Seekord tuleb kaks reisimise postitust järjest, sest kirjutasin just, kuidas vahepeal idakaldal trippisime ja nüüd panen kirja, mis kahe töö vahel teha jõudsime. Peale heina lõppu oli jälle veinitehastes hooaeg ja saime töö Barossas suures veinitehases, kus toodetakse põhiliselt punast veini. Seega peale päeva kestnud sõitu olime tagasi Lõuna-Austraalias! Pühapäeval pakkisime Kapundas asju lahti, esmaspäeval käisime Adelaide'is delfiinidega ujumas, teisipäeval uues töökohas tervisekontrollis (mille edukalt läbisime) ja kolmapäeval olime juba jälle teel! Seekord läksime nädalaks Eyre'i poolsaart avastama.
 |
| Glenelg'i rand |
EYRE
 |
| Siin näha kõik kohad, mida külastasime |
Meil olid väga laias laastus mõned plaanid, aga erinevalt oma jõuluretkest saime seekord rahulikult võtta, tasuta ilusates ookeani äärsetes kohtades ööbida ja muredeta kulgeda. Esimese pausi tegime teraselinnas Whyallas, jalutasime kai peal ja nägime delfiine! Siis sõitsime veel natuke edasi ja panime mere äärde oma elamise püsti 🙂
 |
| Nii palav oli, jäätis voolas mööda kätt juba enne kui maitstagi jõudsime |
Järgmisel päeval sõitsime juba poolsaare otsa ja käisime päeva esimesel poolel rahvuspargis ringi. Ronisime künka otsa ja lugesime kuidas esimestel eurooplastest avastajatel seal läks.
Lõpetuseks käisime veel soojas meres ujumas ja maiustasime lõunasöögil kamaga!
Peale lõunat sõitsime Whaler's Way nimelisse piirkonda, mis on eramaa, aga väikse tasu eest võib sinna avastama minna ja ka ööseks jääda. Millegipärast infokeskuse naisele see koht üldse ei meeldinud, andis meile soovitusi, kuhu me ööseks minna saame kui me oleme näinud, kui kohutav see koht on. Raja lõppu ei soovitanud ta meil üldse minna, sest tee sinna olevat lihtsalt liiga halb. Aga õnneks me sõitsime ikka lõpuni välja ja jäime sinna ööseks! See on siiamaani üks ilusamaid kohti, kus oleme ööbinud! Seal oli üldse igal pool nii ilus 😊
Hommikul tegime väikse jalutuskäigu, et merilõvisid lähemalt näha ja turnisime niisama kivide otsas. See oli kokku võib-olla 15 km teed, aga seal võis iga kilomeetri järel tee äärde tõmmata ja vaateid sisse ahmida. Seega meil läks natuke aega, enne kui sealt minema saime.
 |
| Merilõvid pikutavad |
Sõitsime läbi lähima linna Port Lincolni, et karavanipargis koht kinni panna ja edasi Coffin Bay'sse, kus kõigepealt sõitsime veidi rahvuspargis ringi ja siis läksime austreid sööma, sest see koht siin on just oma austrite poolest tuntud. Sel ajal kui meie kaldal kokteile ja austreid nautisime, läksid entusiastlikumad kummikostüümedes otse vee peale kõige värskemaid austreid sööma.
 |
| Kamapaus karavanipargis |
 |
| Merevaatega istekohalt on näha, kus austreid kasvatatakse |
 |
| Port Lincolni jetty juures |
 |
| Karavanipargis oli päris palju ruumi |
Õhtul nägime kuu ümber super suurt heledat haloringi, ja siis silm kinni ja järgmist päeva ootama! Läksime terveks päevaks merele, et puurisukeldudes haisid näha🦈 Säästan kõiki sellestsamast pikast ootamisest, mis me läbi pidime elama ja ütlen kohe ära, et peale tervet päeva ootamist olime just lahkumas, kui üks hai lõpuks välja ilmus! Sellel hetkel polnud aega enam kalipsot selga panna või palju mõelda, hüppasime puuri tagasi ja olime silmitsi mõrtsukhaiga. Päev ise läks tegelikult üllatavalt kiiresti, nägime hommikul ankrupaika sõites delfiine ja käisime pooleks tunniks ka puuris suuri kalu vaatamas 🐟🐟
 |
| Puur lasti vette |
Mida kauem sellest nüüd möödunud on, seda enam tahaks uuesti minna. Praegu ei ole vist hea aeg, talv on, külm, ja millegipärast pole juba 7 nädalat ükski hai end näole andnud. Meie puuris oleku ajal ilmus lõpus ka teine hai välja, aga ikka liiga kiiresti läks see aeg seal vee all!
Meie veealused seiklused polnud sellega veel lõppenud. Järgmisel hommikul sõitsime mööda Eyre'i poolsaare läänekallast uuesti ülespoole kuni jõudsime Baird Bay'sse.
 |
| Läänekalda uudistamiseks jäi meil väga vähe aega |
Linnakesse sõites sai järsku tee otsa ja silt andis teada, et meie sihtpunkti jõudmiseks tuleb teekonda jätkata mööda rannaliiva sõites.
Vabandust, auto aken nii must...
Sealt saime kalipsod selga, hüppasime väiksesse paati ja sõitsime pisut eemale merilõvidega snorgeldama! Nad tulid ise meid uudistama ja kõige väiksem tahtis ainult mängida 🦭
 |
| Lähemale jõudes saime järsku aru, et polegi kivid vaid merilõvid |
Kui see oli tehtud, olime juba väga õnnelikud ja valmis rõõmsalt koju minema, kui kapten tõmbas paadil tuurid maha, ütles, et nüüd oleme delfiinide juures, hüpake vette! Kõmpsti vette, pea vee alla, ja olidki delfiinid!
Õhtul ähvardas tormiga, paadikaaslased otsisid meeleheitlikult oma telgile alternatiivset ööbimisvarianti. Me sõitsime suure hooga sisemaa suunas ja lootsime hullemast sammukese ees olla. Läks ka õnneks :) Ööbisime lainekivi laadse kivi juures. Alguses oli pisut kõhe, et kedagi teist seal ei olnud, aga öö möödus sündmusteta. Paar korda sabistas natuke vihma, aga kallama hakkas alles siis, kui telki hommikul kokku tõmbasime ja reisi plaanidest oligi teha veel viimane lõik, 500 km kojusõit.
☀☀☀
