30. aug - kolmapäeval kohale jõudes ei olnud mul kogu asja osas head tunnet. Absurdne paberimajandus viimastel nädalatel tekitas stressi ja lahkudes hakkas juba Tallinnast alates viltu vedama, mõlemad lennud hilinesid korralikult. Kohale jõudes olin väsinud ja näljane ja üritasin endiselt oma tulevase landlordiga ühendust saada, sest kuigi tuba oli juba pea kuu aega tagasi broneeritud, ei teadnud ma midagi sellest, millal ma sisse saan kolida. Suundusin hostelisse ja kaks päeva veetsin linna peal sihitult ringi jalutades ja ümbrust avastades. Ja korduvalt landlordile kirjutades. Neljapäeval lisandus kodu probleemile ka järgmine: uuest töökohast ei olnud veel samuti vastust, kuhu ma järgmisel päeval ilmuma peaksin. Tekkis küsimus, mida ma üldse teen siin? Kontrollisin igaks juhuks ka oma pabereid, et oli ju ikka 1. sept, mitte oktoober :D
Esimene vastus siiski tuli lõpuks - kell 7 neljapäeva õhtul saan teada, et mul ei olegi kodu. Mix-up. Keegi keeras mingi jama kokku. Sry.
Maksan veel ühe öö eest hostelis ja hakkan asjaga tegelema. Sukeldun täielikult portugalikeelsetesse üüripakkumistesse ja lähen magama okei tundega. Ka juhendajalt tuleb veel õhtu viimastel tundidel kiri - ta on Hispaanias koosolekul ja kohtume esmaspäeval.
Esimeste päevade pesa
Järgmisel päeval on Red Pull AirRace Douro jõel. Vaatan seda, käin korterit vaatamas ja seejärel jälle jõe äärde. Pime trööstitu tuba asub maja esimesel korrusel, aknaid avada ei saa ja põrand on külmadest plaatidest. Elutoal ei ole aknaid, vetsus ja pesemas tuleb käia kolmandal korrusel. Siiski on kohal mingi mõnus vibe juures ja olgem ausad, ma olen suht meeleheitel ja koliks ükskõik kuhu see hetk. Ainult portugali keelt kõneleval landlady'l on siiski üks probleem - ta tahaks kedagi ikka aastaks ning õhtul helistab eitava vastusega. Maksan veel ühe öö eest hostelis ja paar tundi ei oska ei selle info ega endaga midagi peale hakata.
Mõned pildid esimestest päevadest:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar