Vahepealsest

Nädal jäänud.

Midagi asjalikku sai viimati üleeelmisel reedel kirja, vahepeal on justkui midagi toimunud ja samas on aeg otsekui iseenesest ära kadunud. Tahtsin palju väljas käia, et võimalikult vähe aega maha magada ja võimalikult palju inimesi näha. Laupäeval ärkasin hilja, aga ikka sai palju tehtud. Väikse karnevali otsa komistasin näiteks ja jõe äärde jõudes irdusin rütmidest ja kostüümidest, et päikseloojanguks ookeani äärde jõuda.

Õhtul/öösel nägin Adegas korterikaaslaseid ja jõudsin üle pika aja Plano B-sse. Nii tore oli, kui sai jälle peolt kambakesi koju liikuda. Sõime veel hommikusöögiks pitsat ja magasime lõunani.

Teisipäev oli vaba ja esmaspäeval Erasmuse karnevalipidu. Korterikaaslastel olid ammu piletid olemas ja käisin ka siis lõunapausi ajal ESNi kontoris endale seda ostmas. Megajärts oli uksest välja, aga kuulsin eestpoolt eesti keelt ja läksin vaatama, kes seal on. Sai paar sõna juttu räägitud ja juba olingi letis. Õhtul rõõmustasin, et olin ikka pileti saanud, aga korterikaaslased ei olnud üldse kahelnud, nad ostsid, siis öeldi, et 500 piletit müüakse. Vaatasime siis minu piletit – nr 498. Arvestades, et ma juhuslikult umbes 10st inimesest ette trügisin, tõesti vedas! Ja hea pidu oli.

Aga hea pidu oma tagajärgedega. Teisipäeva õhtul hakkas pisut raske ja kolmapäeval võitlesin tööl külmavärinatega. Õhtul koju jõudes oli olemine juba väga palavikuline ja kui lõpuks magama läksin, siis pooleteiseks ööpäevaks. Alles reede lõunal ilmusin oma tekikuhja seest välja. Igavesti halb ja katkendlik uni oli, aga mõjus, reede oli jälle pidupäev :D

Laupäeval nautisin täiega päikest seal toredas pargis me kodu lähedal, aga kuna üks uneöö oli vahele jäänud, tundsin, kuidas haigus tahab tagasi tulla ja pidin laupäevase peo vahele jätma. Hea pikk uni, mida olin lootnud, jäi siiski saamata, sest manustasin ravimeid valesti (või mine tea, mis neil seal Kasahstani pulbrites on) ja pikutasin hommikuni päranisilmi voodis ja avastasin uusi dimensioone, mis mu elule järsku lisandud olid. Lõpuks magama jäin olid kõik mu unenäod ainult sinistes toonides. Pühapäeva päris maha ka magada ei tahtnud, oli vaja linnas käia ja pärast töötasin poolde öösse, et eelmise nädala puudutud päevi pisut tasa teha.

Park:

Pühapäeval linnas:

Esmaspäeval, st eile, käisime Zhanerke ja Askhatiga Black Panther’it vaatamas! Väga nauditav film, visuaalselt lihtsalt nii võimas! Millegipärast küll saab seda meie kinos näha ainult kas keset päeva või keset ööd ning tunnen, kuidas puuduvad unetunnid tunda annavad. Täna jalutasin tööle nagu pahur porikärbes ja kohe lähen kraban neljanda kohvi, äkki see tõmbab lõpuks käima. Aga mulle nii meeldis see film!

Täna õhtuks on ka mõned plaanid, kuid ei midagi suurejoonelist, saab vara magama ja homme olen kui puhanud lilleke :)

___________


Siiani jõudsin teisipäeval kirjutamisega, aga jäi postitamata. Plaanid kujunesid siiski suuremaks kui arvasin. Itaalia keelest mõtlesin aegsasti Portugali kultuuri õhtule minna, aga kogemata toodi mulle ka juba praad ja jäin siis juba pikemaks. Selleks ajaks oli tegelikult Portugali peo toit juba otsas, nii et hea, et sööma jäin. Kuna Portugali pidu koduteele jäi, hüppasin sinna ka ikka sisse, vaatasin paari etteastet ja läksin lõpuks hunniku belglastega Adega spordibaari. Seal läks juba pikemalt, sest õlled tulevad 5 liitristes kankudes :D Mängisime ülihalva mängu piljardit ja oli muidu tore. Ainuke baar, kus poisid kaebavad pikkade vetsujärjekordade üle, aga naistel järtsi üldse pole :D

Õhtu läks pikalt öösse, aga kuna tahtsin seda puhanud lillekese tunnet ikka, siis magasin lõunani. Järgmisel päeval olin nagu uuesti sündinud ja õhtupoolikuga tööl sain kindlasti rohkem tehtud kui magamata peaga terve päeva jooksul oleks teinud.

Eile oli neljapäev ja käisin oma viimasel portugali keele õhtul. Lõpuks kujunes rohkem itaalia keele praktiseerimiseks, sest õhtusöögi ajal sattusin itaallaste keskele istuma ja jäimegi itaalia keele peale. Itaalia keele arengu üle viimase poolaasta jooksul võin küll õnnelik olla :) Ütlesin enne keeletunni ajal ka, et mu viimane nädal (é a minha última semana...) ja õhtu lõpuks tegin esimesed hüvastijätud ära. Keeleõpetaja andis mõned töölehed, et ma ikka harjutaks kuni tagasi tulen :D Pärast läksime brasiillaste ja poolakatega spordibaari ja nad lubasid, et aitavad mul maja peo käigus maatasa teha kui soovin. Plaanisin järgmisel nädalal hoogsalt ööelu nautida, aga nüüd lubab esmaspäevast iga päev kohutavat vihma, ei teagi, mis saab. Vb peab tõesti siis kõik kokku kutsuma ja selle majaga 1-0 tegema :)

Tegelikult tehakse kodu ilusamaks praegu, jube tüütu