Elu Barossa veinipiirkonnas

Väike peatus Kapundas peale lambatöö lõppu venis oodatust PALJU pikemaks. Tahtsime tagasi Mildurasse minna, aga õigel hetkel sealt head pakkumist ei tulnud ja hakkasime hoopis Barossas viinamarjaistandustes tööle.

Kirjutasin juba kunagi varem, et Kapunda on ilus ajalooline linn

Kodus oli meil mitmeid loomi, lisaks sellele tegelasele siin veel madu ja kaks koera

Meie lemmikkohvik Kapundas

Vaba aja sisustamine enne töö leidmist

Zaci ema töö juures on kanade kaitseks alpakad, keda käisin söötmas

Ükskord käisin abiks kanu ühes nurgas hoidmas

Ja kodus oli kogu aeg rohkelt mune

Tööl hakkasime tegema erinevaid asju. Firma tegeleb kahe asjaga: ühelt poolt aedade (fence) ja viinamarjaistanduste ehituse ja parandamisega, teisalt viinamarjaokste sügislõikamise ja viinamarjade korjamisega. Kõik ehitusega seotud tehakse ära oma masinate ja töötajatega, aga teises suunas, kuhu mina tööle läksin, sinna võeti töövahendajate kaudu koguaeg igasugust rahvast. Peaaegu kõik erinevatest Aasia riikidest. Ainsad, kes otse firmale töötasid olid minu kaks supervisorit ja siis mina. Aeg, mil mina seal töötasin oli sügislõikamise hooaeg ja tegin seda umbes kolm kuud.

Lõputud viinamarjaistandused

Alguses sain natuke tööd teha, aga siis tuli kahjuks mitmepäevane auk sisse, siis jälle paar lühikest tööpäeva ja paus. Sellise jama peale olin juba varsti päris nukker. Ega mul seal külas ilma autota suurt teha ei olnud ja hakkas juba tunduma, et sellise tempoga ei saa oma kolmanda aasta viisa taotlemiseks vajaminevaid 6 kuud farmipäevi ka täis. Veinika töö selle alla ei kuulu ja lambas olin vaid kuu. Raha ka palju sisse ei tulnud, kuid õnneks olid väljaminekud samuti minimaalsed. Alustasin seal tööd esimesel juunil ehk talve algusega ja esimesed kaks kuud olid sellised masendavad. 

Õnneks sain augustis ühe viinamarjaistanduse töö praktiliselt üksinda enda peale. Alustasin seda oma supervisori Teresaga, aga pärast töötasin pea kuu aega omapäi.

Hommikul visati tööle ära, posti otsas sõin lõunat ja 8 tundi hiljem korjati jälle peale

Mõni hommik oli päris jahe

Kuigi sellel tööl olin kokku 5 nädalat, siis tavaliselt ja eriti suurema rahvahulgaga kulus objekti lõpetamiseks mõni päev. Aegajalt võttis töö isegi ainult mõned tunnid ja käisin ühe päeva jooksul kahes erinevas istanduses. Mõni oli ikka eriti ilus koht!

Ühe korra nägin ka, millega mehed tegelevad. Kui täitsa uut istandust ehitama hakatakse, tuleb kõigepealt paika panna, kuhu postid maasse lüüa. Selleks pannakse väga täpselt GPS koordinaatidega nurgapunktid ja mõned vahepunktid paika. Varasemalt on juba teada, kui pikad vahed ridade ja postide vahele jäävad ja pika jämeda traadi peale kleebitakse vastavate vahedega märgised. Kaks inimest on kummaski traadi otsas ja panevad selle ette märgitud punktidele paika, üks või mitu inimest käivad ringi, taskud plastnuge täis ja torkavad need maasse iga traadil märgitud märgise kõrval. Ühe päeva jooksul sai seda liigutust ikka mitmeidsadu kordi tehtud.

Uus istandus hakkab valmima

Kui mu 5nädalane suur töö lõpuks läbi sai oli ka võrsete lõikamise hooaeg läbi. Istanduste ehituse poole peal oli tegelikult inimestest puudus, aga kahjuks ei olnud seal firmas kombeks, et naised võiksid masinate peal töötada. Ülemus siiski andis justkui lootust, et äkki saan ikka. Nädala olin kodus tööta kuni ta sellele mõtles, ümber mõtles ja jälle ümber mõtles. Selle aja jooksul leidis ta kaks erinevat noormeest, kes tööd pidid alustama, aga kui juba teine ka erinevatel ettekäänetel kohale ei ilmunud, ei jäänud tal lihtsalt midagi muud üle kui mulle võimalus anda. Olin hea töötaja ning peale paari päeva end ära tõestanud, aga tegelikult jäi ikka häirima, et ei saanud mulle siis kohe normaalselt tööd anda. Aga see selleks, lõpuks tegin tööd, mis mulle päris meeldis.

Tööks oli istandustes katkiste postide eemaldamine ja uute asemele panek.

Esimese asjana tuli kõik read läbi käia, kõik postid läbi katsuda, katkistel ära kangutada metallist klambrid, millega traadid nende külge kinnitatakse, ja siis katkine post välja tõmmata ja maha asetada. Üldiselt olid nad katki maa sees. Seejärel viskasime kastika taha nii palju uusi poste kui sai, sõitsime läbikäidud ritta ja üks kõndis auto taga ja viskas vajaminevasse kohta postid maha. Postid on igast mürkidega immutatud ja märjana päris rasked. Esimestel päevadel olin õhtuks üsna läbi ikka. Aga saime vahetada, kes parasjagu autoga sõidab ja kes poste loobib. Tüütu oli see, et ühte laadungisse mahtus kuskil 2/3 postidest, mida ühele reale vaja oli ja palju pidi edasi tagasi sõitma.

Postide loopimine on põhimõtteliselt järgmine samm istanduse ehitusel, tavaliselt visatakse post iga plastnoa juurde ja traktori tagant järelkärust, mitte autokastist. Järgmine töö oli mul traktoriga sõita kuni teised järelkärust ridade otstesse käivaid suuri poste maha viskavad. Need kaaluvad vähemalt 80 kg tükk ja tuleb maasse lüüa nurga all.

Suurte postide jaoks tehti enne maasse löömist auk valmis, siin puuritakse läbi kivide

Suured otsapostid nurga all ja teised sirged postid on nüüd paigas

Edasi tegime jälle seda tööd, mida varem,  käisime ridu läbi ja asendasime katkiseid poste ja saime väikse post knockeri nende maasse panemiseks. Töötasime nii usinalt, et boss igal hommikul kiitis meid mitu korda.

Enne kui oktoobri alguses seal töö lõpetasin käisin veel mitmetes istandustes ja võin nüüd ise oma istanduse püsti panna 😄

Tuli päris pikalt tööst praegu, kirjutan Barossast järgmises osas natuke veel.

☀☀☀