Lühike, aga veinirohke postitus

Peale minireisi Kangaroo saarele jätkasime töö lainel. Seekord ei ole mul väga pikalt ja põhjalikult midagi kirjutada, sest veinitehas, kus sel hooajal töötasime, oli sama, mis eelmisel aastal, ja töö ka suuresti eelmise aasta moodi. Inimesed samuti. Aga natuke panen pilte ja meenutusi ikka.

Võrreldes eelmise aastaga oli põhiliselt kaks muudatust. Esiteks, enam kui poole tunnise sõidu asemel elasime nüüd 5 minuti sõidu kaugusel. Ühest küljest oli see tunnike ajavõitu igasse päeva, teisalt, kui juhtus, et peale tööd oli pubisse minek, siis saime auto koju parkida ja jala minna :) Muidugi olime ka Barossa keskmes ja nädalavahetustel olid veinimaitsmise kohad mõnusalt lähedal.

Veinikas

Pizza ja vein

Veinikas

Veel üks veinikas

Õllekas 😄

Väga hea vein

Väike koht, kus suur osa veinitegemisest tehakse käsitsi

Rieslingu koht

Külli lemmik Shirazi koht

Teine väike nüanss oli see, et soovisin sel aastal päevavahetuses töötada. Lõpetasin ju just oma omapäraste öötundidega viljatöö ja ootasin suve nautimist. Õnneks me liiga vara ei rõõmustanud, sest olude sunnil oli siiski väga vaja, et me öösel tööle hakkaks. See teade ei tulnud meile erilise üllatusena ja mõtlesime, et kõrgem tunnipalk teeb meie vaeva tasa, las siis olla. Võrreldes varasemate kordadega saime Külliga palju koos töötada ja tegime seda, mida iganes tol hetkel tarvis oli. Võtsime labori jaoks proove, tegime transfeere, lisasime aineid ning õpetasime uusi. Ja muudkui ootasime, millal hooaeg korralikult käima läheb. Aga nagu oli viljaga, nii oli ka veiniga... Veiniaasta sattus üsna vilets ja viinamarjade sisse tulek lükkus muudkui edasi.

Juba esimesel tööpäeval nägime, kuidas ühtedel pisut untsu läks

Veel proovivõtmist

Kui koormad vaikselt laekuma hakkasid, lülitus päevavahetus ümber 12 tunnistele tööpäevadele, kuid õhtune vahetus oli endiselt vaikne ja meie jätkasime 8 tunniste vahetustega. Iga nädala lõpus tuli välja järgmise nädala graafik ja kui me nägime, et jääme juba kolmandat nädalat väheste tundide peale, saime lõplikult aru, et tõmbasime selle kõige lühema tiku.

Õnn siiski pöördus. Kaks inimest lahkusid päevavahetusest ja minu eelmise aasta supervisor, kes nüüd päeval töötas, tahtis meid oma vahetusse.  Öö supervisor ei oleks tahtnud meil minna lasta, aga päeval oli vajadus suurem ja juba samal õhtul läksime kell 22:59 töölt, et järgmisel hommikul kl 7 alustada. Sellest hetkest saime ka peaaegu igal laupäeval tööle, samas kui suurem osa rahvast oli terve nädalavahetuse vaba, seega saime lõpuks kõvasti tööd ka teha. Külli läks punaste vastuvõttu, mina täitsin tükk aega paakautosid mahla ja veiniga ning seejärel liikusin taaskord tsentrifuugide peale.

Kohustuslikud maskid, testid ja hommikune t⁰ mõõtmine...

Paakauto täitmine

Autojuht hüüab, millal paak täis saab, ootan pumba juures, et see õigel hetkel kinni panna

Siin proovisin Küllit aidata ja sain mingi jamaga hakkama

Külli segab mahla meie uutes kääritusnõudes

Must töö

Tagasi oma tavalise tsentrifuugitöö ja torude vedamise juures

Üks tsentrifuug läks katki ja võeti parandamiseks lahti

Lisaks tööle käisime mõned korrad Adelaide'is. Nagu ikka, külastasime Eesti Maja ja mõnda Fringe'i etendust.

Käsime Adelaide'is surfamas

Vähe pikemalt sõitsime, et Monarto safari pargis veelkord käia:

Tegime enne auto maha müümist veel viimase pikema sõidu ja läksime paariks päevaks osariigi lõunaossa sukelduma. Sukeldusime kahes erinevas kohas, mõlemal juhul ülipuhtas karstikoopa vees. Esimesena käisime kolmes pealt avatud karstisüvikus, kust vaikselt voolav vesi meid sujuvalt ühest paigast järgmisesse võis kanda. Peale seda käisime vähe sügavamas augus. Selleks, et seal vette minna, pidi alguses mööda treppe ja kaldteed korralikult alla minema ja seejärel saime ujuvalt platvormilt vette laskuda. Vee läbipaistvus oli nii hea, et 15 meetri pealt võis taevast imetleda.

Viimased teeäärsed ööbimised

Mount Gambier

Telk oli juba auto pealt maha võetud ja müümiseks valmis pandud

Kui muidu käisime veinikates niisama maitsmas (ja võimalikult vähe ostmas, sest pudeli nautimiseks enam aega ei olnud ja kohvris ruumi ka mitte), siis ühel korral käisime veini ka ise blendimas.

Ühe veinimaitsmise tegime kuskil hooaja keskel veel Tanunda peatänaval, et tähistada auto maha müümist. Milline kergendus! Müüsime ära autokülmiku, telgi koos paneeliga ja viimasena auto. Kui meie telk võõraste inimeste auto taga treileril hoovist välja sõitis, tahtis küll pisar silma tulla. Autot õnneks ei pidanud ära sõitmas nägema, see oleks olnud kohutav! Viisime auto ise uutele omanikele ära ja jalutasime minema.

Ostsime Eestisse tuleku piletid juba päris varakult ära. Me ei tahtnud, et aeg veinika töö lõpu ja lendude vahel liiga pikk jääks, aga kuidas hooaeg tuleb, seda ei saanud ju ette näha. Peaaegu panime ennustusega ikka täppi, lendasime täpselt nädal enne hooaja lõpupidu tagasi! Reedel tegime viimase 12 tunnise vahetuse, laupäeval pakkisime ja pühapäeval istusime Adelaide'ist lennukile! 🛫

Mitmekäiguline õhtusöök veini ja istanduste vaatega, et tähistada kogu seda pikka seiklust

Mitmekäiguline lõunasöök Zaciga päev enne tagasilendu

Cheers