See kõik on lihtsalt.. selline..

Nüüd üks postitus, mis mul tükk aega tagasi pooleli jäi ja mille nüüd niimoodi poolikult panengi siia:

Ma unustasin Tartu reisist ühe väga olulise detaili mainimata: ma sain Brittalt ja Karinilt erakontserti. See oli väga tore. Ma olin äärmiselt pettunud, kui ta täna Merkale, mulle ja Leenele ei nõustunud laulma.
Eelmine nv käisin jälle Tartus ja sain isegi Ülikooli kohvikusse sööma. Seekord küll õhtust ja täiesti tasuta (keegi maksis kinni, keda ma isegi ei tea!) Toiduks oli erinevaid salateid. Kahjuks ei olnud ükski neist minu maitse järgi, nii et närisin õhtu otsa õunu. Pool ööd rääkisin Triinuga, kuni tuli välja, et me mõlemad oleme päeva põhiteemas suhteliselt algajad ja masendus ajas magama. Õhtu veetsin Tartu kõige pehmemas voodis. Hommikust sõin tunnike oodatust hiljem - kokk oli rahulikult sisse maganud ja mitte et sellest vähe oleks olnud, hommikusööki tehes oli ta oma õndsa une taas silme ette mananud ja keetis munad sinineks. Seda väiksest faktikest oleksin tahtnud kuulda enne, kui pool muna suhu toppisin ning äkitselt seletama pidin, et nõud tuleb lauale jätta.
Kokkuvõttes läks hästi. Olen terve eesti üheksandikest lingvistikas teisel kohal.

________________________________________

"Ei, aga üks mälestus jääb kindlasti, kuigi, nagu ma ka mõnele juba ütlesin, loodan ma, et sellised asjad ei muutu nüüd igapäevasteks nähtusteks. Küllaltki meeldejääv on minna OSI-klubisse keskkonnateemalisi filme vaatama ning jõuda koju alles pärast kella kolme. Nagu saatuse käsi oleks siin mängus, sest üritus toimus teatrilaboris, kohas, mis asub täpsemalt Vabaduse väljaku, Pronkssõduri ja Kosmose vahel (rääkides siis sisehoovist ja nibinnabinast). Kui alguses segas filmi vaatamist kõigest helikopterike, siis peatselt kõlama hakanud paugud tegid küll ärevaks. Ometi poleks me osanud arvata, et nende paari tunni jooksul muutub asi selliseks, et venelased üritavad väravast sisse tungida ning virutavad ühele poisile vastu lõuga. Varjend oli meil hea: hubane keldriruum koos toidu, televiisori ja trellitatud akendega. Irooniliselt leidus videoarhiivis filme nagu "Vene jahi eripära" ja "Kaklusklubi". Uudistest saime pärast keskööd teada, et asume selleks ajaks juba piiratud tsoonis. Alguses paistis, et peame veetma Teatrilaboris öö, kuna politsei keeldus meid lahkuma laskmast, kella kolme paiku aga lubati meil siiski omal vastutusel alalt lahkuda. Kahe autoga oli uhke sõita mööda Pärnu mnt-d ja näha, milleni võib viia massipsühhoos."

Ma ise ei jaksanud neljapäeva õhtust/ööst enam rääkidagi, nii et Britta tekst peaks asja ära ajama. Et siis minagi ja Paula ka olime seal lõksus...koos teiste OSIdega, kes sel õhtul kohale olid ilmunud.
___________________________________________________________________

Roheliste rattaretk on nagu niii hea asi. Ma arvan, et see oli väärt palju rohkem, kui kõik need pealinna tilu-lilud, mis ma selle pärast ära jätsin. Ja ära rikkus mu veidi - ei ole enam kooli tunnet, nagu suvi ja lebo oleks juba, aga tegelt poole kuu pärast I eksam juba.
Nii hilja ei hakka kirjutama ka millegist uuest, kui ehk sellest, et käisin täna Tallinna päevadel flaiereid jagamas ja niru tunne oli, neid pabereid, mis otsemat teed prügikasti ja tänavale lendavad, neid oli meeletult.

Tegelikult varsti tulebki suvi ja need eksmaid ei ole ka üldse midagi nii tähtsat, mille pärast pool aastat muretsema peaks, nagu ma varem arvasin. Mulle hakkab terve see süsteem juba nii mõttetuna tunduma, et hea oleks, kui see asi enne ära lõppeb, kui ma enam midagi teha ei viitsi.