Kirjutan selles postituses natuke läbisegi kuidas me Austraalia põhjaosas farmis töötasime ja ümbrust avastasime. Eks me sõitsimegi üles Queenslandi, et veel natuke tööd teha, uut piirkonda avastada ja (väga oluline!) talve soojas kliimas mööda saata. Farmis veetsime kokku 2 kuud.
 |
| Vaade farmi hoovist kaugemal kõrguvale mäestikule. Ega ümber palju inimesi ei elanud. |
Meie tööks oli väikeste kollaste taldrikkõrvitsate ehk patissonide korjamine. Farmi perenaine oli meiega tavaliselt koos põllul, sest see oli tema väike projekt, mida ta esimest aastat katsetas. Peremees tegeles pigem nende kannatusevilja istanduse taasehitamisega, mis ühel wet season'il hävines. Kirjutasin wet (märg ja palav, siinse suve ajal) ja dry (kuiv ja jahedam, kui siin on talv) aastaaegade kohta täpsemalt Kununurra elust rääkides, kus samuti elu nende kahe aastaaja järgi kulgeb. Kunu oli meie uuest kodust 2700 km või umbes 27 tunnise autosõidu kaugusel, aga juhuslikult oli Kunu just see koht, kus meie uued tööandjad olid kohtunud ja alguses koos elasid.
Lisaks eespool mainitule tegelesid nad ka suhkrurooga, nagu kõik sealkandis.
 |
| Väiksed taldrikkõrvitsad |
 |
| Istanduse ehitus oli viinamarjaistanduse tegemisega väga sarnane ja kui punktid maha said, hakkas farmer koos sõbraga poste ühest otsast maasse lööma |
 |
| Ära tuleku ajaks olid peaaegu kõik postid maas |
Töö koosnes põhiliselt kahest osast: korjamine ja pakkimine. Olime just selle teise pärast pisut mures, sest meile kummalegi ei meeldi väga suuruse järgi juurikaid sorteerida. Tegelikult oli lihasvalu põllul küürutamisest ikka pakkimisest hullem 😀 Aga erinevalt teistest saime me oma valudest varsti üle ja saime vaba aega ringi käimise ja trenni peale kulutada.
 |
| 2-ühes öine vaade pakkimiskuurile ja meie teise korruse elamisruumidele. All paremal meie WC ja dušinurk |
 |
| Pakkimisala meie kodu ukse pealt vaadates |
 |
| Mõnikord saime forka oskusi ka kasutada ja päeva lõpus pakitud karbid külmaruumi viia |
 |
Mutant
|
 |
| Trennisaal |
Nagu eelmistelt piltidelt näha, siis elasime sealsamas farmis, pakkimismasina kohal ja tööle oli eriti hea lähedal käia 😀
 |
| Meie toake |
 |
| Loft |
 |
| Peale tööd olid hoovis mõnikord lõkkeõhtud |
 |
| Kamapaus! |
 |
| Puuonn mangopuu otsas |
 |
| Üks eriti fancy lõkkeõhtu |
 |
| Isetehtud pitsaahi lõkke kohal |
Lisaks meile olid tööl veel üks paar koos oma koeraga, nemad alustasid meist nädal varem. Nad olid endale just vinge auto ostnud, milles nad elasid ja mida samal ajal natuke ehitasid. Koer oli nunnu, paari endaga meil väga ei klappinud. Olid mõned lühemad perioodid, kus kõik tundus jälle parem, aga need ei kestnud kaua. Farmeritega saime kõik läbi, selles mõttes oli super. Üldiselt oli pingelanguseks teiste inimeste saabumine. Põllul oli niipalju korjamist, et kaks inimest said meiega veel liituda. Esimesena tuli üks austraalia-iiri paar, aga töö oli nende jaoks liiga raske. Üks oli väga aeglane, teine kiire, kuid hooletu ja põllul oli pisaraid ning peale nädalat olid nad läinud. Mõne aja pärast tulid kaks uut bäkkerit, sakslane ja hispaanlane, aga mõned nädalad peale nende saabumist tegime juba korjamisele lõpu ja nemad oma rütmi päris leida ei jõudnudki. Aeg ajalt veetsime siiski peale tööd kõik koos ka aega.
 |
| Tähistasime ühiselt jaanipäeva |
 |
| Eesti kartulisalat ja aussi känguru šašlõkk |
 |
| Õhtune võrkpall |
Tegime vaba päeva siis, kui saime, olenevalt kui palju korjamist oli. Üldiselt puhkasime ühel päeval nädalas ja sõitsime pooleteise tunni kaugusele Townsville'i, mis oli lähim suur linn. Townsville'i ümber on jalutamiseks ja matkamiseks mitu kaunist kohta :) Veetsime hommiku looduses, käisime lõunatamas, tegime nädala toiduostud ja sõitsime tagasi. Paar korda sõitsime juba tööpäeva lõpus ära ja kämpisime mere ääres.
 |
| Vaade Townsville'ile (~180000 elanikku) |
 |
| Taustal Magnetic Island |
 |
| Linn on mere kaldal, aga kõrvetavate millimallikate tõttu on promenaadi lõpus turvaline rock pool ehk merevee bassein |
 |
| Rock pool ülevalt vaadates |
 |
| Kook ja kohvi ikka pühapäeva lemmikud |
 |
| Eriti kui neid saab koos vaatega nautida |
 |
| Townsville'i külje all asub märgala mitme jalutusrajaga |
 |
| Käisime seal mitu korda |
 |
| Nägime mitmeid linde ja ilusat dingot |
 |
| Austraalias on igal pool avalikuks kasutamiseks gaasigrillid ja piknikulauad |
 |
| Kuu aega oli rannapromenaadil igasuguste kujukeste ja disainide näitus |
 |
| Kõige lähem linnake Ayr, kus hädavajaliku järel sai käia |
Küla, kus elasime oli väike, aga neil on oma klubi, mis reede õhtuti toimib pubina. Enne selle nägemist arvasime, et see on rohkem pubi, aga tegelikult on see väga ereda valgustusega suur ruum. Tutvusime seal kohalikega ja peale paari nädalat hakkasin reede õhtuti seal baaris töötama. Tavaliselt läksin laupäeva hommikul kohe jälle põllule tööle.
Ühel nädalavahetusel plaanisid kõik külaelanikud minna teisele poole jõge pubisse. Kuna jõe veetaset oli mõneks ajaks langetatud, oli plaan läbi jõe sõita. Kahjuks hakkas ööl enne seda sadama ning tee pubisse oleks olnud liiga mudane ja läbimatu. Selle asemel otsustati teiselepoole mägesid pubisse minna ja läksime ka. Ravenswood on endine kulla- ja hõbedakaevanduse linn ja hiilgeaegadest on alles mõned elanikud ja kaks suurt vana pubi. Leidsime esimeses pubis tuttavaid külaelanikke ja istusime seal toredasti nendega pool päeva, sest inimesi oli palju ja toitu pidi ka pikalt ootama. Lahkudes ostsime pubi kõrvalt karbist paari mündi eest mangosid ja sidruneid. Omanik nägi meid nendega minema jalutamas ja küsis, kas tahaksime papaiasid ka. Ja ronis puu otsa ja tõi meile paar tükki 😀
 |
| Teel Ravenswoodi |
 |
| Kullakaevandus |
 |
| Selle pubi hotellitoad pidid kõvasti kummitama. Päevavarju taga see papaiapuu |
Kui esimeses kohas oli juba piisavalt oldud, liikus muist rahvast edasi teise vanasse pubisse. Meile räägiti juba pikalt, et omanik on pubi alla uhke viskibaari ehitanud ja õnneks tegi ta meile lahkelt tuuri.
 |
| Ümber suht tühjus |
 |
Sees käis kõva elu
|
 |
| Kummitused viskibaaris |
Ühel korral küsisime mitu vaba päeva, lausa 3. Townsville'i lähedal on Magnetic Island'i (Maggie) nimeline saar ja tahtsime minna sinna sukeldumiskursust tegema. Terve nädala tehti nalja, et kuidas nad ilma meieta hakkama saavad ja äkki jõuab Maggie'le covidikoll ja me ei saagi minna. Austraalias oli sel ajal tavaks, et kui kuskil mingi juhtum tuleb, siis pannakse see linn kolmeks päevaks "lukku" ja siis vaadatakse edasi. Meist mitmete sadade kilomeetrite taga polnud ka ühtegi juhtumit, aga vaat mis juhtus paar tundi enne meie praami: keegi oli seal haigena puhkamas käinud ja samast õhtust läks Maggie täpselt nendeks kolmeks päevaks lukku, mil me seal pidime olema.
Meil oli paar tundi praamini aega ja arutasime ja mõtlesime pisut, kuid otsustasime siiski minna. Sukeldumine jäi ära ja hostelist lahkumiseks pidi olema põhjus, aga meil oli hostelis oma bungalow, lugesime raamatuid, käisime pikkadel jalutuskäikudel, võtsime restodest take-awayd, korra hüppasin isegi merre (hostel oli pmst otse rannaliival). Puhkusena polnud paha ja õnneks ei leitud ka ühtegi uut juhtumit ning lockdown lõppes vahetult peale meie saarelt lahkumist.
 |
| Üleöö tulid maskid |
 |
| Praamil |
 |
| Bungalowd reas |
 |
| Merevaatega |
 |
| Sõbralik (või näljane?) Rock Wallaby |
 |
| Mõnus burksiresto |
❋❋❋
Ükskord oli meil veel 2 vaba päeva ning otsustasime ühte mäetippu ronida. Sõitsime peale töö lõppu lähimasse tasuta telklasse ja hakkasime hommikul ronima.
Seda oli kohe näha, et ega seal palju inimesi ei olnud, meie auto oli värava taga ainuke. Hakkasime ruttu minema, sest kuigi mäe kõrgus oli vaid napilt üle 1000 km, algas see praktiliselt merepinnalt ning tippu jõudmiseks tuli kogu see 1000 meetrit tõusta.
Raja alguses olid ilusad veesilmad ujumiseks, siis liikusime läbi metsa ja üle kivirahnude kuni algas tõeline ronimine kivipuru peal. Kogu päev kokku oli ikka päris intensiivne! Esimese hooga magasime tipu ka maha ja panime mööda rada edasi (mäele sai ronida kahelt poolt ja teed said üleval kokku), aga õnneks tabasime oma viga. Sõime üleval lõunat ja kui alguses tundus vaade okei, siis vahetult peale allaminekule asumist leidsime õige vaatekoha ka ja see oli ikka imeline!
Ööbisime lähedal rahvuspargis, kus sai kristallselges vees sulberdada, vettehüppeid teha ja kärestikel liugu lasta!
Juuli keskel juhtus selline asi ka, et oli ilus ümmargune sünnipäev ja tähistasin Townsville'is. Külli jäi vahetult enne kahjuks haigeks ja 100% kõike ei nautinud, aga päev oli ilus, käisin ujumas, sõime itaalia restos mõnusa õhtusöögi ja läksime Fringe'ile kabareed vaatama. Olime tegelikult päris mitut numbrit sealt juba Adelaide'is näinud, aga väga hea meel, et läksime. Jäime ööseks Townsville'i ja lasime tõuksidega mööda õhtust linna ringi.
 |
Sünnipäev 🌷🎉🥂
|
 |
| Võileivatort!!! |
 |
| Teel Townsville'i käisime loomapargis |
 |
| Mina ja Bilby |
 |
| Kaasuarid |
 |
| Townsville'i promenaad vaatega Maggie'le |
 |
| Gnocchid on mu lemmikud! |
 |
| Hommikuti peale öist udu oli põllul nii märg, et pärast kallasime kummareid veest tühjaks, seega sain töökaaslastelt kingiks veekindlad püksid 😄 |
 |
| Veel kinke |
Küla ümber vahetus läheduses polnud väga palju kohti kuhu minna. Mõned korrad käisime jõe ääres, aga seal krokodillide tõttu ujuda ei saanud. Käisime bagiautoga suhkruroo põldude vahel sõitmas :D
Ühes lähedal asuvas suures farmis oli mõnel päeval nädalas kohvik avatud ja käisime seal lõunatamas kui tööpäev väga vara lõppes.
Kui väljas ei käinud, siis sõime kodus väga palju värsket kraami, sest elasime troopika piiril ja kõike oli igalt poolt saada ja võis tee äärest müntide eest osta.
 |
| Tavaline õhtusöök |
 |
| Ostsin lõpuks uue telefoni, see lõunasöögi pilt on esimene foto uue teloga. |
Burdekini piirkond, kus elasime, on üks viimaseid Austraalias, kus veel suhrkuroogu enne lõikust põletatakse. Kui kuskil läheduses põletati, siis me käisime ikka vaatamas. Sõitsime autokastis kohale, jõime ühe õlle, jäime peaaegu kulmudest ilma ja sõitsime koju tagasi. Selline kohalik meelelahutus 😀
 |
| Õhtul koju sõites |
❋❋❋
Lõpp tuli mõnes mõttes ootamatult. Arvutasime palju meil aega on vaja, et Põhja-Queenslandi näha, läbi Austraalia keskosa uuesti alla sõita, auto maha müüa ja sealt Perthi reisida ning oktoobri alguses koju lennata ning ütlesime farmeritele, et tahaksime augusti alguses jälle teel olla. Nende kahe nädalaga, mis meil peale seda veel alles olid sai tegelikult ka töö peaaegu otsa. Veidi oleks veel korjamist olnud, aga tehti otsus, et ilma meieta pole enam mõtet. Ja nii me kõik farmist lahkusimegi.
 |
| Enne lõppu hakkasime autot korrastama ja asju ära viskama ja äraandmiseks kõrvale panema |
 |
| Nii palju kaitseprille! Tööasjadest ja riietest muist läks prügikasti, suur kastitäis kaltsukasse |
Esimene sihtpunkt oli taaskord Maggie. Hüvasti uttu mattunud ööd, hingematvad päikeseloojangud ja farmielu!
🔆🔆🔆
