Oktoobri lõpp
Vahepeal meid oli korteris jube palju. Kseniia ema tuli kaheks nädalaks meile ja Maxi tüdruksõber tuli teist korda külla, päev peale tema lahkumist tuli Maxi parim sõber Saksamaalt, pluss Anne poisssõber ka umbes kaheks nädalaks. Külalistevabal ajal leidsime õhtuti koos ühiseid aegu et LOTRi vaadata, sest osad ei olnud kunagi näinud ja valmistusime Kseniia sünnipäevaks (20!!!!)
Korterikaaslane tegi mulle ükspäev süüa :)
Zhanerke joonistas igal hommikul neid südameid :)
Väike laupäevane jalutuskäik enne kingiotsinguid
Kseniia sünnipäev
Kõik 7 ühe pildi peal
Sünnipäev oli väga vahva ja lõppes meie esimese ja siiamaani ainsa korraliku korteri tantsupeoga. Taaskord ei saanud ühisest väljamineku plaanist asja, sest aeg läks liiga kiiresti ja läksime lõpuks ainult Tilliga kahekesti, aga Kseniia jäi peoga väga rahule.
Pühapäeval ruttasime rongi peale ja viisin teised ka mereäärset kabelit vaatama. Vaatepilt oli eelmise nädalaga võrreldes hoopis teine. Lebotasime niisama rannas ja vaatasime päikseloojangut. Jutustasin Miinaga, kes on semestriks Itaalias praktikal, mõnus päev!
November!
Novembriga koos tuli suur muutus. Peale kella keeramist oli järsku pime ja ...külm! Kui seni oli ebanormaalselt soe ja kuiv olnud, siis nüüd sadas paar päeva ja seejärel kukkusid kraadid märgatavalt. Endiselt ebanormaalselt vihmavaba, aga piisavalt niiske, et olukord ebameeldivaks teha. Tegelikult see oli see ilm, milleks ma vaimselt valmistunud olin, Kreeka talve mälestused on veel selgelt meeles. Vanadel majadel, nagu meie omal, puudub igasugune soojustus ja kui õues on öösel 5 kraadi siis ega toas ka väga mõnus ei ole. Hommikul ronid vastumeelselt voodist välja, paned külmad niisked riided selga ja vihkad maailma. Köök on ainuke ruum, mida me suudame soojaks teha, sest see on piisavalt väike ja sealt ei lähe uks otse õue. Kui juba teevee pliidile paned, hakkab asi vaikselt paremaks minema. Ühel eriti külmal hommikul jõin oma kohvi kui trossis korterikaaslane sõnagi lausumata kööki jalutas, otse ahju juurde, pani selle tööle ja kükitas tagumikuga sinna sisse :D
Esimene november on siin vaba päev ja Halloweeni puhul oli vist iga inimene väljas peol. Välja arvatud minu korterikaaslased küll, kellest keegi ei viitsinud lõpuks midagi teha. Tahtsime Erasmuse peole minna, aga kui me lõpuks kontorisse pileteid ostma jõudsime, olid kõik 600 piletit juba välja müüdud, mis võttis teistelt tuju ära. Kuna muud sõbrad plaanisid kõik sinna minna, läksin siiski linna ja lootsin, et äkki nad kohapeal müüvad veel, kuigi hind oli kolmekordne. Käisin Adegast läbi ja teel peopaika kohtasin inimtühjadel tänavatel ainult kolme inimest, aga need olid selleks hetkeks kõige õigemad inimesed üldse! Kuulsin juba kaugelt, et nurga taga keegi rõõmsalt laulab ja kui nendeni jõudsin, hakkasime juttu rääkima. Nad olid ka teel peole, teise linna ESNi esindajad, ja arvasid, et küll nad mu sisse saavad, ehk isegi tasuta. Nad teadsid kõiki korraldajaid, võtsid mu käevangu ja jalutasid mu ilma ühegi küsimuseta väravatest sisse :)
Järgmine päev oli muidugi täiesti raisus, aga nagu kodustel päevadel/õhtutel ikka, ronisime kõikide tekkidega kobarasse diivanile ja vaatasime filme.
Neljapäeval käisin juhendajatega suures valges majas töörühma koosolekul ja tegin väikse ettekande. Peale oma kümneminutilist säravat esitlust kuulasin poolteist tundi portugalikeelset koosolekut (ja vaidlust) ja kui silm juba päris kinni tahtis minna, tegin väikse ringutus- ja vetsupausi ning suutsin tagasiteel koosolekuruumi täielikult ära eksida, aga muidu oli tore. Ainult ilm täiesti kohutav.
Jõudsime hiljem kohale, aga ootasime teisi ikka tund aega
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar