Jälle veinikas

Nagu eelmise postituse alguses mainitud sai, käes oli jälle veinitegemise hooaeg! Hakkasime tööle Tanundas, Barossa "pealinnas", Kapundast paarikümne minuti kaugusel. Veinikas, kuhu meid tööle võeti, toodab muu hulgas ka Eestis täitsa kättesaadavaid veine.

Meie veinitehases tegeleti suuremas osas punaste veinidega, mis oli praktiliselt vastupidine meie eelmise aasta valge veini kogemusele. Punase veiniga oli pidevalt suurem oht ennast ära määrida ja kätel oli alati lillakas varjund juures, aga see ei olnud kleepuv nagu valge mahl. Omad plussid ja miinused igal pool.

Uued saapad nägid esimesel päeval vanade kõrval nii ilusad välja!

Aga mitte kauaks, enam ei teadnudki, kas uued või vanad paremad

Näost näha, et mingi jamaga hakkama saanud

Mõnikord ei pidanudki veini kartma, vaid vaatama, et ootamatult duši alla ei satu

Hooaeg algas taaskord koolitusega, aga seekord oli see eriti põhjalik ja kestis terve nädala. Alguses ikka tavapärane koha tutvustus, ekskursioon mööda tehast. Me muudkui käisime suu ammuli ringi ja imestasime, kui erinev see meie eelmise aasta kohast on. Saime riided ja saapad, õppisime pumpade ja voolikute vedamise tehnikaid, rääkisime ühe terve päeva ohutusest, olime töövarjud ja saime veel veinika peal ringi jalutada. Kahe päeva jooksul tegime piiratud kinnisesse ruumi sisenemise koolituse ära ja saime selle käigus tühja veinimahutisse ronida.

Nimelises kapis olid asjad juba ootamas

Klassiruum

Eeskujulik õpilane

Puhaste uute riietega puhaste mahutite vahel

Mõned voolikud on juba näha, aga ei ole veel võrreldav sellega, kui vintage käima läheb

Kui ekskursioon siia jõudis, siis tundus see koht täiesti müstika

Hiljem oli see Külli üks põhilisi tööalasid ja mul oli tahanurka asja ning iga voolik siin oli juba täiesti loogiline

Taganurk

Protsessimise ruumidest läbi käies nägin oma vanu tuttavaid tsentrifuuge, aga ka sellist masinast, millega enne USAsse eksportimist veini alkoholi sisaldust vähendatakse

See on hiljem öösel tehtud pilt ulme masinatest, mida sel aastal eriti ei kasutatud ja mina neid töötamas ei näinudki

Meie töökoha kontori- ja puhkeruumid, selle taga on 'tank farm' kus töötasime, kõrval on näha üks viinamarja veok

Meie chateau

Odavat veini ei panda tammevaatidesse, maitseomaduste lisamiseks pannakse natuke puid veini sisse, näiteks selliste kimpudena

Selleks oligi vaja koolitus läbida, et võiks mahutis tööd teha. Vaade ülevalt paikapandud kimpudele

Hullem töö on neil, kes need pärast sealt löga seest välja peavad tooma

Kallima veini jaoks olid sellised uhked mahutid

Sama vaat pealt vaadates

Sama vaat kaanega ja kuivjää peale visatud

Vaate meie eelmise aasta veinikas ei olnud, koolituse nädalal õppisime, kuidas neist analüüsimaterjali võtta. Seda oskust läks mul 3+ kuu jooksul vaja 2 korda ainult

Väga tore oli see, et esimene nädal lõppes veini degusteerimisega, kus veinitegijad ise tulid meile tutvustama, mida nad teevad.

Igas tahes, hakkasime siis veebruarist seal päriselt tööle ja üsna kiiresti liikusime öisesse vahetusse, kus töötasime mitu kuud 12 tundi 6 päeva nädalas. Vaba päeva üritasime ikka maksimaalselt ära kasutada, aga eks hooaja lõpu poole oli väsimus juba suurem ja tegime ka mõned magamise päevad vist. Vahepeal olime ikka eriti tublid ja käisime enne või peale tööd jõuksis ka, aga viimased nädalad ei jõudnud sinna enam tihti.

Panen ühe näidispildi meie vabast päevast/ööst, sest tundub, et mul on meie vaba aja tegevustest parem eraldi postitus teha

Jõusaal asus 10 minuti sõidu kaugusel sama ettevõtte teises tehases

Meie külastusaegadel seal tihti kedagi teist ei kohanud ja meie päralt olid kõik masinad, raskused ja terve liikumissaal

Alguses õppisime, kuidas uues kohas asjad käivad ja päris täpselt ei teadnud veel, mis meie ülesandeks saab, aga lõpuks kasutati meie eelmise aasta kogemusi ära ja Külli hakkas tööle piirkonnas, kus viinamarjad sisse tulevad ja mina läksin jälle protsessi poolele. Külli sai nüüd white pressi asemel red pressi teha, mina sain lisaks eelmise aasta tsentrifuugi kogemusele juurde ka flotatsiooni (floatation) ja x-flow kogemuse.

Näide, kui erineva suurusega mahutid on: eelmisel pildil samad inimesed suurema tünni otsast vaadatuna

Vaade kõige suurematele, 680000 liitrit mahutavatele tünnidele (vasakul). Ehk peaaegu miljoni veinipudeli jagu veini

Vaade kõige suuremate mahutite otsast ülejäänud veinikale

Mahutite suurused on nii erinevad ja tööülesannet kätte saades tuleb kindlasti arvutada, kas kõik pumbatav mahl ikka mahub ära, kui pärast sellist asja koristada ei taha

Vaatide täitmine

Veel vaatide täitmist

Vaadid

Segasime bentot

Seda masinat sai Külli ka kasutada

Mida ta siin täpsemalt teeb võib juba Külli blogist lugeda

Esimesed punased viinamarjad tulid sisse (tegime alguses mõnda aega valgeid)

See oli Külli masin "pelikan" ehk "Pete", keda ta enamustel öödel viinamarjadega toitis. Pelikani kasutati kallima kraami jaoks

Lisaks täitis ta hommikuti kella kuueks neid pudeleid laborisse viimiseks, mis oli väga ajamahukas töö!

Floatationi masin, millega vahepeal töötasin

Enne masinasse saatmist lisasime mahla sisse aineid, mis aitasid paksul kraamil pinnale tõusta. Kui masin ääreni täita, hakkavad need tolmuimeja laadsed otsad paksu kraami ära imema ja see läheb eraldi mahutisse edasiseks töötlemiseks

Ükskord läks meil paksu natuke üle ääre

Mahl enne (paremal) ja pärast (vasakul) flotatsiooni

Öösel pidi tihti taskulambi appi võtma, mõnikord päevalgi

Mul praegu ühtegi X-flow pilti silma ei hakanud. Kui liinid juba üles said oli see väga igav, ainult ootamine, nt 48 tundi jooksutas sündmusteta sama tööd 😀. Ma pidin püstijalu magama jääma.

Põhiliselt tegin aga eelmise aastaga üsna sarnast tööd tsentrifuugi peal, ainult ülesseadmine käis teistmoodi. Mahutis tuli mahl/vein ära segada, saata teise mahutisse, mis oli ühenduses tsentrifuugiga, sealt saata läbi tsentrifuugi lõppmahutisse. Sinna mõned ained sisse, natuke koristada ja violá, tehtud 😀

Õnneks süsteemid olid eelmisest aastast juba selged

Kuigi punase mahla töötlemine ikka teistmoodi ja õppimist oli ka

Ainete lisamine enne flotatsiooni 

Kõrgusekartusega sain ka sel aastal tegeleda

Minu töölaud

Üks hetk hakkasid tööd väga kuhjuma, aga enamus töid olid üsna lühikesed, kui liinid kiiresti üles sai

Sodi kogus valges mahlas enne ja pärast tsentrifuugi läbimist

Punane enne ja pärast

Fun fact: vein on kergem kui vesi ja inimesel ei ole võimalik veinis ujuda. Siin on näha kui katseklaasi lõppu on jäänud tilk veini, siis peale kallatud vesi lükkab kergema veini pinnale

Mõnikord tuli selliseid õnnetusi koristada

Lõpus tuli masin sodist tühjaks teha

Kujutage nüüd ette, et õigel hetkel toru pöördub ja see mis seal põrandal oli lendab kõik minu suunas

Lihtne öelda, et torud paika vedada ja valmis, aga mõnikord on kõik paremad liinid juba võetud

Ja mõnikord tuli ikka eriti haigeid asju ehitada

Ehituseks vajaminevad jupid, harukordne juhus, kus sein on täis ja kõik ei olegi kasutuses. Suur osa veinikas töötamise ajast kulub ringi jooksmisele ja osade otsimisele

See ei ole õnnetus, vaid tavaline töö algus või lõpp, mille proovisin enne ära koristada kui määrdunud laik igaveseks põrandale jääb

Peale töö lõppu olid torud enne lahti võtmist vett täis ja märjaks saada ja ära kuivada võis õhtu jooksul päris mitu korda

Mõnikord oli töööö aeglane, näiteks pidi mahuti juures midagi ootama või hullem veel, polnudki midagi väga teha ja tuli aega veeta põrandaid pestes.

Esimesed nädalad pidime valge mahlaga tegelema ja enne punaste tulekut tuli kõik mahutid keemiaga üle pesta.

Täis kaitsevarustuses (selle töö jaoks, mõne jaoks oli respiraatorit ka vaja)

Viimasel kahel nädalal tuli hakata ka palju jooksvaid ülesandeid tegema. Lõpp oli lähenemas, mõned töötajad juba ära saadetud, viinamarjad peaaegu kõik istandustest ära toodud ja lõpupidu ukse taga. Peaaegu kaks nädalat jõudsin vaevu tsentrifuugi lähedale, käisin muudkui mahla segamas, liine puhastamas, veini välja saatmas ja aineid lisamas. Nendel kahel nädalal olid peaaegu kõik öövahetusest ära võetud ja tegime 10 inimese peale kõiki ülesandeid ja need 2 nädalat olid minu jaoks vist üks kiireimaid aegu lõpuks. Naljakas hooaeg oli ka, viinamarju tuli iganädalaselt ühtlaselt sisse, mitte kiiresti ja paari nädala jooksul palju nagu muidu.

Ainete ruum

Kõik mõõdavad vajalikke koguseid välja

Ükskord saime Külliga väikse asjaga hakkama, aga õnneks kadu oli imeväike

Paaril korral sain ülesandeks väikses ringiveetavas mahutis olevat mahla segada ja käisin siis ja otsisin, kuhu see võib pandud olla...

Öötööst niipalju, et eks seal oli plusse ja miinuseid. Kõikse suurem pluss oli muidugi raha, seda saime öösel rohkem. Kõrvetava päikse käes töötamine ei ole ka alati kõige parem ja öösel pidime pigem jaheduse pärast muretsema kui üldse millegi pärast. Miinustest üks oli vaba päeva (öö) planeerimine,  sest lõpetasime töö 7 hommikul, aga ei tahtnud ju tervet päeva magada ja siis öösel kodus üleval olla ja järgmisel päeval jälle lihtsalt magada... Tegelikult vaba aja saime isegi suhteliselt hästi sisustatud, ilmselt suurim raskus oli minu jaoks magamise korraldamine. Peale vaba päeva magasin ma ikkagi öösel, päev enne uuesti tööle minekut ei suutnud tukastada ja nädala esimene öö oli alati kõige raskem. Hooaja alguses magasin koju jõudes mõistliku arvu tunde ja ülejäänud veetsin maja peal sotsiaalselt, mingi hetk oli suur väsimus ja magasin mitu päeva max aja, mis mul oli, koju jõudmisest tööle minekuni. Siis oli jälle natukene aega okei, aga peale seda olin vist juba üleväsinud ja ei jäänud enam magama, magasin katkendlikult, ärkasin vara... Terve hooaja vältel nii kui oli vaba öö, oli keha jälle päevarežiimis tagasi ja päris ööloomaks ei muutunudki. Nii et magamine oli üks miinus, teine oli lihtsalt selline tunne, nagu oleks terve suve maha maganud. Enamus ajast oli külm ja pime.

Nädala alguses oli hommikuks ikka selline nägu peas nagu oleks öö läbi joonud

Kokku tuli nüüd 2 plussi ja 2 miinust, ega ma ei teagi, kumb see parem oleks olnud. Seltskond oma vahetuses ka meeldis! Ma arvan, et mul on hea meel, et me seda tegime, kuid teist korda ei sooviks vist. Muidu see oli ka tore, et neljapäeva ja reede hommikuti tehti ümberkaudsete veinikate töölistele pubi varakult lahti ja pakuti odavalt õlut ja burgerit. Seal ikka käisime aeg ajalt. Laupäevasele turule sai ka otse töölt minna ja esimesena leiva ära osta.

Pubi oli kella seitsmest puupüsti täis

Turul leib käes ja hakkame sushiga maiustama

Jahtisime hommikuti kauneid päiksetõuse ja eriti lootsime päiksetõusu nautivaid kuumaõhupalle lähedalt näha. Harva tulid nad väga lähedale ja kui tulid, siis meil oli vaba päev! Mõnikord kaugelt saime ikka pildi peale ja viimasel päeval lendasid meist üle ka!

Kaks õhupalli täppidena taevas

Koduteel

Hommikul päiksetõusuga koju sõitmine polnud alati kerge

Eelmisesse Barossa elu postitusse panin oma pildi meie veinikast kuumaõhupallilt vaadatuna, mille ma tegin kui sealt mu sünnipäeval üle lendasime. Siis ma muidugi ei teadnud, et sinna tööle läheme :)

Lõpetasime töö täpselt lõpupeoks, mis oli üks väga meeleolukas veinirohke üritus, mis lõppes Tanunda pubides. Järgmisel päeval oli veel natuke aega pakkida ja juba istusimegi Adelaide'ist lennuki peale. Seiklused jätkuvad!

☀☀☀