Kes pani selle mehe perse karpi?? (Külli)Vahel on hea meel (kohe VÄGA hea meel), et keegi ei filmi (kuigi mulle liigagi tihti meenub üks ammuammu nähtud Twilight zone osa, kus tüüp sai teada, et temast on terve eraldi kanal, kust inimesed 24/7 ta tegemisi vaatavad), aga eile hakkas jällegi kohutavalt kahju, et nii palju asju lihtsalt ununeb. Meenutasin õhtul, kuidas kevadel käisin kõige uhkemas restoranis, mida ma tean. Nii 15 inimest lauas, kõrghoone (Eesti mõistes) viimasel korrusel, klaasseintelt suurepärane vaade linnale, kandilised piklikud lauad valgete laudlinade ja äärmiselt korralikult paigutatud lauanõudega, kolm kahvlit, kolm nuga, kaks lusikat, kolm suurt pokaali, kelnerid, kes tõid lauale tõeliselt peeneid roogi (eriti minimaalsetes kogustes küll) kallates iga eine kõrvale just sinna sobivat veini, huvitav vestlus, pärast läbi vanalinna hulgakesi kodu poole minek...Ausalt öeldes ei mäleta praegu enam neist ühegi inimese nime, isegi restorani oma mitte (kuigi tean suurepärast, kus see asub).
See ei ole veel kõik, mis mind häirib. Olen inimene, kellele ei meeldi muutused. Kui need juba toimunud on, suudan kiiresti kohaneda, aga mind lausa häirib mõte, et see ja teine ei ole varsti enam sama. Ja mulle ei meeldi kunagi protsessi juures olla. Ma ei kannata isegi mõtet, et maal tuppa pannakse uus tapeet, kuigi päris kindlasti see on ilusam kui vana ja katkine. Aga näe, minu poolest jäägu või tegemata.
Peab vist naasma progressiivsete ja regressiivsete assimilatsioonide juurde, kuid hea oli hetkeks mõtted lihtsalt välja lasta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar