Detsembrist, pisut segaselt

16. detsember oli juba kojulend ja aeg möödus lennates. Nii 1. kui 8. dets, mõlemad reeded, olid vabad ja töönädalad vaid neljapäevased. Järgnevalt paari nädala kiire kokkuvõte ja segane valik varieeruva kvaliteediga piltidest.

Itaalia keele õhtutelt ühel on ülivinge vana auto ja ühel teisipäeval novembri viimastel päevadel käisime peale õhtusööki ja tegime sellega väikse tiiru. Mööda jõeäärt mereni, mööda ookeaniäärt ja siis tagasi. Väike tubli auto mahutas imekombel viis inimest ära.

Tegin nädalavahetuseks suuri plaane, kolm päeva ikkagi, aga lõpuks ei läinudki kuskile ja tegime mõnusa koduse nädalavahetuse. Max käis nädalaks Saksamaal mingeid dokumendiasju korda ajamas, aga Till kolis asendussakslasena selleks ajaks sisse ja kõik oli tasakaalus. Noh, kuni Anne otsustas, et ta läheb siis ka nädalavahetuseks Saksamaale. Nii vist juhtub, kui ühtegi loengut ei ole ja piletid koju on paarkümmend eurot.

Esimesel oli Portos pidulik jõulutulede süütamine. Käisime enne Gaias all-you-can-eat aasia restos söömas ja veeresime siis vaikselt tagasi Portosse Aliadose väljakule, et kuuske jm näha. Tõesti oli kaunis :) Ülejäänud nädalavahetuse seedisime kodus, mängisime mänge ja vaatasime pretty little liarsit, mida me aeg-ajalt ikka teeme. Ka üks elutoa pilt sai ühistegevuse tulemusena lõpuks uue näo.

Esmaspäeval hakkasin korteri secret santa ja jõuluõhtusöögi asjadega tegelema ja sellest inspireerituna tegi Kseniia väikse shoppingu ja kaunistas elutoa ära!

Kolmapäeval oli semestrilõpu pubiralli. Peale eelmist korda mõtlesin, et sellest edaspidi hoidun, aga üks sõber palus talle kontorist pilet osta ja ostsin siis juba endale ka ning korterikaaslased kutsusin samuti. Nii lihtsalt käiski… Korraldusmeeskond oli õnneks eelmisest korrast õppinud, et kogused ja hulgad olid liig, mis liig ja seekord oldi jookidega vähe tagasihoidlikumad. Küll aga sai igasuguste tobedate ja piinlike ülesannete eest võltsraha, mida oli võimalik lisaalkoholi vastu vahetada. Kuna me joomist nii tõsiselt ei võtnud, küll aga ülesannete täitmist, oli meil hommikul kodu seda raha täis. Hommikuks koju jõudmine oli muidugi igaühel omaette seiklus :D Ja noh, sinna koju me siis jäimegi. Neljapäeval ma ei läinudki tööle ja selle asemel tõime minu tuppa paar madratsit juurde, kõik tekid kogusime kokku ja järgmised kolm päeva vaheldumisi magasime ja vaatasime filme. Pühapäeval enam ei suutnud ja käisin jalutamas.

Ja miks ma üldse ESNi kontorisse pileti järgi olin valmis minema? Sest peamajas asub peale ESNi ka ülikooli vahetusüliõpilastega tegelev osakond ja pidin sinna niikuinii minema. Tõesti, tõesti, peale kõigest kolme + kuud, detsembris, sain ma lõpuks oma üliõpilaskaardi kätte! Pisut enne seda tuli meilile ka "Tere tulemast" kiri, mis kirjeldas Portosse jõudmist ja siin elupaiga leidmist jne.

Viimane nädal läks eriti kiiresti, sest reedel jällegi tööl ei käinud. Lend läks laupäeva varahommikul ja pühendasin reede viimastele shoppingutele ja toa koristamisele. Niipalju küll, et käisin tööjuurest niisama läbi ja natuke jutustamas.

Teisipäeval tegime korterikaaslastega ühise jõulusöömingu, ja et ikka jõulud, siis tuli igalühel üks kink ka teha. Esmaspäeval tegelesin tööl pisut meisterdamisega. Õhtusöök oli nii tore!!!

Esmaspäeval oli ühel tööl ka sünnipäeval

Enne ja pärast kinkide krabamist

Vaatasime vana Lumivalgekest ja avastasime, et meid on ju ka 7, nagu pöialpoissegi, ja igale vastav inimene ka olemas.

Muidu hakkasime Maxiga vanu filme vaatama ja kui ainult kaks inimest on filmist huvitatud (nagu meie mustvalgete tummfilmivalikute juures sageli juhtub), siis kõige soojem koht on sahvris. Pilt ei ole suurem asi, sest naersin, kui esimest korda Maxi ja Tilli sealt leidsin.

Muidu peame niisama sooja hoidma:

Tagasilend oli huvitav. Läksime öösel kolme ajal Zhanerkega Aliadoselt bussile ja nii kui lennukile saime oli vist silm kohe kinni. Frankfurdis oli meil veel mitu tundi aega koos olla, enne kui erinevatesse väravatesse suundusime ja head aega pidime ütlema. Õnneks ajutiselt. Pisut hilinemisega lõpuks oma lennule sain, lubas kapten, et jõuame ikka õigel ajal kohale. Sellekohane teade kodustele edastatud, panin rahulikult silma kinni ja ärkasin parasjagu, et kapteni teadaande kahte viimast lauset kuulda: pole muret, kõik võivad lennukisse jääda; mehhaanikud kohe tulevad ja teevad korda. Ok, põnev. Aga siiski mitte piisavalt põnev, et oleksin suutnud ärkvel püsida. Ärkasin selle peale, kui lahkuvad mehhaanikud mind möödudes õlast müksasid (magasin mõnusalt pooleldi vahekäiku vajununa). Mis juhtus, jäigi mulle mõistatuseks, aga Tallinnasse ma jõudsin.