Peniche ja Berlengas

Käisin natuke Portugali avastamas! Mainisin juba eelmise postituse lõpus, et pidin reisi jaoks pakkima ja 1 kuu postituses, et jäin reisil haigeks, aga nüüd siis lõpuks see oluline vahepealne osa ka, et kus ma siis käisin ja mida ma nägin:

PENICHE on Portost umbes 260 km lõuna pool mereäärne linn, mis ilmselt elatubki suuresti surfiturismist. Lissaboni on sealt veel ainult 100 km. Laupäeval, 23. sept hommikul oli väljasõit ülikooli peahoone eest. Tegemist oli Erasmuse tudengite reisiga ja hakkasin alles eelmisel õhtul mõtlema, et ma ei tea vist mitte kedagi oma sõpradest, kellel oleks ka õnnestunud sellele reisile kohta saada. Pole ka üldse imestada, siin on kuni 3000 vahetusüliõpilast, aga hommikul kogunemisele jõudes oli juba täiesti selge, et ma tõepoolest ei tea seal mitte kedagi. Kogunemine oli TÄPSELT kl 8, mis tähendab, et peale üheksat olid kõik inimesed lõpuks koos ja sõit võis alata. Ja mul oli ka hea tund aega endale uued sõbrad leida ja nagu ikka, inimesed olid väga toredad :) Hommikune ootamine oli nädalavahetusele hea sissejuhatus, algavast reisist pool oligi mina sakslaste ja poolakatega teisi ootamas.

Kaks pool tundi sõitu/und ja jõudsimegi päikselisse sihtkohta. Peale piknikku külastasime Peniche kindlusmuuseumit ja edasi veetsime rannas aega. Mõni läks surfama, aga keegi väga ujuda ei tahtnud. Lõpuks sai ikkagi päris palju aega ookeanis veedetud, kui avastasime ühe poolakaga, et veetemperatuur on ju tegelikult üsna sama, mis kodus ujudes (16 kraadi), aga lained ilmselgelt palju paremad kui Läänemeres! Aga võib-olla ka see kuri pisik tuli just seal kallale, sest jätsin vahetusriided bussi ja pidin õhtuni märgades riietes istuma.

Kui olime end hostelitesse sisse elanud, läksime kõik koos õhtust sööma. Erasmuse õhtusöögid tähendavad siin üldiselt keskpärast praadi ja magustoitu + niipalju veini/sangriat, kui juua jaksad. Varastan labaselt lauakaaslase video näidisena:

Ma vist ei ole jõudnud veel siinsete DJ-de kallal vinguda, aga igal öösel igal peol on täpselt sama muusika täpselt samas järjekorras! Terve tänav järjest ühesuguseid Despasito-pidusid. Ja reisil õhtusel peol hostelis oli ilmselgelt täpselt sama! Ainult veel aste allapoole - DJ (ise vaimustuses) mängis täpselt neid samu lugusid, aga youtube'ist, skippis suvaliselt mingeid lõike ja vahetas laule poole pealt.

Hommikul ärkasime asjatult 2 tundi varem kui vaja, sest hmm.. Portugal. Aga minu hostel oli hästi väike, meid oli ainult 10 seal ja hostelipidaja oli ülitore! Natuke rohkem und poleks paha teinud, aga nautisime siiski hommikut :)

Kui me kuidagi lõpuks jälle liikuma saime, käisime kõigepealt kohas nimega Cabo Carvoeiro, tohutult ilus paik mere ääres kaljudel. Pildid ei anna edasi kaldale jõudvate võimsate lainete mürinat ja soolase vee pritsmeid täis värskendava tuule tunnet, aga midagi ikka paistab:

Neli paati viisid meid Penichest 10-15 km kaugusele saarele. Berlenga on linnukaitseala koos väikse kalameeste küla, majaka ja kindlusega ja see oli reisi üks parimaid osi! Kaks paatidest olid kiired, kaks aeglased. Kuna sain kiire paadi peale, oli meil enne teiste saabumist tunnike aega ka randa nautida. Natuke tundsin juba, et hakkan haigeks jääma, aga see koht oli lihtsalt nii ilus ja eelmine päev oli nii tore, et jooksin oma Poola sõbraga otsekohe vette. Ja ohh seda kahetsust kui ilmnes, et vees on 5+ cm läbimõõduga kivikesed, mida laine igas suunas peksab ja tulenevalt ranna ülesehitusest oli taganeva lainega veest välja saamine paras väljakutse. Paar hullu ujusid veel ja ei kaevanud midagi, võis olla meie ebaõnn või nende ükskõiksus sinikate suhtes. Ebaõnn oli kindlasti neil, kes rannal pikutades ei pannud tähele, et vesi on tõusma hakanud ja esimese suure lainega oma telefonidest ilma jäid.

Sain hea koha

Kahe viimase paadi inimestel oli saabudes üsna halb olla, aga peale natukest toibumisaega alustasime retkega kindlusesse. Terve tee saatsid meid vägevad vaated ja kajakate kisa.

Natukene juba turninud

Kindlus paistab

Miljon treppi

Kuna aeglane paadisõit oli inimesed nutu äärele viinud, lepiti kokku, et tehakse vahetus: need, kes enne 15-20 min lõbusat sõitu said (nagu mina), lähevad nüüd tunniks merele loksuma ja vastupidi. Ilsmelgelt tuli kõige aeglasem paat meile kõige hiljem järele. Kõik lahkusid järjest ja tegid meie shit-boat'i üle nalja. Tõsi, jõudsime alles pimedas tagasi üle tunni peale teisi ja ei jõudnud korralikult sööma minna, aga tegelikult läks meil kõige paremini. Merel olla oli nii mõnus, laeval oli väga vahva kapten ja paari inimesega, kellega paadi ninas istusime, nägime delfiini! Igati väärt ja kaunis lõpp ilusale nädalavahetusele :)

Ptk 5 - 18-22 sept

Sellest tuleb pikk postitus, sest ma tegin rumalaid asju...

Hommikuid on erinevaid, teisip vs kolmap

Esmaspäeval oli teistel esimene koolipäev, koju jõudes ootas mind selline vaatepilt :D

Läksin oma tuppa, seal ka inimesed magasid. Ise käisin lõpuks jooksmas. Jõe ääres on tohutult jooksjaid, aga minu jaoks jääb see kahjuks natuke kaugeks. Olen ka oma koduümbruses mõnda jooksjat näinud, aga pole veel aru saanud, kust nad tulevad ja kuhu lähevad. Parke siin ka väga ei ole. Mitu korda olen juba kaardi peal rohelist ala näinud ja kohale jõudes ilmneb, et tegemist on surnuaiaga (kus pole rohelist laikugi). Aga läksin siis väiksele ringile, et võimalikke radu kaardistada. Rääkisin poole ajast Pauliina ja teise poole Brittaga juttu ja nautisin väikeste tõusude vallutamist. Üldiselt veedame kõik koos aega elutoas või rõdul, aga jooksmast koju jõudes olid inimesed millegipärast minu tuppa kolinud. Ühele mu korterikaaslasele meeldib aeg-ajalt minu voodis uinakuid teha kui ta ei viitsi ennast kolmandale korrusele vedada ja viskab, kuhu saab. Sinna ta minu lahkudes jäi ja tagasi jõudmise ajaks oli kuidagi üleüldine liikumine sinnasuunas toimunud. Igal juhul oli koju jõudes kitsas ja tuba ülerahvastatud (meil olid külalised ka :D) Tegime siiski koos veits trenni ja hea (?) lõpetusena jõime õlut otsa. Üks sakslane, kellel siis veel kahjuks kodu polnud, jäi ööseks ja vaatasime "28 days later", et ikka hea uni tuleks :D

Lisaks võtsime sel nädalal välitööd taaskord ette! Välitöid planeerime tõusude-mõõnade toimumisaja ja ulatuse järgi ja see juhtus olema soodus nädal :) Teisipäeva hommikul saime varakult teaduskonna ees kokku ja sõitsime sinna randa, kus surfamas käime. Minu labor asub ülikooli hoones, aga ülejäänud mere teemadega tegelevad inimesed töötavad Matosinhoses sadamas. Seal on üks suur valge maja, mis ehitati kunagi ostukeskuseks, aga kriis tuli vahele või muud taolist ja sellest sai hoopis teadushoone. Esimesel korrusel on laevaterminal ja kõrgematel korrustel tööruumid. Igas kohas, kuhu oli ette nähtud üks pood, on nüüd üks labor. Porto on väike ahitektuuri hub, siin on tohutult erinevaid arhitektuuriauhindu võitnud hooneid ja see on üks nendest. Ma ei tea, kui hea see töötamiseks on, aga ringi käia on seal küll äge! Tavainimesed saavad pühpäeva hommikuti seal raha eest tuuril käia.

Kahjuks on asjaajamine siin nagu on, nii et paberid, mille pärast mu juhendaja sinna minema pidi, jäid ära andmata ja plaaniks sai ülejäänud nädal veel hommikuti välitöid teha, välja arvatud neljapäeval, kui ta läheb sinna tagasi sama asja otsast peale tegema. Mulle sobis, aga sellest hiljem :D

Õhtul käisin ühe brasiilia sõbraga Ribeiras kohvitamas. See on ehk kõige tuntum osa Portost, otse jõe ääres vanad väiksed majad, restod ja fado muusika kohad. Üldiselt tohutult ülerahvastatud, aga saime isegi laua kuskil ja hea kohvi, success. Väga hea kohv ongi siin tegelikult garanteeritud, välja arvatud bioloogia maja teise korruse kohviautomaadis, millest tuleb kaugele eemale hoida! Jõudsin jälle ideaalselt õhtusöögi ajaks koju :)

Kolmapäeval käisime hommikul uuesti jõe ääres tööd tegemas ja tagasi jõudes käisin Erasmuse loodusteaduskonna miitingul, kus minu jaoks palju infot ei olnud, aga sain mingit nänni ikka ja võimaluse uuesti siinsele koordinaatorile oma asjadega pinda käia ja midagi sai isegi tehtud :) Suurem osa inimesi olid lihtsalt tohutult segaduses, sest kõik ongi segane. Tööpäeva lõpus leppisime kokku, et tulen järgmisel päeval paar tundi hiljem, sest välitöid ei ole ja mul on õhtul pidu. See on nüüd see hetk, kus ma lõplikult õppisin, et portveini ei tasu juua!! Vb viisakal õhtusöögil lonksuke magustoiduks, aga mitte pubirallil koos sangria, viina, õlle, tekiila ja tundmatute šottitega :/ Aga kuni õhtu kestis oli kõik super! Käisime gruppidega erinevates baarides, mängisime mänge ja veetsime lõbusalt aega. Pärast läksime kluppi ka. Kõik, kes pubirallilt tulid, said ka tasuta joogi voucheri, aga minu rühmast ei kasutanud seda küll keegi, ükski jook ei oleks enam alla läinud. Ainult vesi oleks olnud suurepärane, aga baariletini oli võimatu jõuda ja otsustasime lihtsalt tantsida-tantsida-tantsida. Lahkudes suutsin väga valel hetkel vales kohas olla. Klubiuksel oli turvadel kellegagi väike rüselus ja tüüp tõugati vastu seina täpselt sel hetkel kui mina seal juhtusin olema. Sain korraliku obaduse silma alla ja pähe ja selle ajaga kui ma ennast koguda üritasin, olid kõik turvad juba minu ümber ja üritasid aru saada, kas minuga on kõik korras. Vähemalt tõid küsimise peale vett ja demonstreerisid veel pudelit andes püüdlikult, et see on kinnine ja keegi pole seda avanud. Nii et lahkusin pisar silmas, aga siiski õnnelikuna. Muhk tuli korralik, aga silm õnneks siniseks ei läinud.
Normaalne inimene oleks nüüd koju läinud ja see mul plaanis oligi. Koduni oli veel ainult 15 minutit, kui üks mees tuli teed küsima. Portugallane, aga elab Londonis. Jäime temaga õlut jooma ja jutustama, kuni üks mees ja naine meist möödusid. Mu uus sõber palus neil hetkeks peatuda ja vaadata, kui ilus see kirik on, mille vastas me seisame. Selle peale rääkis see naine, Xana, kes seisma jäi, meile sellest kirikust väga huvitavaid asju ja kui mu varasem vestluskaaslane jutu käigus avaldas, et tal pole kuskile minna, kutsus Xana meid enda poole, kuigi ta hoiatas ette, et alkoholi tal kodus ei ole. See ei olnud üldse tõsi! Kodutee oli üsna ühine ja hüppasin ka korra sisse, et oma veepudelit täita. Kuniks ma sellega tegelesin, jõudis ta juba laudlina lauale panna, veiniklaasid ja koduvein, snäkid ja tubakas, filtrid. Ja muusika. Jõime veini, suitsetasime ja tantsisime. Kui vein otsa sai tulid kokteilid. Viskasime jalanõud nurka (mis on siin siseruumides haruldane), rullisime vaiba kokku ja veeresime mööda põrandaid. Ma arvan, et see läheb mu top10 veidramate pidude nimistusse, aga nii lihtne oli olla! Kell 8 tundus nagu paras aeg koju minna. Nägin veel koju jõudes korterikaaslast, kes parasjagu tööle hakkas minema. Mul oli ka hea plaan: paar tundi magada ja kl 12-1 laboris platsis olla. Ilmselgelt, kui ma silmad lahti tegin, oli kell peaaegu 3. Väga piinlik. Väga. Piinlik. Ja nii etteaimatav. Igatahes, ma ei läinud sel päeval tööle ega teinud üldse midagi. Sõin midagi ja magasin terve päeva diivanil (minu voodi oli jälle võetud). Õhtul vaatasime veel filmi ja tundsin, et elu tuleb minusse tagasi.

Vaade Xana aknast - mul veel aega on

Siin läheb väga kiiresti valgeks - 20 minutit hiljem

Reedel läks kõik edasi nagu midagi poleks juhtunud. Juhendaja oli väga andestav. Saime jälle varahommikul kokku ja sõitsime ühte ilusasse ja väga turistikasse linnakesse oma loomakesi otsima. Esposende on koha nimi ja seal oli küll lõunamaareisi tunne, kui mööda palmidega ääristatud mereäärset teed ringi sõitsime. Kuna nädalavahetusel ootas ees pikem reis, siis õhtul koos majakaaslastega välja ei läinud, aga kodusest eelsoojendusest ära ei öelnud. See jama kestis muidugi pea üheni ja pakkimist alustasin alles peale teiste lahkumist ning sain ikka liiga vähe magada. Aga reisist järgmine kord. And don't judge me.....

Töö nõuab turnimist

Ptk 4 - 11-17. sept

Esmaspäeval (11.09) oli esimene välitööde päev. Mis ma siis teen siin? Me uurime ühte Uus-Meremaalt II maailmasõja ajal Euroopasse jõudnud tõruvähki ja tema levilat Põhja-Portugali rannikul. Esimene vaatlus Douro jõe ääres andis aga üllatavaid tulemusi ja järgnevatel päevadel lisasin oma kirjandusülevaatesse veel teisegi liigi, mida lähemalt uurida. Allpool ka üks halb udune pilt välitöödelt, kuid mitte minu uuritavast liigist:

Õhtul oli karaokepidu. Läksin vaatama, mis seal toimub, aga lähemale jõudes hakkasin juba sõpradelt teateid saama, et see ei ole eriti hea koht ja nad lähevad otse Adegasse. Vaatasin koha siiski üle, võtsin ühe joogi ja rääkisin paari tuttavaga juttu. Esimese loo jõudsin ka ära kuulata. Kui ma sisse läksin oli rahvast enam-vähem piisavalt, aga kui ma ära tahtsin minna, oli olukord juba vähe teine. Liikumine oli võimatu, kõik suitsetasid ümberringi ja kui ma lõpuks kuidagi uksest välja sain oli järjekorras veel rohkem inimesi kui sees. Ühed sõbrad elavad sealt paari minuti kaugusel, nii et sain nendega Adegasse minna ja teepealt inimesi kaasa haarata. Mõned otsustasid karaoke koha siiski üle vaadata, kuid arvasid, et ilmselt kohtume poole tunni pärast Adegas ja no nii suht oligi. Aga õhtu oli ikka väga tore!

Adega jällegi

Teisipäeval oli laisemapoolne päev. Käisin peale tööd veel pikemalt linnas asju ajamas ja koju jõudes oli õhtusöök laua peal. Peale sööki oli kõht nii täis, et läksime Zhanerkega jalutama. Vaatasime siinse kuulsa staadioni üle ja käisime ümbruskonna mahajäetud tänavatel oma õnne proovile panemas.

Kolmapäeval suutsime lõpuks korterikaaslastega ka koos peole minna. Kõrvalepõikena, esimesel õhtusöögil sai vanuse teema ka üle käidud ja wohoo, ma ei olegi kõige vanem. Kaks tüüpi on veel 26, teised 24, 22, 22 ja 19. Siiamaani on kõige nooremad kõige kodusemad olnud ja 26-aastased pidutsenud :D  Sain kõigepealt ühe sõbraga kokku ja hiljem Adegas liitusid veel Max, Zhanerke ja Askhat (ehk siis olime neli meie maja seeniorit. Askhat oli siis veel 25, aga tema sünnipäevani jõuame postituse lõpus :D). Jõudsime lõpuks ka kluppi, aga no see oli natuke naljakas. Liikusime peotänaval ja saime teiste erasmustega kokku. Üks klubi tegi just uksed lahti ja paar tüüpi rääkisid ukse peal läbi, et kuna seal kedagi ei ole, siis äkki me saame tasuta sisse ja paneme peo püsti. Meid oli vist u 20 ja nad olid nõus. 10 € asemel tasuta sisse ja tasuta joogi voucher, pole paha. Natuke aega oli chill, jõime oma jooke ja tantsisime, selline väga kodune pidu omadega, aga ma siiski tööinimene.. Ja kodutee oli suht pikk, kui üks tahtis iga paari minuti tagant pikali visata :D

Neljapäeval koju jõudes tegime Maxi ja Quentiniga väikse workouti ja pärast käisin ühe portugallasega linna peal. Kohalikuga ringi liikuda on ikka tore, näeb uusi kohti vahelduseks. Sest siin on lõputult kohti, kuhu minna ja kus olla, aga iga õhtu lõppeb ikka 77-s või Adegas. (Ilmselt võib asi olla 1 € õlles/siidris, teine € juurde ja pannakse absinti ka sisse....)

Reede (15.09) oli erakordselt laisk päev! Tulin töölt koju, kõigil olid suured väljamineku plaanid, sõime õhtust, tegime joogid lahti ...ja sinna see jäigi. Meil on kodus lihtsalt liiga tore :D Laupäeval ärgates andis eelmise õhtu portvein pisut tunda (aga, aga, see ei ole veel see hetk, kus ma portveini joomise kohta mingeid järeldusi teeksin). Läksime jälle randa ja käisime surfamas ja õhtul läksime välja, et Askhati sünnipäeva tähistada. Jõudsime südaööks Adegasse, šotid ja venekeelne sünnipäeva laul ja kõik muu. Vetsujärjekorras kohtasin samu brasiillasi, kellega iga kord Adega vetsujärjekorras jutustan :D Peotänaval olid suured kõlarid püsti pandud ja tantsisime seal mitu tundi. Tahtsime mäki vetsu kasutada ja jäime sinna mõneks ajaks kinni (uksed olid väljudes lukus ja teisel pool uksi seisid kaks politseinikku, kes käeviibetega meile midagi läbi klaasukse selgeks üritasid teha) ja lõpuks jõudsime ESNi peolt ka läbi käia. Ja siis algas jälle pikk tee koju koos suvaliste pooluinakutega juhuslike tänavate nurkades ning väikeste jooksuspurtidega, kui keegi otsustas jälle uksekellasid näppida.

Pühapäevaks oli juba kokku lepitud, et meil tuleb ühine pohmakapäev ja sööme ainult pitsat :D Hommiku poole tegime veits trenni ja siis veetsime pool päeva rõdul - seal on mõnusalt ruumi ja mingi osa päevast ka korralikult päikest. Pistsime järjest pitsasid ahju ja kuulasime muusikat. Pärastlõunal sain ühe brasiilia sõbraga kokku, et natuke linna peal jalutada ja leidsime nii palju ilusaid kohti ja vaateid! Õhtu lõpuks läksime Jardim do Morrosse päikseloojangut vaatama :)

Jõudsin ideaalselt õhtusöögi ajaks koju. Mu korterikaaslased on ikka nii toredad!!