Töötasin ka 1. mail ja sellele järgnenud nädalavahetuste hommikutel,
ainult laupäeva pärastlõunal läksin sõpradega randa ja olin sellest pidevalt töötamisest ja tegutsemisest üsna
kurnatud. Aga teisipäeval oli pidu ja nagu ikka peale head pidu, mul on veel
reede pärastlõunalgi hea tuju ja kontor ei tundu kõige kohutavama kohana.
Kuigi, kui kolmapäeval baasi lähedal baaris käisime, siis baariomanik küsis, et
kus me terve päeva oleme, kui ta päeval siit mööda sõidab pole mitte kedagi
näha. Sest me oleme ju alati kontoris peidus. Aga kui keegi ütles, et me
tegelikult tahaksime rohkem praktilist tööd teha (fieldworki) nagu meile
alguses mulje jäeti, siis ütles onu, et kui me nii väga põllul töötada tahame,
siis ta ootab meid hea meelega oma aeda. Nii et saime üsna palju naerda :)
Igastahes teisipäeval oli Vathis pidu, sest mu mentor hakkas Prantsusmaa
poole tagasi liikuma ja igasugust rahvast tuli sinna kokku ja öösel alles saime koju tagasi. Peale üle kuu aja kordagi pikalt magamata oli kolmapäeva
hommik ikka üsna raske, aga kolmapäeva õhtul käisime veel baasist kolme minuti
kaugusel baaris paari inimesega, neljapäeval lahkus Nizar siis lõplikult. See
baar taasavati alles hiljuti, enne seda oli baariomanik enamuse ajast Samoselt
ära. Nii mõnus oli ise otsustada, et vot nüüd tahan koju minna ja siis paari minutiga tagasi jõuda.
Päikesetõus Kalymnosel
Eelmisel laupäeval rannas söömas
Juba teist korda selle autoga tee ääres!
Muidu, mõned asjad,
mida olen igatsema hakanud:
Pere
Sõbrad
Kass
Värske piim
Tartu (ja muretu
üliõpilaselu)
Narva maantee ühikas
Toit, mis ei ole
kolmekordselt õli sisse uputatud
Poksitrenn
Poksitrenn
Nüüd totralt riides
ja hakkame eurovisioonile kaasa elama!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar