pühapäev, 14. september 2008

VENEETSIA...

Jajahh. Nonii. Veneetsia. Kõik oli nii ilus...kuni reede õhtuni, kui kaheteistkümne ajal kergelt sadama hakkas . Laupäeva hommikul tõusin kell kuus, et ilusti piazzale õigeks ajaks jõuda. Üsna vilu oli, aga juba nädal aega oli päev nii alanud ning pärast oli ikkagi liiga palav, nii et pistsin vihmavarju ja digika kõrval ka päikesekreemi kotti. Asjatu vaev.
Alguses oli lihtsalt veidi pilvine ja pildid tundusid kergelt masendavad, aga siis hakkas sadama. Vihma tuli sama hoogsalt kui kunstiajaloo õpetaja kätega vehkis ning kumbki ei tundunud väsivat. Üks kirik, siis peaväljakule. Sadas meeletult ja turiste oli meeletult. Ma pole kunagi elus nii palju vihmavarjusid näinud :D

Kui vaba aeg hakkas läksime otsima kohta, kus süüa, sest viimati sõime peale kuute ja oleme peale seda juba kaks tundi bussi ja peaaegu tunni paadiga sõitnud, + paar tundi linnas tiirutanud. Taevast kallati endiselt pangede kaupa vett alla, mis tähendas, et kõik kohvikud olid juba turiste täis. Käisime sihitult mööda väikeseid tänavaid ja nägime kanaleid ja kondleid ja vahel tegime pilti ka, siis panime kaamerad jälle kotti tagasi, et need väga märjaks ei saaks. Lõpuks peatusime ühe hotelli varikatuse all ja kohtusime seal mõnega veel. Ootasime umbes 10 minutit, aga mitte mingit muutust ilma osas ei olnud, nii et hakkasime edasi otsima. Vahetevahel hüppasime mõnda pagaripoodi sisse, aga siis liikusime jälle edasi, sest neis polnud kuskil istuda. Lõpuks leidsime ühe half-kiirtoidukoha ja kuna teisel korrusel oli veel vabu laudu, otsustasime sinna jääda. Võtsime kõik endale pitsaeined ja sõime seal umbes tund aega enne kui hakkasime jälle vihmases Veneetsias ringi tammuma.
Mingi hetk tahtsin oma jalanõud veest tühjaks kallata ja peale seda juhtus nii, et käisime pool päeva Makari (Belarus) ja Odediga (Iisrael) paljajalu ringi! Ühest kunstipoest saime kilekotid ka kossude jaoks. Ja oma vihmavarju pidin ära viskama, see oli lõpuks juba liiga katki. Enne seda sain seda päris palju jagada - meil jagus varjusid täpselt 1 kahe peale. Siis oli jälle kohtumisaeg ja plaani järgi pidi olema pooleteisttunnine jälutuskäik Veneetsias, siis vaba aeg, seejärel kaks kohta, mida külastada ja siis tagasiminek, aga asi otsustati vähe kiiremini ära teha, et ruttu tagasi minna. Keegi just vastu ei olnud...
Tagasi jõudes olime kõik läbikülmunud. Kõik mu asjad olid märjad, telefon ja digikas kuivavad praegu minu toas. Olin ainus, kes Scholzist käis, nii et tagasi jõudes tundsud kõik mulle väga kaasa. Dijana, mu toakaaslane Serbiast tegi mulle kuuma kakaod ja kõik lõbustasid mind :D See oli tore. Sõin natuke, käisin kuuma dušši all ja võtsin sooja teki kapist välja. Senimaani magasin ainult tekikotiga.. Käisin enne magamiminekut korra Fores ka. Mõned second-yearid olid kooki teinud, nii et sain seda maitsta ja Enni tehtud pilte näha ja Zoega veidi rääkida ja siis läksin tagasi Scholzi. Ronisin katusekorrusele korra, et vaadata, kas luuk on ikka kinni. Ja see ei olnud, mis tähendab, et see oli lahti olnud juba umbes 4 päeva, sellest korrast, kui Celestinaga seal jäätist käisin söömas. Panin selle kinni ja läksin magama. Villased sokid panin ka ööseks jalga. Hommikul tõustes kõik kohad valutasid, aga nüüd on juba hea olla. Lähen panen pesu pesema ja siis tuleb Sanel ja õpetab mulle logarithme. Õhtul lubasin Edytaga ja mõnega veel bowlingusse minna ja pärast tähistame Scholzis veidi, sest Camilla lõpetab oma EE (extended essay) täna ära. Ja mu EE-sõber pole mulle endiselt vastanud :( Ja üks uus tüüp jõudis just, tal oli vist viisaga probleeme.
Väljas on paras torm. Nii kiiresti see sügis tuligi...


Kommentaare ei ole:

Viimati kirja pandud

Lühike, aga veinirohke postitus

Peale minireisi Kangaroo saarele jätkasime töö lainel. Seekord ei ole mul väga pikalt ja põhjalikult midagi kirjutada, sest veinitehas, kus ...