esmaspäev, 19. august 2019

Albany's ja ümber



III peatükk, vaba aeg. Sellest tuleb üks mammutpostitus.. Nädalavahetustel vurasime kõvasti ringi, sest Albany ümbruses oli nii palju teha ja näha! Näiteks ilusates randades käisime, kuigi kõiki küll ära käia ei jõudnud.





Nanarupi rannas olime küll ainsad, kes autoga otse randa ei tõmmanud


Mõnikord olime paiksemad ka. Pühapäeviti käisime tihtipeale mõnes kohvikus (minu lemmik tegevus!), teinekord kaltsukates, kinos, baaris. Albany's elab u 30000 inimest, nii et kõige väiksem koht ei ole. Tegelikult see on isegi oluline koht, sest sealt lahkusid kõik aussi sõdurid Esimesse maailmasõtta. Nii poolkohustuslikus korras käisime siis ka I WW teemalise Anzac keskuse läbi, samuti sellele pühendatud 16000 tulukesega valgusinstallatsiooni linna kohal. Mõnikord käisime taluturul, niisama melu nautimas ja leiba ostmas.

Keskpäevane kahuripauk Anzaci keskuses

Anzac center asub mäe otsas, kaunis sõit sinna ja ilus vaade üle lahe poolsaarele, kus jalutamas käisime





Tuulelohede festival

Kohalik klubi, 2 korda valitud lääne-austraalia halvimaks

Valgusinstallatsioon

Six degrees, meie põhiline establishment, mida reede õhtul külastada

Matkasime läbi Torndirrupi rahvuspargi, Külli tegi meie kolmest matkast õnneks ka kaardi.


1. Point possession üle vee Anzaci keskusest. Natuke saime vihma, aga muidu tore 5 km ringike. Võtsime ka korterikaaslase Miši kaasa, aga talle piisas sellest matkast terveks aastaks ja rohkem ta meiega loodusesse ei tulnud



Fotoshuut

***
2. Bald Head, lõpppunkt taga paremal paistmas

12 kilomeetrit kaunis looduses

Bald Headis nägin ka oma esimest madu - tiger snake'i (Notechis scutatus). Hoiatasime ka kohe meie järel jalutanud paari, sest tegemist potentsiaalselt päris ohtliku loomaga ja nende matk oli selle jutu peale lõppenud. Meie käisime ilusti kogu raja läbi ja ühtegi teist mürgist elukat ei näinud.

3. Peak Head, taustal paistab Bald Head



Vahepeal eksisime natuke võssi ära

Enne Bald Headi rajale suundumist põrkasime teisel, muidu inimtühjal rajal kokku kahe eestlasega, kes nädalavahetuseks paarisaja km kauguselt roadhousist lõunarannikut kaema olid sõitnud. Kui lõpuks Perthi sõitsime, käisime seal lõunatamas ja burks toodi lauda koos eestikeelse "head isu"-ga :D

Samas piirkonnas on veel The Gap ja Natural Bridge, mida mõnikord vaatamas käisime. Mida suuremad lained, seda võimsamad vaated!





Blowholes ehk koht, kus ookean suurte lainetega kaljupragude vahelt välja purskub, sai samuti mitu korda läbi käidud, kuni lõpuks seda fenomeni oma silmaga ka nägime.

Vahepeal oli suur toidu- ja joogifestivali nädal. Käisime väiksel kohvikoolitusel ja veinifestivalil. Ilm oli super!




Siis hakkas ilm vaikselt jahedamaks muutuma kuni üks hetk tabas meid rahe ja linn oli pool päeva valge. See oli lihavõtete nädalavahetus ja me elasime mõned päevad võõras majas. Hoolitsesime kahe koera eest ja valvasime elamist. Õnneks neil oli kamin ja suure külmaga istusime toas, koerad süles ja vaatasime kõik Umbrella Academy osad ära.










Ühe eestlasega saime mõnikord kokku ja ükskord sõitsime Denmarki taasavastama. Meil jäigi eelmisel korral šokolaadivabrik külastamata ja jõudsime veel matkata ja kohalikus õllepruulikojas käia.





Aprilli lõpus läksid ilmad jälle soojemaks. Täpsemalt, iga esmaspäev tööl algas hallilt ja vihmaselt, nädala jooksul asi paranes, reedeks tuli juba päike välja ning nädalavahetusel võis lühkarid jalga tõmmata ja seiklema minna. Avastasime üsna hilja, et Stirling Ranges, kus asub Bluff Knoll, mille otsa veebruaris ronisime, peidab endas veel mitmeid väga korralikke tippe. Kõik soojad nädalavahetused kulusidki selleks, et üks-kaks mäge päevas ära ronida, aga tehtud saime. Kõik ametlikud rajad ronisime ära ja vaated ahmisime sisse.

Toolbrunup, 1052m, klass 5, oli meie esimene uus mägi.


Poolel teel...

...ja tipus



Kuna siinne kõrgeim raskusaste polnud üldse nii kontimurdev, kui kardsime, kuid siiski väljakutsuv ja vahva ronimine, võtsime järgneval nädalavahetusel 2 klass 5 tippu ette.

Paremal Talyuberlup, 783m, ja vasakul Magog, 856m

Talyuberlupi otsas oli päris korralik tuul





Teel Magogi otsa, taustal ennelõunat külastatud Talyuberlup


Kauni vaatega lõuna



Viimaseks korraks jäid Mt Trio ja Mt Hassell, mõlemad lihtsamad klass 4 tipud.




Niimoodi pakkisime kahe tipu nädalavahetustel kotti

Lemmikuteks jäid Toolbrunup ja Talyuberlup! Aga Albany's said veel ka paar rada läbi käidud. Luke Peni 14 km jalutuskäik mööda jõeäärt tekitas meis mõlemas väga koduse tunde, justkui oleks võinud kuskil Eestis olla. Ainult lõunapausil üllatas üks tiger snake mind.




Middleton Beachi rada kesklinna ja tagasi:








Puuskulptuure käisime vaatamas:




Esimeste asustajate laeva Brig Amity replikal:





Tänavafestivalil:


Tuulikute juures:


Kohvikutes:




Muidu Albanys:




Ookeanivaade töölt koju sõites

Võib öelda, et see kant sai üsna läbi käidud ja kui ringiga peaks ükskord tagasi jõudma, siis tuleb ehk kodune tunne peale :)
🔆🔆🔆

Kommentaare ei ole:

Viimati kirja pandud

Lühike, aga veinirohke postitus

Peale minireisi Kangaroo saarele jätkasime töö lainel. Seekord ei ole mul väga pikalt ja põhjalikult midagi kirjutada, sest veinitehas, kus ...