Kolmekesti jõudsime üsna ruttu saare teise otsa. Nautisime teel mägiseid vaateid ja Kamposesse jõudes jalutasime randa nimega Psili Ammos (tõlgitult 'peen liiv', tean saarel kolme sellenimelist kohta, aga seni olin ainult meie baasi lähedal Psili Ammoses käinud). Tüübid, kes meid kohale viisid, peatusid ühe beach bari ees - autojuht oli selle omanik ja teine tüüp DJ, ning kutsusid õhtuks peole. Etteruttavalt võin öelda, et mina sinna peole ei jõudnudki, sest jäin baari ees magama ja ärkasin alles hommikul...
Psili Ammosesse jõudsime kuskil 5 ajal. Käisime ujumas, mängisime kaarte ja ootasime teisi 2 reisikaaslast järgi. Olime neid kuskil kolmandiku tee peal tee ääres näinud, aga kella 6 ajal saime järsku sõnumi, et nad on mingi autoga tagasi Pythagorioni läinud ja istuvad neid sõidutanud kuttidega baaris, kas on üldse mõtet enam tulla? Aga kuna oli vaja suve algust tähistada ja maailma lõpp vallutada ja Psili Ammoses ära käia, siis suutsime neid ikka veenda ja enne pimedat jõudsid nad umbes 5 autoga kohale. Rannas ei olnud peale meie õhtu lõpuks mitte kedagi ja me nautisime suve algust ikka täiega! Taevas oli ka nii tähti täis... Vahepeal ulpisime vees ja vaatsime niisama tähti, tegime tantsupidu ja istusime niisama. Enne südaööd võtsime jälle teekonna Kambosesse ette, aga baarini jõudes tundus, et tulime liiga vara. Mingid tüübid istusid baari ees ja lubasime poole tunni pärast tagasi tulla. Kõrval resto ees olid ülimõnusad sunbedid, nii et viskasime ennast sinna lebosse. Järgmine hetk oli kell umbes 5 midagi, ärkasin selle peale, et keegi kuskil oksendas ja tõusva päikese esimeste kiirte valguses tundus, et A. on väga purjus. Järgmisena ärkasin 9 ajal, sest magamiskott hakkas jalgade külge sulama ja aeg tundus paras, et ujuma minna. A. oksendas endiselt. Üks onu restost tuli ja küsis, kas kõik on korras. Ütlesin, et on küll. Onu ütles, et turistid tulevad varsti. Ütlesin, et korjame oma asjad enne kokku, no problem. Onu vaatas uuesti A. poole, kes kükitas ühes sunbedi otsas ja tegi aeg ajalt mingeid häälitsusi. Küsis uuesti, kas kõik on ikka korras. Täpselt sel hetkel keeras A ennast tooli pealt maha ja jäi nagu meritäht käed jalad laiali oma okse sisse vedelema. Vaatasime teda kaks hetke koos vaikides, siis ütlesin, jaa kõik on ok, me hakkamegi minema. Pärast kuulsin, et kaks tükki meist olid väga pika peo eile maha pidanud ja baariomanik oli lahkelt jaganud rohkem alkoholi, kui organism taluda jõudis. Vist oli hea, et ma enne juba magama jäin :)
Igal juhul A maailma lõppu ei jõudnud. Korjasime kõik asjad kokku, A kolis kuskile turistide eest varjatud kohta puu taha magama ja me hakkasime hääletama. Autosid oli minimaalselt ja jalutasime palju! Palav oli, palju üles-alla teid, teekond tundus üsna lõputu. Vahepeal jõudsime kuskile randa, kus sai ujuda ja siis veel viimased 3 km. Taverna maailma lõpus oli väga kaunis! Võtsime väga väga külmad joogid ja seejärel natuke süüa, pärast läksime mööda kauneid treppe alla mereni ja katsusime varbaga ka, aga kuna aeg liikus väga kiiresti ja meil oli vaja A.ga uuesti kokku saada, Ormoses käia ja enne ööd tagasi jõuda, siis ujuma ei läinudki ja alustasime pikka jalutuskäiku tagasi. Söögiks võtsime fetaga täidetud suvikõrvitsa õied ja täidetud paprikad :)
Ormos on väga armas koht. Varem olen sealt ainult pimedas läbi sõitnud, nüüd ka peatusime ainult jäätise ja väikse jalutuskäigu jaoks. Oleks võinud tänase ka vabaks võtta, sest õhtul hakkas seal jaanipäeva tähistamine... Tagasi saime kõik 5kesi ühe pick-upi kastis ja neid pick-upe jään kindlasti siinsest elust igatsema!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar