igavikuna. Niipalju kui sain, olin väljas, liiva analüüsiks kühveldamas või snorgeldamas, aga no ikka jube kaua võttis see nädal aega! Ja nüüd nädalavahetus jälle möödas nii, et ei saanud arugi peaaegu. Nüüd tundub, et võib-olla oli tegu mingi üleüldise väsimusega, sest sel ajal kui kõik reedel täiskuud ja 13. kuupäeva tähistasid, võitlesin mina vastiku ja niitva peavaluga, mis minu puhul ei ole absoluutselt tavaline. Paar korda ronisin voodist välja ja vaatasin ka, mis toimub, aga kadusin tagasi ammu enne südaöist suplust. Viimastel nädalatel oleme palju rõdudel aega veetnud, raske oli teiste naeru taustal kannatada, aga vahepeal liikus hunnik inimesi minu rõdule ka, nii et istusin seal tuima näoga. Isegi nii halva enesetundega oli hea näha, et kõik on nii õnnelikud ja kuna läksin vara magama siis ärgates, kas siis õnnelike inimeste või pika pika une tõttu, tundsin ennast nii hästi... (mini-peavalu välja arvata). Laupäeva hommikust saati ei ole mitte miski suutnud mind vihastada, kurvastada või muul viisil mu tuju rikkuda. Tegelikult võib asi ka selles olla, et kuskil sügaval ajusopis saab mingi osa minust aru, et suvi on kätte jõudnud ja kojuminek pole ka kaugel, kogu see ülemuste idiootsus ja kontorikoobas hakkavad nii tühistena tunduma...

Sel nädalavahetusel (14-15.06) käisime Samose idaküljel tšillimas. Laupäeva hommikul olin ülemustele abiks kalameestega kohtumisel, see oli ok. Käisime vaatasime natuke hüljest ka ja peale päikeseloojangut liitusime lõpuks teistega rannas. Hull jamamine oli autoga ja kottidega ja inimestega ja poeskäiguga jne, aga lõpuks olime kõik õnnelikult kohal. Mul oli üsna suva ka, kas ja millal, igalpool oli tore :) Ma ei olnud seal rannas enne käinud, nii et hommikul rannast tagasi sõiduteeni matkates võttis natuke hinge kinni küll, kus küngaste äärtel me öösel pimedas sinna saamiseks kõlkunud olime. No worries, ma arvan, et ühtegi eluohtlikku kohta ei olnud, kõik laskumised olid põõsastega kaetud jne, aga haiget oleks ikka saanud.. Rand ise oli üsna suletud ja väike laheke, vaatega otse Kusadasi linna tuledele. Nii sürr oli istuda varbad vees Kreeka saarel ja mõelda, et kõigest paar kilomeetrit vett eemal on Türgi inimesed, hoopis teine keel ja teine elu...

Hülgega

Pühapäeval ärkasin kl 9 selle peale, et päike paistis näkku ja magamiskotis muutus vastikult palavaks. Aga paremat äratust oleks raske välja mõelda, tõusin üles ja kaks sammu ning otse ujuma! Kell 10 oli palavus juba talumatu! Üsna varakult läks enamus pagasist ja kolmandik inimestest autoga tagasi Vathysse, et hülgel silma peal hoida, meil ei olnud muud teha, kui soojas läbipaistvas vees vedeleda ja kiviklibul leboda. Ühe ajal otsustasime hakata kalataverna poole liikuma, Paleokastrosse. Halb valik! Ilmselt poleks hullu olnud, kui oleksime plaanipäraselt mööda 3,5km matkateed sinna läinud, aga mingil põhjusel lõpetasime 2h mööda asfalti kõmpides, terve aeg 30+ kraadi ja mitte ühtegi varju! Tavernasse jõudes otsustasime ennast korralikult premeerida ja sõime umbes 7 sorti erinevat kala, kõrvale tsipouro rohkete jääkuubikutega :)

Eelmisel nädalavahetusel (7-8.06) lahkus jällegi päris palju inimesi. Enne minekut oli basseinipidu kõige lähemas hotellis (pool minutit jalutada!) ja kuna neil veel külalisi majas ei ole, siis võisime nende grilli kasutada ning ükskõik, mis kellani pidu pidada. Pühapäeval käisime ühes rannabaaris, kus kaks endist vabatahtliku tööle hakkasid ja pühapäeva õhtul tegime Kariibi mere piraatide filmimaratoni. Kostüümid selga, rumm külmast välja ja joomisreeglid selgeks... Unustasin küll kõigile meili sel teemal saata, aga üllatavalt paljud olid riietuse ja meigiga natukenegi vaeva näinud. Kl 5 hommikul lõpetades olime veel 5 vaprat alles, kuigi viies magas nii sügavat und põrandal, et ei kuulnudki, kuidas me teleka kinni panime ja tubadesse kadusime. Igal juhul oli väga vahva ja järgmine maratoniplaan on ka juba valmis ;)

Basseinikal hüppasime ühe soome neiuga esimestena vette. Järsku tuli meelde, et ma ei viitsinud ju kotti kaasa võtta ja haarasin jookide jaoks viieka kaasa. Katsusin rinnahoidja seest - läinud... Pime ka juba, nagu midagi oli seal basseinipõhjas, päris kindel ka ei olnud. Igal juhul sai bassein tänu mu viieka jahile kiiresti sukelduvaid poisse täis ;)