Thoughts of Venice in the night

Just something I wrote during my last day in Italy

Even though it was the full moon, it appeared as a little dot in the sky so pale compared to the warm light coming from the hundred lit windows of the Venezian houses. I was moving along the canal towards San Marco, the warm air softly touching my skin and meanwhile I watched dining people holding up their feet as the water rose and submerged the ground under their chairs and tables. A single star appeared. Dark siluettes with even darker gondolas quietly slided past me as if driven by magic. The magic of Venice.
We arrived to San Marco and saw other people dining and some playing classical music for them. Claping everywhere and water everywhere. We took off our shoes and sloshed through the water across the piazza and enjoyed the dirty water almost reaching our knees. That night I could not help thinking that this city of labyrinths is sinking and in a way this was true. As long as I don’t know when I am going back, Venice will have to sink to the bottom of the vast pond of my memories – a safe place where I can always dive into and find it.
The good bye was gentle and calm, no tears. Not like Duino over the previous few days when every hug or word could make me cry. It was hard, but I can only be happy – there is something that letting go of hurts so much and I can only be thankful for the people who have made it all worth it. I know I have been very lucky. I feel lucky.

Lõpp on alanud

Täna on maja barbeque, peaks tore olema. Ilm ei ole küll kõige ilusam, aga usun siiski, et riideid on mul vähem seljas kui nii mõnelgi tallinnlasel praegu (rääkides siiski neist, kes vabas õhus ringi tammuvad). Eile oli erakordselt päikseline ja kena ilm, nii et jalutasime/matkasime üle küngaste (eesti mõistes vist väikeste mägede) teistesse küladesse ja käisime ühel vanatädil möödaminnes külas. Nagu ikka, oli tal kohe jäätist, mida lauale tuua ja tunnikese rääkisime elust, poliitikast, immigrantidest ja haigekassasüsteemist, siis tulime läbi jahisadama jalutades tagasi. sain aru, et saan itaalia keele mõistmisega väga hasti hakkama, rääkimisest siinkohal küll ei räägi, ning et ma hakkan siinset elu väga igatsema...
Teepeal nägime ka kitse, oli ainult ~5 meetri kaugusel üks hetk.
Meeleolult on täna väga raske päev olnud, kuigi oma paari entsüklopeedia jagu paberite ära viskamine tegi elu kohe palju kergemaks. Aga peaks vist minema, enne kui kogu toit ära süüakse (bbc pole küll veel alanud, aga UWC inimeste seas on igasugune toit väga hinnas ning kuulutati välja, et kooke on saadaval...)
Duino ja kindlus matkateelt tagasi vaadates

Physics in half an hour. I am so NOT ready!

postitus 101!

Viimasest koolipäevast:






(Tegin reedel esimese eksami ära, 2 eksamit koos. 14 veel. Loodan, et kirjandikirjutajatel läks hästi, mulle teemad ei meeldinud.)

Hehee

Naudin vaba aega :) Käisin täna ujumas ka esimest korda sel aastal, nii hea oli! Laupäeval käsin Bolognas... Muud pole suurt teinud, ainult õppinud, rääkinud, magannud, pikutanud, naernud. Homme panen pilte viimasest päevast. Ujuda oli ikka nii hea!!!

Viimane 'day 2'

See on eilsest.

Mata, füüsika, maailma kultuurid, inka ja vaba. Pärast istusin tunnikese sööklas mehhiko primoga :) Polnud temaga kaua rääkinuud ja tore oli kergelt vestelda, sest mis peale seda tuli (ja osaliselt juba tundide ajal) oli päris intensiivne. Seda on raske lühidalt edasi anda, kuid keegi saatis NC (no clue) nime all mass-e-maili kutsudes kõiki anonüümselt allkirjastama manifestot. Sellele järgnesid vaidlused kõkjal anonüümsuse ja ideede üle (kuidas aasta jooksul on reegleid juurde tehtud õpilasi protsessi kaasamata ning ka karistused on mitmekordselt karmistatud). Tegelikult, kui ridade vahele vaadata, on see kiri aga otseselt millegist muust, ja kuigi manifesto punktid jätavad külmaks, siis selle "varjatud mõttega" nõustun. Need manifesto punktid ei olegi enam olulised... Sellegipoolest pidasin paar päris tulist vaidlust mõne suuure NC toetajaga, millest siiamaani vähe uimane. Tegelikult olen ka ise hullusega pisut kaasa läinud ja tean üle keskmise hästi, mis suunas asjad liiguvad.Eks näis, kas need kuhugi jõuavad ka, aga praegu on see küll igal pool kõige olulisem jututeema!

Rõõmsamates toonides ja konkreetsemalt rääkides - pühapäeval oli tutorial lunch. Jalutasime Medeazzasse ja sõime seal lõunat, pärast kiikusime ja olime niisama. Kena oli :) Täna orienteerumas olime ka niisama, mina ja Iva vähemalt. Me ei otsinud mitte ühtegi punkti üles, vaid jalutasime tagasi algusesse, kui seal enam kedagi ei olnud ja rääkisime juttu, päevitasime :)

Pilte tutorialist:

Viimane 'day 1'

Ma nägin eesleid!!!

Ei hakanud reedel kirjutama, sest unustasin ära/ ei viitsinud/ mõtlesin, et kirjutan niikuinii koristuspäevaga koos. Majandus oli tore. Ja sain aru, kui palju ma õppima pean. Ja Malcolmil polnud mu kolmapäevasest puudumisest sooja ega külma ja ta teadis, et mul oli esta suuline ka. Samas ta teab ka, et ma ei ole majanduses väga tugev...
Siis teesklesin, et ei tea, et inglise keel on (blokkide vahetus oli) ja läksin oma vaba tundi nautima, + INA jätsin ka vahele. Kasutasin aega aga väga produktiivselt - viskasin ära kuhja pabereid, mida ma enam kunagi ei kasutaks ning koristasin oma nurga ära. Toakaaslastele avaldas muljet ;)
Füüsika, siis itaalia keel. Cristina ütles, et tal pole kunagi ühegi klassiga nii lõbus olnud :)
Pärast ruttasin Monfalconesse punasesse risti ja tegin oma vabatahtlikku tööd paar tundi. Käisin Gorizia haiglas, kus polnudki enne käinud ja uus abiline Marko oli ka autos, kellega polnud enne koos töötanud. Alguses ta mulle ei meeldinud, aga kui me Gorizias patsiendi neurokirurgiasse ära viisime ja tühja ratastooliga tagasi ooteruumide poole läksime, olid nad Ivaniga nagu lapsed oma ratastooliralliga ja mu mulje tast muutus :D

Täna hommikul ärkasime vara, et Sloveeniasse koristama minna (http://www.ocistimo.si/). Nagu tavalisel koolipäeval, kuskil peale seitset. Tegelikult ainult mina ja Iva ärkasime, teisi käisime äratamas, Allit ei suutnudki üles ajada :D Väljasõiduga jäime ca 40 minti hiljks, nii et Komenisse jõudsime ka siis, kui kõik olid juba ära läinud ja kohtumispaik oli hüljatud. Õnneks lõpuks läks kõik hästi, Petar hakkas ühe naisega rääkima (ta sai keelega hakkama, serblane), kes viis meid ühte teise kohtumispaika, kus ühed inimesed küsisid ühtedelt teistelt, kes helistasid kellelegi, kes tuli oma autoga ja viis meid ühte teise kohta, kus me pidime teeäärt koristama hakkama. Tee läks kaheks, 4 ühte, 4 teise suunda ja minu rühmal oli kuskil nelja-viiekildine jupp teha ja tagasi saime ühe prügikotikogumisauto pagasnikus :D Kohalikud olid väga tänulikud ja tegid meile lähedal joogid välja kuni me teist rühma ootasime. Neil oli vähe pikem jupp teha ja nad saabusid tagasi suurema prügikotikogumisauto kastis. Seisid seal ja lehvitasid :) Ilm oli ka super!







Piiriäärsed külad, huvitav oli kuulda sloveenia keelt väikeste itaaliakeelsete väljenditega vahepeal (eccolo, porco dio ect.)

Viimane 'day 8'

Päev 8 on hea, tähendab hommikust vaba tundi. Saan mõnusalt tund hiljem ärgata, kui maja on juba tühi. Täna olin küll hetkeks üllatunud, Cindy magas veel kui ma tõusin, aga ma arvasin, et ta on sicklistis. Tegelikult oli tema ka üllatunud, kui ta üles ärkas ja nägi, et esimesse tundi ta enam ei jõua... juba teist päeva järjest. Homme on tal päriselt esimene vaba tund, aga ükskõik kui palju mina ka ei tahaks esimese tunni jaoks mitte üles ärgata, ma ei saa seda teha. Majandus on ja ma eile juba ei läinud tundi. Ja kuradi INA (nii rumal asi, ma ei viitsi isegi seletada, mis) võtab mu ainsa vaba tunni homme ära.
Esimese tunni jaoks võib aga üles tõusta juba selle pärast, et ma magasin täna peale kooli päris palju. Füüsikas oli pikk tund, kontralltöö relatiivsuse ja astrofüüsika peale ja peale seda läksin peaaegu et masendunult sööklase. Tegelikult rohkem selle ajal, sest ma lahkusin varem, polnud midagi kirjutada. Aga täpselt siis, kui sööklasse jõudsin, tuli raamtukogutädi sealt välja ja mulle tuli meelde, et ma ei ole veebruari algusest saati tema juurde läinud, kuigi ma peaksin seda igal nädalal tegema. Ja temal on see alati meeles... Niisiis peale tunniajast vestlust Enniga (jeei!) töötasin raamatukogus tunni ja olin isegi et üsna produktiivne, aga lõpetades oli mul selline peavalu, et käisin Sarah juures ja ütlesin, et täna ma küll joonistada/maalida/vesivärvidega mängida ei taha. Siis neljast kuueni on tühi auk, kuigi mäletan, et istusin suures tos uuel diivanil ja tundsin, et olen väga väsinud. Heitsin natukeseks teki alla ja kui ma üles tõusin oli pime ja vaikne. Kõigest 22.40 küll, kuid olin kõik maha maganud (sõna otseses mõttes) – peale 22.30 enam pessu minna ei või, operatioon ananassi miiting oli just lõppenud ja curfew oli kohe algamas, nii et polnud enam mõtet end teise residentsi ka vedada, et küsida, mis need kõik sada asja olid, mis inglise keele jaoks selle nädala jooksul teha tuli. Õpetajale see homme ei meeldi, aga mulle ei meeldiks seda kodutööd ka niikuinii teha.


Ja nüüd vastus populaarsele küsimusele selle kohta, kas kavatsen teid iga päev oma tegemiste kirjeldustega pommitada ja üle külvata. Vasus on Jah. Kuni viimase koolipäevani (st järgmise reedeni, mitte lõpetamiseni. Ka minul on mingisugused piirid).

Viimane 'day 7'

Esimeses tunnis Cristina õnnitles meid - viimane itaalia keele tund esimeses blokis. Jee... Siis inka ja peale seda ajasin blokid sassi ja jalutasin rahulikult Lucchesesse tagasi, kuigi oleksin pidanud majandusse minema. Sain om veast küll õige pea aru, aga kuna järgmised blokid olid niikuinii vabad, ei viitsinud enam tagasi minna. Tegin eesti keelt hoopis, sest suuline oli täna. Sain täpselt selle küsimuse, mida tahtsin :)

Sõin taaskord ka liiga vürtsikat aasia toitu, mm.. Ja open mic oli täna, sest theatre week on. Käisin esmaspäeval nende etendust ka vaatamas, ja kuigi pean tunnistama, et mõni asi oli minu arust liiga palju, siis tervikuna oli tükk väga hea ja nauditav :)

Ilm on külm :( Aga sel laupäeval on Sloveenia versioon Teeme ära'st ja sain koolilt loa autotäis inimesi sinna vedada, nii et saatsin teate just laiali. Loodetavasti leidub piisavalt entusiaste, kes laupäeva varahommikul naabermaale müttama tahaksid minna. Rääkidest loodusest jne, siis meil oli 'sustainability competition', et kes suudab rohkem elektrit ja vett kahe nädala jooksul säästa, ning minu maja võitis. Saime selle eest uue diivani (kasutatud)!

Grados randa koristamas:

Viimane 'day 6'

Täna oli esimene viimane päev tunniplaanist, päev 6, mis minu jaoks enam ei kordu. Füüsika, matemaatika, vaba tund, inglise keel, maailma kultuurid. Esimesed kaks olid nagu ikka - füüsikas öeldi igasuguseid rumalaid asju (relatiivsusteooria, raske haarata...) ja teises oli raske unega võidelda. Vaba tunni ajal jõin kaks tassi kohvi ja inkas ei piinelnud nii nagu tavaliselt (kunagine peaaegu et lemmikaine muutus selle aasta jooksul igapäevaseks piinatunniks, aga kõige hullem on vist möödas). Pärast orienteeruma ei läinud, sest väljas oli kole sajune ning lihavõtetest pärit köha on ainult hullemaks läinud. Ostsin kartuleid hoopis ja nautisin pikka lõunasööki. Homme on eesti keele suuline, aga selleks valmistumise asemel õppisin paar tundi korea keelt... Pole seda väga ammu teinud, aga entusiasm tuli ootamatult (ja üsna valel hetkel...) tagasi. Eks täna tuleb taaskord unetundide arvelt näpistada ;)


Muidu lihavõtted olid toredad, ainult et haigeks jäin. Enne seda värvisime mune ja nautisime kevadilmasid. Pärast tuli päris suvi ka juba, üle kahekümne kraadi. Unfortunately I was pretty pissed with life (and for a reason!!!) on that day and didn't care.

Esimene eksam on 16 päeva pärast. Ei jõua ära oodata.

Aehh

Kõige kiiremad nädalad, mis mul siin olnud on, on nüüd möödas! (Füüsika) Aitas kah juba...
Tänasest algab neljapäevane puhkus, jeeei! Kevad on ka siin koos t-särgi-ilmadega, nii et tõotab tore tulla. Loodetavasti sama hea, kui eelmiselgi aastal.
Midagi suurt juhtunud ei ole, suusatamise lõpetasime ära. Viimase võistluse üks päev oli täielik katastroof, enamuse aja oli mõttes lihtsalt: "Great, just what I needed!" Rada oli raske, esimese punkti leidmiseks läks 45 minti (10 punkti). Siis murdsin suusa ära. Mõtlesin, et lähen ikka edasi, kuid siis kaotasin oma elektroonilise asjanduse ära. Läks hästi, varsti leidsin selle kuskilt lumehunnikust üles (€30..) ja läksin edasi. Lõpus enamuse ajast roomasin metsa all, suuski lohistasin käes järel. Aegajalt mõni roomas vastu ka, siis ei tundunud nii feilina see sõit. Õnneks teadsin, et olen endale kaks paari suuski ka kaasa võtnud. Lõpetasin raja ikkagi ära, sest paarissõit (open kategoorias) ja ei tahtnud teist alt vedada. Pärast tuli välja, et ainult pooled paarid lõpetasidki, meie kooli omadest ainult minu paar. Teisel päeval võitsin, hea lõpp hooajale ;)
Nüüd käin iga nädal jooksuorienteerumas koos selle Trieste klubiga, kellega mägedeski käisime, nii et suusatamist enam ei ole, aga neid inimesi näeb ikka :)
Muidu, tuba on meil Lucchese sotsiaalkeskuseks saanud (vb oli juba enne, kuid mitte nii sagedase külastusega). Eile oli üle pika aja esimene kord, kui ainult kolmekesi seal magasime, mina, Cindy ja Alex. Eks ole suure toa asi, ja meie kavalus, et aasta alguses külma kurtsime ja lisatekke küsisime ;) Ainult, et kui esimene tund vaba on ja võiks kauem magada on toas nii palju alarme, et eriti nautida pole saanud :D
Kõvasti head aasia toitu olen ka söönud, kuid üldiselt olen see, kelle üle naerdakse (sõbralikus mõttes), sest vürtsitaluvus on üsna nullilähedaseks muutunud. Ei teagi, mis juhtus.
Eelmisel aastal lõpetanud tulid ka külla, tore oli :)

Muidu on sageli lõpu tunne. Väljas on soe ja kõikides tundides kordame eksamiteks. Esimene on kuu aja pärast juba, suulised eksamid on juba tehtud. Paljudel on lõpu tunne. Nostalgitseme ehk liigagi palju.

KEVAD!

Tahaksin kirjutada midagi nii tähenduslikku nagu Britta seda tavaliselt teeb, aga pean tunnistama, et pole isegi teinud midagi tähenduslikku. Minu päevad on mööda läinud Gossip Girl'i vaadates :D Ka teised pole sellest pääsenud - igaüks, kes korra ekraani vaatab, jääbki vaatama. Nagu needus.

Seekord on esimene nv üle pikka(!) aja, kus saan vähemalt ühel päeval kaua magada. Viimane suusatamine oli eelmine nv ja eile käisin Mantovas, aga täna sain tõusta siis, kui enam und ei olnud, ja mitte hetkegi enne! Üllatavalt oli see juba enne kümmet... Õues aga särab päike. Lumetormist, mis siin vahepeal möllas ja mille sarnast isegi vanemad õpetajad ei mäleta, pole enam jälgegi - päike paistab, linnud laulavad ja kevad vaatab vastu igast värskest lillest, mis viimaste päevade jooksul maapõuest tärganud. Sellest inspireerituna.. kevadpuhastus! Viimane aeg ka juba :)

Väike meenutus lumisest Duinost:

Picture stolen from Ieva (A)
Aga see oli ilus lõpp põrgulikule päevale, kui tuule keskmine kiirus oli 150 km/h ja hurricane warningu tõttu ei sõitnud bussid ega olnud mõnus tundidesse kõndida. Võttis kaks korda kauem aega ka, kui jää-lume segu näkku tuiskas ja vahetevahel pidi puust kinni võtma ja ootama, millal hullemat sorti iil mööda läheb. Aga sellesama tõttu oli ka tee alla Lucchesesse suletud ning kui enam lumesõda mujal ei viitsinud mängida, võtsime Plesist prügikotid ja sõitsime Ieva ja Cindy'ga alla Lucchesesse peaaegu ukse ette :D Järgmiseks lõunaks oli kõik kadunud.

Pärast lisan Mantova ja suusapilte ka :)

Palju (ja veel rohkem tööd!)

Tulin just Horvaatiast, väsimus. Varsti panen pilte siia ka :)

Opening ceremony oli seal, mitu tundi istusime ja kuulasime kõnesid. Pärast käisime Pula amfiteatris ja niisama ligunesime vihma käes. Selle kõige jaoks tuli juba 6.15 üles tõusta ja homme pean 5.15 tõusma, et Veneetsiasse minna, aga ei virise, tore on :) Ja peale selle, mu juuksed on nüüd nii pikad, et ma saan kaks patsi teha ja inimesed näevad ka neid kahte patsi :D


Pole tegelikult väga kaua kirjutanud, üleeelmine nv käisin näiteks Arezzos (Toscanas) konverentsil. Itaalia keelest konverentsil aru ei saanud, aga toit ja vein olid head! Kellele ei meeldiks paar päeva loodust nautida ja tähtsate onude ja tädidega mitmekäigulist praadi süüa? Vb kijutan sellest ka veidi täpsemalt, kui pilte viitsin üles panna.

Eelmine nv oli Mickeys transgender party, poisid riietusid tüdrukuteks ja tüdrukud poisteks. Nalja sai, aga palju sai suheldud ka igast inimestega, keda muidu ei kohta (või ühel juhul ei taha kohata...). Ja mu primo on fantastiline, ta leidis Trieste supermarketist eesti õlut ja oli piisavalt lahke, et seda minuga jagada! Imeline! Pilte loodan ka varsti panna :)

Bibione

Jabadabaduuuuu!!!!

Mu EE first draft on valmis. Igavene pahnahunnik tuli, aga eks ma töötlen teda, kui supervisori käest tagasi saan (koos hirmsate kommentaaridega obviously... :D) Mu rõõmu on raske varjutada, kuigi üks asi ei anna endiselt rahu (ja seda ilmselt tükiks ajaks...) Igajuhul, tähtajani on veel 1 tund jäänud, kuid ma saatsin sitaratta ära (vaadake sõnadest mööda, kui ei meeldi, aga mul on nii hea meel sellest esseest praegu lahti saada :D) Õhtul Vivi sünnipäev, nii et küpsetama!!! Nimekiri töödest, mis veel teha on:

TOK essee
A1 essee
ToK presentation
World Cultures presentation

Midagi oli veel, aga õnneks ei ole preagu meeles!!

Kui homme aega leian, panene pilte long weekendist, Bibionest (viimaks!) ja kirjutan kõige õudsemast, masendavamast kogemusest, mis minuga UWC-s siiani juhtunud on... Aga hetkel oma õnne juures tundub, et ma suudan sellega ühel päeval elada :)

SNORKELLING

See postitus pidi tulema Bibionest, aga ei tule. Tuleb hoopis eilsest Miramare külastusest. Hommikul ärkasin pühapäeva kohta väga vara ja läksin Sistianasse randa koristama. Pidime kõik üles märkima, mis me korjanud oleme, et WWF saaks oma database-i täiendada. Konide korjamise jätsime peale paarikümmend meetrit katki, sest me oleks sinna jäänudki, Selle jaajga, mis me seal neid aga korjasime saime kokku umbes 1700 koni! Kusjuures, kõige rohkem oli neid 1 meetri raadiuses prügikasti ümber...

Pärast läksime koos Miramare water reserve-i snorgeldama:


Algus

Tähelepanu tagumikele, wetsuited olid natuke katki...













Tegime Cindyga oma toast video ka, saan ehk selle siia ülesse :)

Sisemine rahu.

Edenev elu

I must say my co-year in LPC is amazing! As far as I understand she is still doing Ramadan! I stopped due to an unfortunate event of getting too drunk one night in Mickey's and having to drink a lot of water next morning. Still I did what my agenda told me to do on the day that I began it: "Discover the world!" And the world is colourful :)

















Eelmisel kolmapäeval käisin kontserdil Gradiskas, imeline paik!


Kontsert oli jama, aga sõin selle õppeaasta esimese gelato, nämm!

Nädalavahetus oli tõeline puhkus, reede pärastlõunast alates vedelesime võrkkiikedes ja õhtuti rõdul nagu alati. Laupäeval lõunaks käisime korra sööklas, aga õhtul tegime ise süüa (asian food + magustoiduks mannakreem!!!) Pühapäeval oli tutarial day (kõiki teeb nii kadedaks, milliseid väljasõite me teeme ;)) Käisime Bibiones, kuurortlinnakeses. Tizi vanematel on seal väike koht, kus sõime ja hüppasime batuutidel ja mängisime võrku ja käisime mere ääres liivalosse ehitamas ja basseinis ujumas! 8 tundi olime Duinost ära, nii mõnus oli. Puhkuse tunne :)


















Järgmine postitus tuleb tutoriali pildid ;)

Täna sajab ja polnud ühtegi vaba blokki peale selle, mis ma ise endale kuritegelikult tegin :D Kirjutasin sel ajal oma EEd, 300 sõna sain juurde (mis tähendab umbes 5 sõna minutis...)

Millalgi see nädal saan university asjus Anne B.ga kokku, arutame mu applicationit ja gap yeari (mina, Olga ja India..?.;)), social servicit alustan ehk järgmine nädal. Ambulance, here I come! Enne muidugi veel mõned koolitustunnid, aga enam mitte sama vanatädikesega siinsamas Duinos :)

Physical activitist sain oma kolmest valikust viimase :( aga hea on see, et saan siis kunsti creativiks võtta :)

Mu EE-friend on mulle juba 2 kirja kirjutanud ja ta tundub ülitore! Aga ma olen nii 70 protsenti kindel, et ma tean, kes see on. Või 80% tegelikult. See on nii aimatav..

Ci vediamo!

Arvake ära, kes geenius on!

Portos on nii hea ujuda :)












Kooli grillipidu on praegu, aga ei saa minna veel. Ootan alles, millal päike loojub :D Toakaaslane ka istub siin arvutiruumis ja ootab (Luccheses ei ole internetti, nagu see alati on!). Siiamaani on ramadaan hästi läinud ja väga palju nalja on ka saanud! Õhtused teejoomingud on muutunud midnight feastideks ja eile tegime näiteks poole Lucchesega pannkooke 12 öösel. Pärast tõusime Cindyga 4 ülesse ja krõbistasime hommikusöögiga. Ma loodan, et tänane õhtusöök on sama tore, kui eelmisedki ja tundub endiselt eriline! Eile saime Cindyga ka first-yearidele veidi muljet avaldada, kui õhtul (öösel) Plesis olime ja korraga õpetajad tulid. Me olime kadunud enne kui nad sisse jõudsid tulla ja kui me tagasi tulime, siis kõik imestasid, kuidas me nii osavad oleme, haha. Ütlesime, et treenimise asi, mis on ka tõsi. Ma ei unusta kunagi, kuidas ma ükskord aknast välja hüppasin (ega seda, milline gossip sellest tuli :D) või muid taolisi juhtumeid. Oleme vaikselt Yucheni kapiga Fores ka harjutanud, see peaks töötama ;)

Panime täna enamuse luccheesedega võrkkiiged üles ja laisklesime suurema osa päevast (kuigi hommikul pidin 2 tundi kõnelema ning EE meetingul käima ja oma outline esitlema...). Ja väike bora on, metsikud lained ja mõnus tuul!

Ahjaa, kes siis geenius on? Mina muidugi, ma leidsin Lucchese õue pealt unprotected wifi! Te ei pea mind mu geniaalsuse eest õnnitlema, kaasresidetnslased on seda juba piisavalt teinud ;)