Ilus nädalavahetus

Möödunud on veel üks nädal ja peaaegu teinegi, aga nädalavahetusel läks kirjutamiseks lihtsalt liiga kiireks. Ja soojaks! Laupäeval oli vahepeal vist 30 kraadi. Muidu nädala sees istusin kontoris ja tegelesin endiselt liikide õppimisega, lisaks olen nüüd kalanduse töögrupis ja ega seal ka tööst puudu ei jää. Kolmapäevasel hariduse töörühma koosolekul tuli välja, et õppematerjalide tähtaeg on nüüd poole lähemale nihkunud ning vanusegrupp muutunud, surpriiis! Aga sellega pole veel tegeleda jõudnud... Neljapäeval käisin jälle snorgeldamas ja nägin SUURT PUNAST MERITÄHTE! Ja igasuguseid muid toredaid asju veel, nii et sain oma liigitundmist katsetada ja ujusin mööda transekti ringi ja panin elukate nimesid kirja, nii palju, kui meeles oli.

Laupäeval jalutasime pisut kaugemale randa, kus lebotasime tunde ühe hotelli päevitustoolidel ja ulpisime vees nii palju kui jaksasime. Õhtul käisime kõik koos Pythagorios pizzat söömas, sest mitmed inimesed lahkusid ühele teisele saarele järgmisel hommikul. Vb kolm inimest jäid baasi, ülejaanud paarkümmend+ olime kaua kaua linnas ja väga tore oli!

Pühapäevaks laenutasime kaks autot ja trippisime kümnekesi mööda saare põhjarannikut. 

Tohutult ilus oli – ühel pool mäed, teisel pool meri. Võtsime auto Pythagoriost (A) juba eelmisel õhtul (küsisime pizzat sööma minnes meid peale võtnud autojuhilt, kas ta teab autorendist midagi. Tuli välja, et tema oligi autorendi mees, või nagu hiljem selgus, üks viieteistkümnest autorendi mehest) Peale 40 km sõitu (nelja hispaanlasega) jätsime auto parklasse (C) ja matkasime poolteist tundi üles-alla mööda kive ja kaljusid ning nautisime vaadet, kuni jõudsime paradiisiranda, kus veetsime suurema osa päevast. Paradiisirand asus seal, kus kaardil paistab päike, sest googlemaps ei lubanud mul sinna punkti panna - väidetavalt sinna teed ei vii, ka jalgsi. Kui üldiselt on vesi siin vaikne, siis haruldase juhusena tervitasid meid Seitani rannas tohutusuured lained, milles oli hea ringi hüpata (vähemalt niikaua, kui laine sind lihtsalt kaldale kiviklibusse ei visanud, sest kriimustused kätel  ja jalgadel siiamaani paranevad sellest). Peale ujumist, piknikku, päevitamist ja kaardimänge matkasime tagasi ning kohvitasime lähedal asuvas ülikoolilinnas (!)(B), kus oli palju noori inimesi ja toredaid kohti, seejärel sõitsime tagasi lõunarannikule, tagastasime auto ja sõime Pythagorios (A) õhtust. Peale sellist nädalavahetust oli kontorisse tagasitulek ikka üsna raske... Ja veel tähelepanekuid kohaliku kultuuri kohta: teepiiretesse siin vist eriti ei usuta, ei autoteedel ega matkaradadel. Või on asi lihtsalt selles, et teed on nii kitsad ja kaljuäärele nii lähedal, et piirete jaoks kurvide peal ruumi lihtsalt enam ei jää...

 Väike matk:

Poolel teel - Mikro seitani:

Veel natuke matkamist:

Ja paradiis paistabki - Megalo seitani:

Jooksuga vette!

Aeg lahkuda:

 

Päikeseloojanguks tagasi auto juures:

  Ja lõpetuseks väike ülesanne: leia pildilt inimene: