teisipäev, 10. märts 2009
Euroopat nägemas!
Nonii, nüüd on kaks nädalat vist mööda läinud viimasest korrast, aga puhkus oli. Kohe hea puhkus, kuigi mulle absoluutselt ei meeldinud enne minekut mu grupp või see, mis me Toriinos tegema peame. Lõpuks tuli välja, et kõik on tegelikult hea, kuigi ma pole vist kunagi elus nii palju muretsenud. Kogu asi seisnes selles, et mul polnud internetti, mis tähendas, et ei ole võimalik meili lugeda, oma kohustusi täita ja kõige hullem, teada saada oma Pariisi kodu aadressi ja telefoninumbrit (õnneks lõpuks, enne Toriinost ära minekut siiski õnnestus need saada!). + hirm oli ka veel, et raha saab otsa, sest mulle oli selgeks tehtud, et Pariisis lennujaama ja linna vahel liikumiseks kulub terve varandus. Eks ta tagasi minnes tõsi oligi, aga tulles sain täiesti tasuta kesklinna... Tegelikult esimene asi, mis ma Pariisis tegin, oligi see, et sõitsin metroos poolteist tuni jänest. šokk oli küll, kui tises otsas maha tulin ja mõistsin, et ilma piletita sellest süsteemist VÄLJA ei saa. Minu õnneks olid kõik pariislased, keda kohtasin ja kellelt abi palusin, väga abivalmis ja head inimesed ja päris kinni ma sinna jaama lõpuks ei jäänud. Teisena käisin Pariisi lähistel poolteist tundi ringi, et oma "kodu" leida ilma kaardita ja kuna seal lõpuks kedagi ei olnud, kui kohale jõudsin, siis kolmandaks sõitsin lapsepiletiga Pariisi keskele, tuuritasin Notre Dame'is ja läksin Kadrit otsima. Kuna ma telefoniga rääkida ei saanud (number suletud, whatever...) ja meil konkreetset kohtumist veel kokku polnud lepitud, siis mul on ülihea meel, et meil pooljuhuslikult kohtuda õnnestus! Aga Pariis oli äge! Käisime Eiffeli tipus, Mona Lisat Louvrist otsimas, jalutasime niisama, poodlesime ja mis peamine, rääkisime eesti keeles. Ja muidugi naersime meeletult, sest lõpuks oli see meile kahele ikkagi legendaarne reis ("Jookseme või?" :D) Tagasi tulles tutvusin lenmnukis ühe naisega, kes viskas mu rongijaama ära, nii et sain 2 tundi varasemale rongile ja normaalsel ajal (12 öösel, aga parem kui 2) tagasi Duinosse. Siis pidin pool tundi Sitsiilia grupi pilte vaatama, seejärel pool tundi Ungari grupi oma ja siis sain magama! Viimaks ometi. Täna sain ikka päriselt kõvasti magada, sest mingil põhjusel ei kuulnud ma hommikul ühtegi oma kolmest alarmist, toakaaslase kolmest alarmist ja teise ühte alarmi (kolmas oli kadunud, siiamaani pole teda näinud, see tähendab poolteist nädalat juba!) Ärkasin kell 10 selle peale üles, et und lihtsalt ei olnud enam ja jooksin matemaatikasse. Siis oli break, seejärel füüsika ja koolipäev läbi. Läks lihtsalt, aga peale kooli oli igateisipäevane kahetunnine piinamine esmaabis, kuhu õnneks pool tundi hiljeks jäin. Vähemalt niipaljugi :D Ja Külli vist tuleb aprilli keskel!!! Igastahes tore puhkus oli, aga 5 päeva Toriinos, tunnike Milaanos, 4 päeva Pariisis - liiga palju nägin ja tegin, ei oska kirjutada midagi... Aga üsna puhanud tunne on, ütleks :D
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Viimati kirja pandud
Lühike, aga veinirohke postitus
Peale minireisi Kangaroo saarele jätkasime töö lainel. Seekord ei ole mul väga pikalt ja põhjalikult midagi kirjutada, sest veinitehas, kus ...
-
Peale poolt aastat omaette tegutsemist oli paras aeg Külliga jälle kokku saada! Külli töö mandlitehases oli läbi ja ta leidis kahe töökaasla...
-
Viimasel nädalal enne jõule ma eriti tööd ei teinud, pühademeeleolu segas. Ja isegi kui oleks viitsinud midagi teha, siis iga natukese aja t...
-
Päev rannas - Gialiskari Ikaria pidavat olema maagiline koht. Inimesed elavad keskmiselt saja aastasteks ja kõik on kogu aeg õnnelikud....
5 kommentaari:
"oih... ma ei öelnud seda ometi valjusti" ja naerupahvakas :D
Mul on koguaeg hirm et keegi ei taha mind. Ma pigem oleks õnnelik selle üle et mul on paljude vahel valida kui muretseda selle pärast, et keegi mind ei taha. Westminsterisse minnes ei pea pooli oma ajurakke kasutama nagu nad räägivad. Mingi eriti madal ülikool mis on neile kes lihtsalt paberit tahavad et nad midagigi on läbinud :D
Mis tähendab "käisite Mona Lisat otsimas"?
Ja kus te ööbisite? Le couchsurfing?
to eva-liis: mu toakaaslane, kes alguses kartis, et ühtegi ülikooli ei saa, sai lõpuks westminsterisse :D aga mul see asi, et ma ei, mida ma üldse tahan (kui tahangi.. :/) tegelikult arvata on, et kui veidi pingutada, siis ikka kuskile peaks ju saama ja õnneks kool maksab ka nende taotluste eest, siis saab veidi proovida. aga ikkagi, mida siis ja kuhu?
to trump: sobivat metroopeatust otsiv Kadri: "citaga pole meil midagi teha" confused Kelli: "sitaga pole ju kunagi midagi teha olnud..."
to Hanna: tatsasime ringi ja proovisime näha, et kus see kuulus maal on siis. muu jaoks tundusime liiga väsnud olevat :D ööbisime mu tuttava juures, kelle suvel portugalist sain ;) (ei ole veel võimalust olnud mingit hard core couchsurfingut teha)
Postita kommentaar