esmaspäev, 12. juuli 2021

Veel Barossa elust


Kui me alguses Kapundasse jõudsime, oli koroonahirm vaatamata juhtumite vähesusele veel suur ja reegleid palju. See oli umbes kuu aega peale riigipiiri sulgemist ja tagasitulevad reisijad pidid nüüd kohustuslikus korras saabudes 2 nädalat hotellis karantiinis veetma. Kuna piir oli ka teistele osariikidele kinni, hakati piiranguid vaikselt kaotama.

Üsna alguses, kui olime alles tööd alustanud, oli Zaci sünnipäev. Õnneks tehti ka juba pubisid ja söögikohti lahti ja saime takeaway asemel ilusti restoranis kamina ääres õhtustada :)




Nädalavahetustel käisime sageli turul. Põhiliselt musta leiva pärast :D Barossa taluturul oli üks naine, kes kaks korda kuus korralikku leiba küpsetas. Lisaks sain sealt juurikaid kotti haarata, et vahepeal vabadel päevadel mõnda uut retsepti katsetada. Mõnikord sõitsime tunni kaugusele Mt Barkeri turule. Sealt väga head leiba ei saanud, aga lisaboonusena sai tuttavatega brunchida.

Kaunis sissesõit Tanundasse

Barossas ringi sõitmine

Laupäevane turg

Ja pärast kodus leivaga maiustamine


Kuna tunne oli, et see peatus on vist vähe pikemaks, hankisin ka minu jaoks essential köögivarustust juurde

Lisaks rohelisele kohvikannule ka väike presskann laisemateks hetkedest + Zaci ema kinkis mulle toreda tassi

Tegin rabarberikooki!

Selline tore tass

Zoodles in the making

Ilusa ilma korral käisime mõnel jalutusrajal.


Kapunda kaevanduses



Vaade Kapundale

Kõige pehmema muruvaibaga metsaalune


Selle puu sees elas kunagi suur pere


Külajalkat vaatamas

Talveilmast üldse niipalju, et sel talvel sadas suhteliselt palju ja peale paari kuiva aastat tegi see inimestele ainult rõõmu. Vihma nahka läksid päris mitmed minu tööpäevad, aga talve teisel poolel nägin ise ka kui roheliseks kogu ümbrus muutus! Temperatuuri poolest oli enamasti selline 10-15 kraadi, öösiti tuli mõnikord miinus ära.






Toas pandi küte sisse vaid paaril eriti külmal päeval, muidu kandsin sooja pikka pesu ja mitut kampsunit. Kevade tulekuks harjusin selle konstantse jahedaga juba pisut ära.

Kuuris oli hubane soe nurk

Töötades käed küll käisid koguaeg, aga muidu väga kiiresti ei liigu ja kui sattusin tuulise ilmaga mõne mäe otsa töötama, siis mõnikord kasutasin üldse kahte jopet.


Lisaks kudusin endale sooja torusalli ja supitermosele veel samasuguse sooja kasuka ka. See oli suur õnn ikka, et oma esimesel aastal talveks põhja sooja kätte ära saime!






Vahepeal heegeldasin suvepluusi ka endale :D

Juuli keskel jõudsid kätte minu sünnipäev ja tähistasime seda eriti kaunilt: lendasime päiksetõusul kuumaõhupallis üle Barossa viinamarjaistanduste!



Tol hetkel lihtsalt äge veinikas, millest kõrgelt pilti teha, aasta hiljem aga minu uus töökoht...






Augusti lõpus hakkas jälle soojaks minema ja nautisin õues tegevusi rohkem. Tegelikult oleks pidanud lihtsalt jope ja saapad endale talvel ostma, mitte kaks kuud vabal ajal toas kükitama võib-olla... Aga seda toredam oli kevade tulek! Käisin Adelaide'i lähedal esimest korda Austraalia jalgpalli mängu vaatamas, korra käisime Adelaide'is ja ühel nädalavahetusel sõitsime safariparki kaelkirjakuid vaatama!




Adelaide'is käisime ukraina poes läti kohukest, tatart ja kalja ostmas



Barossas käisime veel mitmes mõisas, millest mul mingil põhjusel praegu ainult üks pilt. 

Lyndock

Tegime ühe toreda päeva veel, kus käisime veine maitsmas ja tulin päris hea saagiga koju 😁



Vaatamata mõnedele raskematele hetkedele on see Austraalia piirkond ikka päris südamelähedane. Pea iga päev sai viinamarjaistanduste vahel veeta ning igal linnal seal küngaste vahel on oma šarm ja rohkelt ajaloolist hõngu. Laupäeviti linna poodi sõites nägin kaugelt kõrgumas ka Viterra silosid Roseworthys, kus Külliga kolm kuud töötasime. Kuidagi kodune ja oma.

☀☀☀

Kommentaare ei ole:

Viimati kirja pandud

Lühike, aga veinirohke postitus

Peale minireisi Kangaroo saarele jätkasime töö lainel. Seekord ei ole mul väga pikalt ja põhjalikult midagi kirjutada, sest veinitehas, kus ...