esmaspäev, 19. jaanuar 2009
.
Täna oli hea päev. Koolis oli meeldiv, algas see seni kõige parema matemaatika tunniga, seejärel istusime "pere keskel" maailma kirjanduse tunnis (see on lihtsalt nii sõbralik ja tore tund ;) kuigi nüüd on meid juba päris palju tekkkinud sinna klassi, 10 vist). Pärast oli ToK, kus rääkisime koolisüsteemidest ja kuulasime Pink Floydi. Hommikul ma ajasin Dijana üles, sest ta tuli millalgi öösel ja oli mulle kirja jätnud, et ma ta üles ajaksin, sest ta oli oma telefoni ära kaotanud. ToK tunnis istus minu kõrval aga Sanel, kes pidas taaskord pika kõne Bosnia, Serbia jne teemadel (mitte, et ma sellega juba liialt kursis ei oleks :D), aga mis tähtsam, tal oli seljas Dijana (!) jope ja keset tundi hakkas selles taskus Dijana telefon helisema. "Oh, there's her lost phone!" Kõik, mis tema ütles oli: "Oh, shit." Ja järgmise tunni ajal viis jope tagasi ja jättis kirjakese juurde :D Assemblyl ei pidanudki mina laulma minema (thank whoever) ja nüüd pean retsepti otsima, et mida reedeks tutorial dinneriks valmistada. Siis oli ülipikk ja igav, kuid üleelatav A1 self-tought koosolek. Peale seda joonistasin veidi ja tegin muud käsitööd ja siis käisin üle väga pika aja vene keeles. Aga pole minu süü, et kaks korda järjest, kui ma minna tahan, siis seda ei toimu! Sain hakkama ja naerumeeter on põhjas :D Ja kui ma siis õhtusöögiks Foresse läksin ja Iva ja Yiraniga sööklasse läksin, siis nägin Parissat, kes ütles, et esmaabi ei ole täna! Hüppasin ja keksisin rõõmust, et oleks ikka näha kui väga ma seda asja armastan :D Igastahes, nüüd raiskan siin aega selle asemel, aga kohe hakkan retsepti otsima (+ thank you letter sellele, kes mu stipi kinni maksis!) Hiljem sööklas ütles Bongani ka veel asja edasi. Rõõmustasime koos. Ja nüüd, poole eelmise lause peal tuli Hoang ja oli ülirõõmus ning küsis kas ma tean. Oh, elu. Ahjaa, assembly ajal tegime kaheminutilise vaikusemomendi kõigide hukkunute jaoks Gazas ja uue lootuse nimel. Väga võimas tunne oli kahesaja inimesega lihtsalt vaikuses olla. Kahjuks üks minu kooli endine õpilane kaotas oma kaks venda (http://www.latimes.com/news/nationworld/world/la-fg-gaza-sons18-2009jan18,0,2355988.story) Mõne teise päevani.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Viimati kirja pandud
Lühike, aga veinirohke postitus
Peale minireisi Kangaroo saarele jätkasime töö lainel. Seekord ei ole mul väga pikalt ja põhjalikult midagi kirjutada, sest veinitehas, kus ...
-
Peale poolt aastat omaette tegutsemist oli paras aeg Külliga jälle kokku saada! Külli töö mandlitehases oli läbi ja ta leidis kahe töökaasla...
-
Viimasel nädalal enne jõule ma eriti tööd ei teinud, pühademeeleolu segas. Ja isegi kui oleks viitsinud midagi teha, siis iga natukese aja t...
-
Päev rannas - Gialiskari Ikaria pidavat olema maagiline koht. Inimesed elavad keskmiselt saja aastasteks ja kõik on kogu aeg õnnelikud....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar