Aga tagasi selle blogide lugemise juurde siis. Või õigemini ma hüppaks enne veel kaugemasse aega, päev enne seda kui ma novembris Lipsile läksin. Või isegi kõige algusesse, kui ma ei saanud aru kuidas üks külmkapp nii kohutavalt haiseda võib. Nimelt meil on üks ühiskülmkapp niisama nänni jaoks basement'is ja ma võisin kaks korrust kõrgemal ka öelda, kui keegi selle ukse lahti tegi. Mingi hetk otsustasin selle korda teha ja andsin kõigile teada, et rohkem kraami sinna lisada ei tasuks, sest nädala pärast tõmban selle juhtmest välja, kõik asjad viskan minema ja seest pesen puhtaks. Ja päev enne Lipsile minemist saigi siis see nädal täis, nii et otsisin välja paar mahukamat prügikotti, suure kausi jaoks keetsin kuuma vett, kallasin äädikat hulka ja olin väljakutseks valmis! Aga ilmselgelt oli kontoris kõigil nii igav, et hunnik inimesi tuli mulle appi, muusika pandi mängima ja hakati ka ülejäänud ruumi koristama, siis juba ülejäänud maja! Mitu tundi oli terve kontor tühi ja puhtaks said peale külmkapi veel basement, katusealune, köök ja hiiglaslik köögi külmkapp jne jne.
Külmikust leidsime ikka kuhjaga rõvedaid asju!
Peale seda on nüüd iga kuu üks suurpuhastuse päev olnud, ja kuna esimene suur töö sai juba tehtud, siis oleme natuke tegutsemisala laiendanud ja eelmisel nädalal tegime ülejäänud keldrikorruse ruumid ka korda. Plaan oli umbes tunniga sahver korda teha. Olgu, nüüd ma jõuan siis sinnamaale, miks ma sellest blogide lugemisest kirjutasin. Loen ühte blogi, vabatahtlikul kodu muidu kena ja tore, aga hiired
kiusavad. Paari nädala jooksul saan selle blogiga ühele poole, võtan
järgmise - jälle hiirelood! Mõtlen juba, et huvitav, millal meil hiired
kuskilt välja hüppavad, alles õhtusöögilauas tuleb meelde, et me just
ükspäev söötsime ju 13 tükki kassidele. Ja see meenub ka ainult selle
pärast, et arutame, kelle kord hiirt lõksust välja on võtta. Neid hiiri
on ikka niiiiii palju ja kes teab kaua nad meie elamises juba ringi mütanud on, sest meie avastasimegi nad alles siis, kui esimest kasti sahvris liigutasime. Lõpuks kulus selle koristamisele kaks pärastlõunat, terve aja pool koridori haises hiirte järgi. Esimesed läksid kohe näljastele kiisudele, nüüd on lõksud ka püsti ja aeg-ajalt neid ikka tiksub sinna. Ja ega lõksud ei ole siin sellised, et juust peale ja klapsti. Mingi hull liimiriba selle asemel, hiirt selle küljest elusalt enam kätte ei saa, aga ära ka ei sure. Awesome!
Muidu mul on uni. Tahtsin hoopis teistest asjadest kirjutada, aga hiirtest läks nüüd liiga pikaks. Järgmine kord kirjutan kõikidest põnevatest seiklustest , mis viimaste nädalate jooksul ette on tulnud!
Väike pilt sellest, millest järgmisel korral juttu tuleb:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar