Palju õnne, Pauliina!

<- Arbuus
Viimane kord kui kirjutain lõpetasin sõnadega "nüüd ways of seeing, pärast karate." Noh, kumbagi ei toimunud. Kui kell 6 aerooblevate inimeste vahelt endale Plesi taganurka tee oli teinud, kohtasin vaid kahte inimest, üks Cindy, keda polnudki WoS is enne näinud ja teine Iva. Ootasime nii 10 minutit, aga midagi uks oli lukus ja kedagi juurde ka ei lisandunud. Lõpuks jõudsime järeldusele, et ju see siis jääb ära. Täpselt siis tuli Alma ja otsustasime nalja teha ja nii kui ta juurde tuli ja tere ütles, ütlesime kooris, et ei ole ways of seeingut ja marssisime minema. Hahaa! Tegelikult ei me ei teinud nalja, me lihtsalt ei olnud tol hetkel ta suured fännid. "Fine!" tuli veel kuskilt kaugustest, kui me hoonest välja astusime. Mõtlesime, et läheme Casa Carsicasse Anetele, Lätist tulnud vabatahtlikule külla, aga mõtlesime ümber, sest ei oleks just kõige kenam niisama kellegi ukse taha hiilida. Iva läks siis minema ja ma läksin Lucchesesse Cindyga. Tegime endale teed, mul oli šokolaadi ja läksime Cristofile külla. Ta oli just viis tundi maganud ja ei tundnud ennast kõige paremini, kuid suutsime talle hea tuju koos šoksi, tee ja endaga tuppa tuua ja veidi enne kaheksat läksime sööklasse. Istusin seal, olin ammu lõpetanud ja rääkisin Mduduziga juttu, kui korraga tuli meelde, et karatesse vaja minna. Jooksin kõigest väest Scholzi, vahetasin ülehelikiirusel riided ja läksin Plesi, aga sinna hingeldades sisse sadades vaatasid mulle otsa ainult kolm paari silmi. Kõik istusid põrandal ja ootasid, et keegi veel tuleks. Kuna peale minu enam kedagi ei tulnud läksime laiali. Tegelikult see oli päris hea, sest mul oli tol esmaspäeval essee tähtaeg inkas olnud ja minu essee polnud endiselt valmis. Andis selle siis neljapäeval ja võib öelda, et Lydia polnud just kõige õnnelikum ja pidas väikse jutluse mulle. Vähemalt tegin ära, eks! Ta annab ikka nii nõmedaid ülesandeid, aga ma ei saa B higherisse (madalamasse astmesse) ka vahetada. Mdu juba proovis, aga sellest tuli ainult jama :D Tegelikult vb pole naljaks, aga kui ta rääkis seda, siis ma naersin küll terve aja... Neljapäeval kolmese bussiga tulid Britta ja Merka. Ootasin neid bussipeatuses, kuigi ei teadnud, mis kellase bussiga nad tulevad. Käisin seal lihtsalt iga poole tunni tagant, kui buss pidi tulema. Nende siinoleku aeg oli veidi segadust tekitav. Ei ole oluline, mis ma neile täpselt esimese asjana ütlesin, aga kindel on see, et see oli inglise keeles! Pärast läks lihtsamaks, aga sellegipoolest alustasin nedega inglise keels vestlusi ja teistega eesti keeles. Eile läksid nad ära, Merka 5 hommikul, Britta 11 päeval, peale seda kui ma ta oma inka ja füüsika tundi olin võtnud. Aga enne seda, laupäeval käisime Veneetsias karnevalil. Jõudsime sinna 10.30 hommikul ja tagasi tulime alles 22.04 rongiga, mis viskas meid Sistiana jaama 1.11. Jalutasime sealt terve tee tagasi Duinosse, nii et kahest sai magama. Aga ülitore oli! Päeval käisime ringi, nii et kannad valutasid, sõime igaüks ühe rõveda pizza ära (ma ei teadnudki, et Itaalias neid nii kergesti leida võib!), küsisime müüjalt öömaja ja leidsime endale mingid Maroko tüübid, kellega enne nende juurest vaikselt põgenemist sai veidi jutu arendamist proovitud ja õlut joodud. Reedel käisime pizzat söömas, õhtul Luccheses kümne inimesega väike asian dinner, pühapäev istusime Illy's. Õhtul istusime tunnikese või rohkem Portos, sõime Eesti šokolaadi, jõime Itaalia veii, kuulasime Kristi läpakast muusikat ja rääkisime juttu. Ilus lõpp, kas pole? Nüüd on mul nende siin oldud ajast meenutuseks ainult Pauliina kingitus, mis seisab endiselt mu laual, kuigi pidi Merkaga Eestisse minema ja Merka kõrvarõngad, mis pidid ka arvatavasti temaga Eestisse minema. Pluss üks hallitanud päts leiba (tänud!). Kandsin Pauliina kinki terve laupäev endaga Veneetsias ringi, et mul ei oleks võimalik korrakski ununstada, et ta sünnipäev on. Töötas küll see tehnika, kuid kahjuks mu telefon ei pidanud kõnele vastu. Pidin rahulduma grupisõnumiga sünnipäevalapsele :) Palju õnne sulle, Paula!!! Kahjuks jäin kogu asjast küll ilma, aga olin mõtetes ikka sinuga! Loodetavasti oli ilus sünnipäev. Ja Eesti vabariigile kah kena päeva! Eestil on täna sünnipäev, seda ei juhtu iga opäev, sünnipäevalaps, võta veel üks naps! Vabandan kõigi trükivigade pärast, aga ma kirjutasin liiga palju ja ma ei viitsi seda üle lugeda. Ja niikuinii onmul alati palju neid vigu. Ja ma nautisin teie siinolekut, sõbrad!