Kui me alguses Kapundasse jõudsime, oli koroonahirm vaatamata juhtumite vähesusele veel suur ja reegleid palju. See oli umbes kuu aega peale riigipiiri sulgemist ja tagasitulevad reisijad pidid nüüd kohustuslikus korras saabudes 2 nädalat hotellis karantiinis veetma. Kuna piir oli ka teistele osariikidele kinni, hakati piiranguid vaikselt kaotama.
Üsna alguses, kui olime alles tööd alustanud, oli Zaci sünnipäev. Õnneks tehti ka juba pubisid ja söögikohti lahti ja saime takeaway asemel ilusti restoranis kamina ääres õhtustada :)
Nädalavahetustel käisime sageli turul. Põhiliselt musta leiva pärast :D Barossa taluturul oli üks naine, kes kaks korda kuus korralikku leiba küpsetas. Lisaks sain sealt juurikaid kotti haarata, et vahepeal vabadel päevadel mõnda uut retsepti katsetada. Mõnikord sõitsime tunni kaugusele Mt Barkeri turule. Sealt väga head leiba ei saanud, aga lisaboonusena sai tuttavatega brunchida.





 |
Vahepeal heegeldasin suvepluusi ka endale :D
Juuli keskel jõudsid kätte minu sünnipäev ja tähistasime seda eriti kaunilt: lendasime päiksetõusul kuumaõhupallis üle Barossa viinamarjaistanduste!
Tol hetkel lihtsalt äge veinikas, millest kõrgelt pilti teha, aasta hiljem aga minu uus töökoht...
Augusti lõpus hakkas jälle soojaks minema ja nautisin õues tegevusi rohkem. Tegelikult oleks pidanud lihtsalt jope ja saapad endale talvel ostma, mitte kaks kuud vabal ajal toas kükitama võib-olla... Aga seda toredam oli kevade tulek! Käisin Adelaide'i lähedal esimest korda Austraalia jalgpalli mängu vaatamas, korra käisime Adelaide'is ja ühel nädalavahetusel sõitsime safariparki kaelkirjakuid vaatama!
Adelaide'is käisime ukraina poes läti kohukest, tatart ja kalja ostmas
Barossas käisime veel mitmes mõisas, millest mul mingil põhjusel praegu ainult üks pilt.
Lyndock
Tegime ühe toreda päeva veel, kus käisime veine maitsmas ja tulin päris hea saagiga koju 😁
Vaatamata mõnedele raskematele hetkedele on see Austraalia piirkond ikka päris südamelähedane. Pea iga päev sai viinamarjaistanduste vahel veeta ning igal linnal seal küngaste vahel on oma šarm ja rohkelt ajaloolist hõngu. Laupäeviti linna poodi sõites nägin kaugelt kõrgumas ka Viterra silosid Roseworthys, kus Külliga kolm kuud töötasime. Kuidagi kodune ja oma.
☀☀☀ |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar