Archie

Juba vahetult peale aussi saabumist koorus välja plaan, et teeme Austraaliale ringi peale. The Big Lap. Selleks oli vaja mitmeid asju: tööd mõneks ajaks, suuremat autot ja planeerimist. Ajaliselt juba arvestasime, et aastaaegadega sobitamiseks sõidame ringi päripäeva, mööda läänekallast üles, talveks Põhjaterritooriumi, sealt Queenslandi ja uuesti lõunasse enne kui liiga palavaks läheb  ning teed üleujutuste alla jäävad. Bindooni minnes olime juba õigel teel, kui välja arvata see väike vahejuhtum, kus me veel väiksema auto ostsime 😝 Kuid plaan oli piisavalt lõdva, et Perthist paariks kuuks 500 km vastassuunas sõita sellesse veel mõlki ei löönud. Praeguseks hetkeks peab tunnistama, et Küllil sai 10 kuud aussis täis, minul 7, ja me oleme ikka endiselt samas osariigis, Lääne-Austraalias. Ka talve selgroog on juba murtud... Aeg on nii kiiresti läinud ja mõtted ning asjaolud kogu aeg muutunud. See ei ole meie plaanidesse ainult mõlki löönud, vaid plaanid täiesti kringliks keeranud.

See selleks, mõned kuud tagasi ei teadnud me tulevikust midagi, istusime Albany's ja kihelesime juba teele. Natuke tööd oli tehtud ja oh õnne, Albany's oli müügil täpselt üks auto, mis meie kriteeriumitele vastas! (Suur, neljaveoline, kängururauaga, automaat, sobivas hinnaklassis.) Alates hetkest, mil Gumtree lehel seda esimest korda nägime, läks erinevatel põhjustel hea kuu, enne kui auto meie hoovis istus. Selle aja sees pani eelmine omanik meie soovi peale katusele ka metalltorud, mis oli temast väga tore. See oli ainuke oluline kriteerium, millele auto ei vastanud. Torusid oli vaja, et kinnitada katusele telk. Ideaalis oleksime soovinud diiselautot, kuid vähemalt on autole lisatud gaasipaak. Perthis sai gaasi peal odavamalt sõita ning kahe paagiga jõuab kaugemale ☺️

Esimest korda autot vaatamas

Tagumine mini-iste tegi nalja, aga muidu 5+

Tegelikult olime valmis, et Albany'st sobivat autot ei leia ja peame masinavahetuse Perthis tegema. No ja siis olime valmis, et vb peab kahe autoga Perthi sõitma, aga ka lilla nunnu osteti mõned päevad enne lahkumist ära, sama rahaga, mis ostsime. See tähendas, et terve aeg kui autot ootasime ja lõpus eelmist müüsime, käisime ka tööl ja raha kulus reisil ära küll. Alates juba sellest, et väikest lillat toitsime aeg ajalt 20 taala kaupa, uut mürakat aga kogu aeg 40 taala, hiljem juba 100 taala kaupa. Corolla juhtumist on endiselt värinad sees ja keskmiselt kaks korda nädalas käisime uut autot ka erinevatele mehaanikutele näitamas :D

Töö kõrvalt hakkasime autot reisiks ette valmistama, kuigi suuremad asjad sai ikka Perthis tehtud ja seal kulus planeeritust 2x kauem aega vist. Albany's panime taha kasti põrandakatte, ostsime väikse kapi, konteinerid, tulekustuti, esmaabikarbi, mõned tööriistad, roolikatte, põrandamatid, uue matkapliidi, laua, koormarihmad, lasime keevitada uue summutitoru..

Lõikasime ja sobitasime põrandat

Panime panipaiga kokku

Ja olemas! Taga ääres kapi peal on meie kohvrid, kumbki saab oma jaole oma akna poolt ligi

Kui üks hetk mai alguses oli kindel, et uus auto on varsti käes, oli aeg ka tööl adjöö öelda. Otsustasime 2 nädalat ette öelda ja põdesime esmaspäevast vestlust terve nädalavahetuse. Kordagi varem ei olnud seda juhtunud, aga esmaspäeval tööle jõudes uuris farmer (sõbralikult), mis plaanid meil on. Nii saigi see "õudne asi" kohe hommikul tehtud ja kõik oli korras. Lõpuks leppisime üldse 1,5 nädala peale kokku, sest farmer leidis Gumtreest kiiresti ühe briti paari meie asemele. Me küll ei kohanud neid, aga telefoni teel niipalju suhtlesime, et nad kolisid meie tuppa meie asemele. Keegi teine võttis justkui meie elu üle.. Viimase tööpäeva lõpus tegime töökaaslastega mõned õlled ja farmer arvas, et kui järgmisel aastal samal ajal jälle sealkandis, siis oleme uuesti tööle oodatud. Ju olime ikka tublid :)

14. mail müüsime väikse auto ära (mul olid juba totaalselt närvid läbi selleks hetkeks), 15. mail oli viimane tööpäev ja laupäeval, 18. mail hakkasime suure hurraaga Perthi poole sõitma. 5 minutit sõitnud, keerasime otsa ringi ja käisime mahaununenud matkatoolidel järel. Ja siis rõõmsalt jälle teele! Ainult raadiost hakkas hoovist välja keerates mingi eriti melanhoolne lauluke kõlama.

Algas kolmas ehk planeerimise etapp, mis koosnes päeval autoga tegelemisest ja õhtuti kaardi uurimisest. Paarist päevast Perthis sai nädal, siis (väikeste uute plaanide tõttu) poolteist. Elasime jälle Külli farmerite majas, kuid erinevalt jaanuarist urisesid konditsioneeri asemel radikad. Päeval olid siiski päikse käes 20+ kraadi ja vihma saime vähe. Suurema osa ajast tuuritasime ringi, käisime poodides ja muudkui mõtlesime ja ostsime. Auto sai mitmeid planeeritud ja planeerimata uuendusi.

Käisime mõne mehaaniku juures, esimene kord saime auto jälle üle vaadatud ja led lisavalgustuse ette. Ise käisime samal ajal Fremantle'i vanglamuuseumis. Järgmisena sai Archie'le uued papud alla. Veel käisime ületee mehaanikute juures 105ndat arvamust saamas ja krutiti pidureid paremaks. Siis läksime sisu kallale. Käisime ostsime katusele päris uhke telgi (auto järel teine kõige suurem väljaminek) ja panime veel väljatõmmatava varju sinna külge. Ostsime tagumisele aknale lühemad luugiamordid, et seda avatud varjuga lahti saaks hoida.

Vanglas, alates 1991. aastast muuseum

Panime telki peale

Lisavalgustus ees ja uued rehvid läigivad!

Lühemad luugiamordid paigas

Tagumised istmed on meil päris kitsad ja inimesi polnud plaanis vedama hakata, mistõttu ostsime sinna külmiku. Vahepeal saime mu primo Martini ja ta sugulasega kokku ja nad olid esimesed ja pmst viimased reisijad, kes Archie kasinaid tagaistme luksuseid nautida said. (Broome'is vedasime lühikese jupi ka oma kanada sõber John'i, aga see ei loe, sest ta krõnksutas külmiku peal). Reedesel päeval, tule taevas appi, marssisime autopoodi ja ostsime päiksepaneeli. Mille kohta me juba teadsime, et me ei oska seda ühendada! Aga no tuli selline mõte. Helistasime autoelektrikule, käisime näitasime talle autot ja plaani, ostsime uue aku, akukasti ja järgmise nädala teisipäeval viisime auto talle tagasi. 5 tunniga sai paneel katusele, aku tahaistemele polditud ja meil külmikule toide olemas. Samuti saame igal ajal telefoni, kõlli, laternat jne laadida. Ise käisime samal ajal kinos Aladdini vaatamas.

Külmik

Akukast ja regulaator

Lõppprodukt

Nädalavahetusel jõudsime lisaks akvaariumisse.

Ja merendusmuuseumis käisime ka:

Kokkuvõttes sõitsime selle ajaga sadu kilomeetreid maha. Mõni koht oli 20 km kesklinnast põhja poole, teine 30 km lõuna poole.. ja me käisime edasi-tagasi nende vahet, igas kohas vähemalt kaks korda. Vähemalt. Üle linna ostsime igasugust pudi padi ka kokku: bensukanister, kompressor, labidas, krokodillid, telefonihoidik, uued, kitsamad kinnitusrihmad.. Ja pigem esteetilise kui praktilise poole pealt vahetasime murdunud antenni uue vastu. Kõike ei suuda meenutada ja kõike pole kasutanudki.

Eesmärk oli kindlasti enne 1. juunit ehk enne talve ametlikku algust jalga lasta. Teisipäeva pärastlõunaks olid valmis nii auto kui plaan ja kolmapäeval, 29. mail läks sõiduks!

Lõpppunktiks (üsna juhuslikult) valitud Kununurras plaanisime olla 3-4 nädala pärast.

Pakitud ja minekuvalmis!

🔆🔆🔆