Aeg lendab kiilitiivul

Nädal on taaskord möödunud ja see saab juba kuidagi traditsiooniks seda asja siin kord nädalas teha. Aga asi on selles, et ma võiksin kirjutada küll, mis toimub jne, kogu aeg, aga ma alustan oma internetituuri alati tesite blogide lugemisega. Kui blogiralli läbi saab, siis on igasugune limiit täis. Korraks facebooki, eesti päevalehte ja siis minema! Igastahes, Sanel lahkus koolist (ajutiselt) ja saab arstiabi. Loodetavasti ta tuleb kuu aja jooksul tagasi, sest siin on projektinädal ja ta on minu rühmas (üldiselt on mul üsna nõme punt inimesi. Inimestel iseenesest pole viga midagi, aga see on kuidagi liiga...juhuslik. Mis seal ikka, tore saab ikka olema :) Eelmisel reedel läksin ikka Lucchesesse :D Kõigepealt passisin natuke Fores Iva ja Kristiga, aga kella 10 ajal läksin Palasse ja viisin Villele (kes oli haige) paar ajakirja, et aeg tal ka veidi kiiremini liiguks. Sain väljas Livi, Daiga ja Staporiga kokku ja läksime Lucchessesse, sest Livil oli sünna ja ta tahtis seda kenasti tähistada. Hiljem läksin Stapori ja Daigaga tagasi Palasse ja passisin seal umbes üheni ja siis Sholzi, kus leidsin ees Dijana, Ilija, šime ja mõned muud palkanlased. Läksime jälle Lucchessesse... Dijana jäi sinna nii kella neljani, aga ma eriti kaua ei olnud, sest terve päeva oli vihma sadanud, mul olid jalad läbi märjad, külm ja halb olla :( Laupäeval käisime jalutasime umbes 3 tundi, sinnasamma, kus ma aasta alguses kiriku juures käisin. Pühapäeval oli ekstra esmaabitund neile, kes Itaalia keelest aru ei saa. Mina olin ainus, kes kohale läks. Oh, kuidas ma oleks sellele vietnamlasele hiljem kallale tahtnud hüpata, kui ta sööklas mu kõrvale istus ja küsis, kuidas esmaabi oli. Aga poolaka mitteilmumise vastu pole mul midagi, sest ma ei usu, et me teda asjast informeerisime. Veetsin esmaabis itaalia keeles vesteldes 2 tundi ja sellest toibumine võttis mitu päeva.

Nädal läks ülikiiresti, füüsika testis sain sama palu punkte, kui mu füüsikastipendiaadist (midaiganes, aga ma keeldun seda ilusti inglise keels ütlemast) toakaaslane, kes õppis selleks mitu päeva. Ta oli natuke pahane selle pärast, aga enamuses enda peale, mitte minu (või kes seda teab..). Aga itaalia keel töö sain 3- (seitsmepalli süsteemis!). Kui seda Odedile ütlesin, ütles ta seda, mida alati ("Come to the dark side...") Tõepoolest, ab initio ootab mind :D Kui mulle mu klass ainult nii palju ei meeldiks.Praegu on filosoofia nädal, järgmine nädal English native-speakerite oma, siis tulevad M&B, seejärel prjojektinädal. Üks pidu ja pillerkaar kogu aeg :D Kodutööd pole ka see nädal teinud, asjata hooplesin, et olen tubliks hakanud. Mata õpetaja sai natuke kurjaks ja nüüd pean esmaspäeval mitu kodutööd paberil esitama. Ahjaa, päike paistab ning mitu päeva pole sadanud! Karates võitlesin Edytaga, kes mulle vastu prilli virutas. Mulle on juba ammu tundunud, et tal on midagi minu vastu :D (Tegelikult ka!) Keraamikas õnnestus mul sellest kirjakastist, mida ma meisterdan, tükk küljest ära murda. Ja ways of seeing on ülihea! Minu OSI aseaine siin :)

Eile passisin üheni Plesis ja kui tagasi tulin, siis Heleni toas tuled põlesid. Kartsin, et kui uksel koodi vajutan, siis ta kuuleb neid piikse ja tuleb välja. Ükskord juhtus, et hiilisin rahulikult sisse ja siis pea kohalt, teise korruse siserõdult nagu jumal oleks rääkinud (kõik kajas): "Kelli, you're out of curfew." Õnneks ta ei pannud tookord väga pahaks ja veel rohkem läks hästi eile, kui ma katsusin ust ja see ei olnudki lukus ja ma ei pidand piiksuvaid nuppe vajutama. Hahaa, jumala plaan kukkus läbi! Ja mingi päev, kolmapäeval ehk, jäin Fores Saskiale vahele. Ta on viimasl ajal iga päev väljas ja saak on seni päris kobe olnud (Ajla, Dijana, Cele...) Neljapäeval oli Saskia mingil põhjusel Plesis. Ma olin tast just paari minutiga pääsenud, kui Forest Plesi hiilisin ja istusin seal päris rahuliklt Olga ja Vivi toas, kui ta korraga lahtisest uksest mööda käis. Dorka, hea tüüp, pakkus talle kooki, nii et ta jäi sinna veel korraks seisma ka, aga õnneks, nagu ma peale ajutardumusest välja tulekut aru sain, ei teadnud ta arvatavasti, et ma Plesis ei ela :D

Jänkusõit

Reede on ja varsti pean vist (?) süüa hakkama tegema. Aga ma olen liiga laisk olnud, et välja uurida, kas kindlasti või mitte. Aga muidu oli ülilohva päev. Esimest tundi pole, sest tõmbasin selle endal tunniplaanist maha, teine oli mata, üsna meeldiv, kolmas oli jälle vaba, sest World culture'i õpetaja on second-yearidega Roomas fieldtripil, neljas oli inka, kus kuulasime terve tund kuuldemängu ja kui ma viiendasse, ToK-sse läksin, siis me ei saanud millegipärast klaasi minna ja lõpuks Toni tuli ja ütles, et tund jääb ära. Sanel istus seal ja kedagi ei lastud sisse. Viie minuti pärast sain teada, mis oli juhtunud. Nimelt, Sanel keeras ära. Ses mõttes, et ma ei hakkagi ütlema, et ta enne täitsa normaalne oleks olnud või et keegi siin koolis seda üldse on, aga täna tundub asi nagu natuke tõsisem. Vaheajal luges ta raamatut, sellest, mis "elu tegelikult on", umbes, et minevikku ja tulevikku pole olemas jne ning ta sattus sellest väga vaimustusse. Ja eelmise poolaaasta lõpus hakkas ta filosoofia tundides käima. Nüüd, selle aasta esimestes tundides ta muudkui rääkis sellest raamtust ja elust ja ei kuulanud üldse midagi. Täna filosoofia õpetaja ütles talle tunnis, kui ta jälle alustas, et ta ei saa teda õpetada ja ta peab tunnist lahkuma. S ütles, et tema ei lähe kuhugi ja minevikku ja tulevikku ei ole ja tema teeb ise enda oleviku ja istub seal klassis. Seepeale läks õpetaja ära. Kui Sanel seal paar tundi istunud oli, siis kutsuti psühholoog ja ma ei tea, mis nüüdseks saanud on, sest ma läksin Ivaga Sistianasse poodi ja just jõudsin tagasi. Ahjaa, täna pandi üles nimekirjad projektinädala jaoks. Keegi valida ei saanud ja tõmmati loosi. Iva puhul vist küll mitte, sest tema nimi oli nimekirjas, mis läheb Tšehhi (ta Tšehhist). Ma kahjuks Sitsiiliasse ei saanud, nagu ma tahtsin (kuigi hakkasin vähem tahtma, kui eile teada, sain, et reisilõbu sinna tuleb ise kinni maksta). Lähen hoopis Piemontesse. Noh, vähemalt seal on tore õpetaja meiega kaasas, kuigi eile kui sellest rääkisime, siis ma just ütlesin, et ükskõik kes, aga temaga mina kuskile ei lähe. Aga ju ma ei mõelnud asja korralikult läbi.
Kuna Henry (worlt culti õpetaja) ja ta naine on mõlemad Roomas, siis on Luccheses täna pidu. Ei usu, et ma sinna lähen, sain eile juba piisavalt seda mugavust nautida, et Sandyt ei ole. Reka vigastas jalga ja ei saa liikuda, nii et läksime talle õhtul külla. Tegime vesikat ja passisime niisama seal.
Ahjaa, eile riietusime Olgaga inka tunniks raamatutegelasteks, kelle kohta me esitluse pidime tegema. Kuna me mingit esitlust valmis polnud mõelnud, siis riietusime tegelasteks ja rääkisime üsna suvat juttu. Tema käis ringi ülisuvise lillelise kleidiga ja ma olin baarman. Istusin tunnis pudeli õllega, suits suus ja habe ees. Pärast jõime sööklas õlle ära ja käisime veel pool õhtut kostumeeritult ringi :D Aga nüüd peaks minema ja vaatama, mis sellest toidust saab...

.

Täna oli hea päev. Koolis oli meeldiv, algas see seni kõige parema matemaatika tunniga, seejärel istusime "pere keskel" maailma kirjanduse tunnis (see on lihtsalt nii sõbralik ja tore tund ;) kuigi nüüd on meid juba päris palju tekkkinud sinna klassi, 10 vist). Pärast oli ToK, kus rääkisime koolisüsteemidest ja kuulasime Pink Floydi. Hommikul ma ajasin Dijana üles, sest ta tuli millalgi öösel ja oli mulle kirja jätnud, et ma ta üles ajaksin, sest ta oli oma telefoni ära kaotanud. ToK tunnis istus minu kõrval aga Sanel, kes pidas taaskord pika kõne Bosnia, Serbia jne teemadel (mitte, et ma sellega juba liialt kursis ei oleks :D), aga mis tähtsam, tal oli seljas Dijana (!) jope ja keset tundi hakkas selles taskus Dijana telefon helisema. "Oh, there's her lost phone!" Kõik, mis tema ütles oli: "Oh, shit." Ja järgmise tunni ajal viis jope tagasi ja jättis kirjakese juurde :D Assemblyl ei pidanudki mina laulma minema (thank whoever) ja nüüd pean retsepti otsima, et mida reedeks tutorial dinneriks valmistada. Siis oli ülipikk ja igav, kuid üleelatav A1 self-tought koosolek. Peale seda joonistasin veidi ja tegin muud käsitööd ja siis käisin üle väga pika aja vene keeles. Aga pole minu süü, et kaks korda järjest, kui ma minna tahan, siis seda ei toimu! Sain hakkama ja naerumeeter on põhjas :D Ja kui ma siis õhtusöögiks Foresse läksin ja Iva ja Yiraniga sööklasse läksin, siis nägin Parissat, kes ütles, et esmaabi ei ole täna! Hüppasin ja keksisin rõõmust, et oleks ikka näha kui väga ma seda asja armastan :D Igastahes, nüüd raiskan siin aega selle asemel, aga kohe hakkan retsepti otsima (+ thank you letter sellele, kes mu stipi kinni maksis!) Hiljem sööklas ütles Bongani ka veel asja edasi. Rõõmustasime koos. Ja nüüd, poole eelmise lause peal tuli Hoang ja oli ülirõõmus ning küsis kas ma tean. Oh, elu. Ahjaa, assembly ajal tegime kaheminutilise vaikusemomendi kõigide hukkunute jaoks Gazas ja uue lootuse nimel. Väga võimas tunne oli kahesaja inimesega lihtsalt vaikuses olla. Kahjuks üks minu kooli endine õpilane kaotas oma kaks venda (http://www.latimes.com/news/nationworld/world/la-fg-gaza-sons18-2009jan18,0,2355988.story) Mõne teise päevani.

Nädal tagasi rütmis

Noh, kuna nüüd olen umbes peaegu täpselt nädal taas Itaalias veetnud, siis võiks vist veidi kirjutada ka. Roomas viimast lendu oodates kohtasin Ingridit ja varsti ilmus kuskilt Yacoub, kes oli endale hiiglasliku koguse suitsu ostnud ("Olen Middle-Eastist, seal kõik suitsetavad, lalalalallaa....") Igastahes, ei jaksanud seda väga kuulata ja õnneks ta ei tulnud meie lennukiga, aga boarding järjekorras saime Franciga kokku. Triestes ootasime kolmekesi meeletult kaua bussi ja õhtusöögiajaks tagasi ei jõudnud, aga seltskond oli hea ja saingi sööklatoidust veel mõne aja puhata - sõin koos Ingridi ja Urškaga nende toas.

Esmaspäeval oli esimene assembly, ja siis tutorial meeting, kus me passisime nii pool tundi niisama väljas ja ootasime õpetajat. Päris tore oli, nüüd olen oma tutorial groupiga lõplikult väga rahul :) Kell 6 tahtsin vene keelde minna ja juba teist korda järjest mina võtan ennast kokku... ja seda ei toimugi. Sain seeeest puhkeaega juurde ja kell 8-10 oli jälle esmaabi. Niigi terve päev oli koolis erakordselt igav ja siis see ka veel. Ja kurb oli, kuidagi nii nii nii raske oli kodust ära tulla seekord. Õhtul läksin siis Yasi ja Dorka juurde ja vaatasin American Pied. Hakkas parem :D

Teisipäeval oli üliilus päev, väga soe ja päike säras kenasti. Jalutasime mööda Rilke pathi kuni ma pidin First aid-i jälle jooksma. Peale seda pidin keraamikasse minema, aga olin liiga väsinud ja passisin niisama Scholzis ja rääkisin Dijanaga juttu. Ja natuke Joannaga, ta on sellel poolaastal palju rõõmsam olnud, sest võeti ühte ülikooli vastu ja kannatab rääkida temaga. Hea meel selle üle :) Teisipäeval, jälle kui curfew algas, läksin Plesi ja vaatasin Dorka, Earthi ja Yasamaniga American Pie kahte. Taaskord palju toredam hakkas ja see veider koduigatsus kadus lõplikult ära. Kes oleks uskunud :D

Kolmapäeval magasin veidi lõunal, aga kuidagi suutsin ennast kuueks ways of seeingu ajaks üles ajada. Henry rääkis 16-17 sajandi portreedest ja oli küll hea meel, et suutsin silmad ikka lahti teha ja Scholzist välja tulla. Peale õhtusööki käisin esimest korda karate trennis, kus ma olen sunnitud nüüd käima, kui süstaga sõita ei saa. Ülimõnus oli, õppisime igast tehnikat ja "võitlesin" Odediga. Peale seda käisin Luccheses Mira sünnipäeval ja siis jälle Plesis. Kõik vana rütmi järgi :)

Neljapäeval käisin siis keraamikas, sest teisipäev ei viitsinud. Hakkasin endale kirjade jaoks karpi tegema, aga lõpuks tuli vist liiga õrn ja ma kardan, et kui ma seda ükskord liigutada proovin, siis kukub see küll kokku. Aga Alina käis ja ütles, et oh kui äge, mis oli väga üllatav. Ma mõtlesin, et ta ei räägi minuga enam kunagi.

Reedel ronisime Ivaga mäe/künka/muu taolise otsa. See minu majast veits edasi minna, teisel pool autobahni ja peale raudteed. Siiamaani pole ära otsustanud, kuidas seda asja päris kutsuda. Hästi ilus oli ja lõpus oli nii soe, et saime joped seljast ära võtta :) Daigaga kohtusime ka paar korda tee peal. Õhtul vaatasime head Tšehhi filmi aastast 1982, aga läksin peale seda 10 magama. Pea ka valutas hullu moodi, arvatavasti sellest, et mäe peal tuul puhus kogu aeg.

Laupäeval käisin peale lõunat (ja 14 tunnist und ;)) Emisferos igast asju ostmas ja tagasitulles läksin Zoe, Reza, Cami ja Beniga Triestesse filmifestivalile. Bussis oli igast karvaseid ja sulelisi veel, aga kohale jõudes liikusime neist märgatalt kiiremini ja jõudsime kino juurde 10 minutit varem. Tahtsime väga jäätist ja leidsimegi teiselt tänavalt kohe gelateria. Kõik said head jäätised, ainult minu oma oli täielik pask! Liikusime vaikselt tagasi kino juurde, aga teised istusid kino ees pinkidel ja teatasid, et see oli välja müüdud. Reza käis peale, nii et läksime tagasi ja ostsime mulle korraliku uue jäätise ja jalutasime siis läbi öise Trieste tagasi bussijaama. Jõudsime kümne ajal tagasi Duinosse ja jõime minu toas veidi kuuma veini, Ben mängis kitarri, rääkisime (ja sain inspiratsiooni Brittalt ka mõnda lugu nõuda, kui ta tuleb. Võin vastutasuks paremaid karateka võtteid näidata :D) Umbes tunnike olime Scholzis, siis läksime Palasse Mementot vaatama. Ben jäi magama ja norskas hullusti, aga õnneks mitte nii palju, kui Sloveenias :D No siis oli ikka päris võimatu kõrval olla. Filmi lõpus tulid Kristof, Stapor ja Antonia black & white partylt, Amica ka. Film lõppes ära ja rääkisime veel tükk aega juttu. John tuli ka, sest see oli tema tuba ja ta tahtis vist magama minna, nii et lõpuks läksime ära. Ma polnudki enne nii keset ööd/poolhommikul dire korterist mööda hiilinud.

Täna käisin elus kolmandat korda kooliraamatukogus. Õppisin seal veidi. Ma olen üldse juba väga väga palju õppinud, pole kunagi vist nii palju seda enne teinud (teisipäeval itaalia keel, kolmapäeval mata ja täna mata, inka JA itaalia keel!) See on hullult väsitav!! Ma täna eriti kaua vastu ei pidanud, see vajab vist veidi harjutamist.

Aga nüüd on kell pool kümme pühapäeva õhtul, viimased kaks tundi olen seda kirjutanud ja poolteist tundi Külliga rääkinud. Vahepeal kuulsin Henrit ja Vollit ka :) Nüüd uudiseid lugema, muidu on Hanna see, kes mulle kõik uudised kätte peab tooma. Andestust, et nii pikk ja igav :D

Vaheaeg

Ja läbi ta ongi. Nagu oleks sisse hinganud, hetkeks hinge kinni pidanud ja siis uuesti välja. Welcome to Italy taaskord.