Ja juba ma kirjutangi jälle siia, alles lubanud, et seda enam ei juhtu. Nagu ma kartsin, juba varsti tundsin, et tahan üht või teist kirja panna, kuid panin soovile vastu. Harjumus, mõtlesin. Kuid nüüd sain inspiratsiooni, millele ma ei saa vastu hakata. Veel arvan, et sain ka aru, miks ma ei ole kirjutanud - pidev rahulolutunne ja rõõmus meel pole kirjutama pannud. Mulle tundub, et istusin ikka maha, kui tahtsin kaevata või mõni eriti suur sündmus ei lasknud maha rahuneda. Kuid pikemat aega (nii pool aastat) on kõik olnud nii ühtlaselt hea, et pole vajadust olnud midagi avalikult välja elada. Nüüd on vist viimaks aeg, kui rõõm hakkab üle ääre voolama ja peab hakkama jagama!
Üle kolme nädala on jälle kool ja kuigi mulle veel eile tundus, et ma ei taha tundides uuesti käima hakata, ärkasin ma hommikul siiski suure rõõmuga ja terve päev olin energiat täis! Isegi kohvi polnud vaja ;) Pärastlõunal siiski läksime Mickey'sse kohvile, sest energiat oli nii palju, et tahtsin jalutada ja vastsaabunud kevadet nautida, aga muidu oli tegu täiesti loomuliku energiaga :)
Proovieksamite aeg, see kaks nädalat, oli nii hea, et ma usun päriseksamid mais tulevad ka üsna meeldivad. Nädal peale seda oli kurnav. Kõigepealt käisin jälle terveks nädalavahetuseks suusaorienteerumisvõistlustel, ühe võitsin isegi ära, ja siis projektinädalale. Olin seekord Trieste lähedal väga ilusas kohas (Val Rosandra), kus ööbisime vanas koledas külmas majas, kus polnud kütet ega sooja vett ja hingates tuli auru suust välja. Seltskond oli ka huvitav, mu primo saaks aru :D Tüdrukutest mina ja Hannah.. ja siis Pala poisid. Kui üheks päevaks tagasi tulin, oli nii mugav, kui sai oma toas riideid vahetada, duši all käia ja vetsus oli iste kogu aeg püsival poti peal (rääkimata sellest, et see oli puhas, mitte täis ropsitud... ) Muidu oli nädal hea, lihtsalt väsitav.
Val Rosandra
Seltskond :P
Järgmisel päeaval läksin juba suusatama jälle ja muidugi olid peale minu ainult poisid, kellega ma pidin ühte suurt tuba jagama. Vähemalt õppisin oma tuba (veel rohkem) hindama, sest päris üle viskas juba. Sõit oli kah üle kuue tunni autostradal, seeeest koht oli ilus, kohe Prantussmaa ja Šveitsi külje all :)
Siis Roomast ka veel mõni pilt:
Parim elamus Roomast oli see, kui hilisõhtul viimasel pildil oleva kindluse kõrval jõe ääres uisutamas käisime :)
See ka et, kevad on tõesti kätte jõudnud. Varem läks õhtuti külmaks, ikka alla 10 kraadi oli peale üheksat, aga õnneks just Christofi sünnipäeval täpselt oli esimene soe õhtu. Kogusime Olga ja Ievaga Lucchesest terve varanduse asju kokku ja läksime metsa. Mõned olid kooke teinud (millest ühest Hoang lõpuks läbi astus ja, kõike hullem, koogiga isegi ei juhtunud midagi (peale selle, et see peale seda ära söödi :O)) ja Christof toodi silmad kinniseotult ka kohale. Kuskil paarkümmend inimest ilmus lõpuks, nii et istusime, laulsime, sõime, jõime teed, räppisime ja naersime. :) Pärast jäid mõned Plesi tüübid meie toas peale lubatud kellaaega vahele, juba päris mitmendat korda... Kandikutäis teeküünlaid, mida metsas valgusallikana kasutasime, jäid kah paar päeva tagasi valedele inimestele silma, aga midagi vist ei juhtunud :)
Christofi sünna:
(Ja ball oli ka:)
teisipäev, 2. märts 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Viimati kirja pandud
Lühike, aga veinirohke postitus
Peale minireisi Kangaroo saarele jätkasime töö lainel. Seekord ei ole mul väga pikalt ja põhjalikult midagi kirjutada, sest veinitehas, kus ...
-
Peale poolt aastat omaette tegutsemist oli paras aeg Külliga jälle kokku saada! Külli töö mandlitehases oli läbi ja ta leidis kahe töökaasla...
-
Viimasel nädalal enne jõule ma eriti tööd ei teinud, pühademeeleolu segas. Ja isegi kui oleks viitsinud midagi teha, siis iga natukese aja t...
-
Päev rannas - Gialiskari Ikaria pidavat olema maagiline koht. Inimesed elavad keskmiselt saja aastasteks ja kõik on kogu aeg õnnelikud....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar