Tagasi Perthis, tegime rannapäeva. Käisime Cottesloe rannas
ja sulistasime natuke ookeanis. Austraaliasse jõudes sai mu ametlikuks
aadressiks Külli farmeri õe Robyni kodu Perthi lõuna osas ja peale ujumaskäiku
sõitsime tema juurde õhtusöögile, sest mu pangakaart oli kohale jõudnud!
Järgmiseks päevaks olime planeerinud reisikese Rottnesti saarele, aga kuna
õhtusöök läks üsna pikalt, ärkasime taaskord hommikul konkreetsete plaanideta
ja mõtlesime, kas minna või mitte.. Meil ei olnud pileteid ja esimestele praamidele
poleks enam jõudnud. Ainsaks toiduks olid mõned riisigaletid ja Robyni poolt
kaasa antud kurk. Perthis oli ilm väga ilus ja järgmisest päevast pidi kohale
jõudma kuumalaine, mistõttu tundus toas kondika all istumine kohutava
raiskamisena ja võtsime end siiski kokku. Sõitsime Fremantle’i sadamasse, saime
VIIMASE vaba parkimiskoha, maksime kogemata kahe päeva parkimise eest ja
kiirkõndisime praamile. Rottnestil laenutasime endale päevaks rattad ja tegime
tervele saarele ringi peale!
Nägime quokka’sid, merilõvisid ja palju päikest. Võtsime
mõnusalt tõususid ja lõpetuseks ujusime ookeanis. Nii toree päev oli!
Meie esimesed quokkad
Tagasi mandril, käisime veel enne sulgemist pisut Fremantle
turul ringi, jalutasime ümbruskonna meeleolukatel toidutänavatel ja sõime
päeva lõpetuseks hea kõhutäie.
Laupäeval jõudiski korralik kuumus kohale, aga õnneks
ilmutas end meile põgenemisplaan. Krissu ja Raikko olid ka linnas ja kutsusid
mõne teise eestlasega Perthist tunnikese kaugusele järve äärde aega veetma.
Eelmisel päeval rattaga sõites põlesid jalalabad ära ja pidin sokkidega rannas
olema :D Suurema osa ajast ulpisime niisama soojas vees ja proovisime jahutust
saada ning õhtu lõpetuseks käisime sushit söömas. Jällegi üks hea päev, kuni
hetkeni, mil koju jõudsime.. Külli küsis mult võtmeid, sest ma olin viimane,
kes kodust välja tuli, aga ta polnud mulle varem seda kohustust jätnud. Ma
eeldasin, et tal on võtmed, keerasin seestpoolt lukustuse peale ja panin ukse
kinni. Nii me seal siis seisime, meie ühel pool ust ja võtmed seespool, seal,
kuhu Külli need hommikul mulle kaasavõtmiseks oli jätnud. Midagi polnud teha,
sõitsime paarkümmend kilomeetrit Robyni juurde, laenasime temalt võtmed ja
sõitsime tagasi.
Esmaspäeval sõitsime Robyni juurest läbi, et võtmed tagasi
viia. Kohvitasime tunnikese ja kui postkasti uuesti kontrollisime, oli kohale
jõudnud ka mu tax file number. Tööle asumiseks oli kõik vajalik olemas. Peale
töökoha muidugi, aga picking seasoni alguseni oli veel mõni nädal aega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar