reede, 3. juuni 2022

Töötan jälle Barossas

Jõudsin Lõuna-Austraaliasse tagasi, sättisin ennast Tanunda majja mõnusasti sisse ja jäin ootama, millal viljatöö algab. Plaan oli, et mina töötan jälle Roseworthys, kus kaks aastat varem olime ja Külli on samal ajal WAs farmis  kombaini peal. Tervisekontroll oli juba kokku lepitud ja käisin oktoobri alguses Adelaide'is selle pärast, aga edasi oli nädalate kaupa vaikus. Peale nädalat küsisin õnneks vanast töökohast, kas saaksin mõneks päevaks sinna tööle tulla ja paarist päevast sai enam kui kuu aega. Töö oli ikka sama, parandasime ja ehitasime viinamarjaistandusi. Eelmisel korral jäin istutamisest ilma, aga seekord sain seda ka teha.

Hommikuti sõitsime praami/parvega üle jõe tööle. Sealkandis Murray jõe peal sildu ei ole, selle asemel on tasuta praamid. 

Esimene töö oli postidelt klamrite eemaldamine

Suures istanduses olid read pikad

Väikesed viinamarjad hakkasid juba kasvama

Lõputud read


Õhtul jälle praamiga koju

Järgmisena lõikasin töötajatele traadijuppe ette. Üsna nüri, aga kui mitmekesi sai teha ja jutustada, polnud viga

Traadijupid läksid kohe kasutusse

Vahepeal sadas päris palju ja kõik kohad olid vett täis. Pidev vihm oli ka põhjus, miks viljatöö algus venis

Sellise väikse neljaveolise Suzukiga sõitsin istanduses ringi

Ja sellise Gatoriga vedasin traati




Noored istikud

Taustal on näha autot, mis käru peal WCd ringi vedas. Istandus on väga suur ja aja kokkuhoiu mõttes käib tualet kogu aeg kaasas ja vahetab päeva jooksul mitu korda asukohta.

Eelmisel korral olid töötajad uusi istikuid halvasti sidunud ja lõiganud, mistõttu käisime kõik read läbi ja parandasime vana tööd

Kus istik peale eelmist korda kasvama ei hakanud, sinna viisime uued

Panime traadid toeks


Kahel korral käisin ka oma lemmikistanduses Steingartenis jälle tööl. Plaan oli päevaga töö ära teha, kuid ilm muutus ootamatult ja ülevalt mäe pealt nägime juba kaugelt, kuidas äikesetorm üle oru tuli ja otsustavalt lähenes. Kui mustad pilved lõpuks meist üle käisid, saime kõva sahmaka vihma ja takkaotsa veel rahet ka. Jätsime päeva poolikuks ja Tanundast läbi sõites nägime alles, kus põhiliselt rahe alla oli tulnud. Tanunda oli valge nagu väike jõuluküla, autokatused olid puha mõlkis ja mõnel tuli majakatuski sisse. Õnneks meil ükski auto tol hetkel Tanundas ei olnud. 

Päev algas ilusti

Vaikselt juba ähvardab



Roosid olid päris õnnetud

Istutamine algas istikute ettevalmistusega. Istikud olid suurtes kastides 50 kaupa puntidena koos. Me võtsime need sordi kaupa ette ja lõikasime juured lühikeseks, et saaks mugavalt maasse torgata ja pealt õigeks pikkuseks. Alguses istusime kõik koos ja tegime seda ja kui piisavalt ühte sorti juba valmis oli, läksid teised istutama ja mina jäin Teresaga jutustama ja lõikuma. Vaatasin, kuidas istutamise protsess ka käib, aga see oli üsna tüütu töö ja olin oma ülesandega väga rahul 😀 Pidi ainult vaatama, et käed ka käiksid, mitte ainult suu. Ja õhtul valmistasime vannid ette, kuhu pooleli jäänud töö panna ja järgmisel päeval sama edasi.

Juurepusa

Istutamiseks valmis


Tühjad read

Traktori taga on kaks väikest puuri ja veepaagist tuleb kohe vesi ka. Kaks inimest teevad puuridega auke, paar inimest panevad istikud maasse, teised tambivad augud isiku ümber kinni. Meie tõime aeg ajalt ämbritega istikuid juurde

Ilusa ilmaga läksime Steingartenisse tagasi ja lõpetasime seal pooleli jäänud töö ära.

Kui istutamine ja võrsete lõikamine tehtud said, läksin taaskord istandusi parandama. Tegelikult oli aeg selleks juba natuke hiline, sest tavaliselt tehakse seda tööd siis, kui lehti ja uusi kobaraid veel peal ei ole, kuid tööd oli rohkem kui tegijaid ja varem lihtsalt ei jõutud. Töö oli ka piirkonnas, kus viinapuud on eriti suured ja seal džunglis andis ikka mässata nende postide ja traatitega. Mõnes reas oli nii palju katkiseid poste, et puud olid juba pikali vajunud ja kui uued postid maasse said, tuli hakata neid mitmekesri püsti lükkama ja traatidega postide külge kinnitama.

Töökoht oli kaugel ja sõitu alustasime hommikul vara. Õnneks oli see juba kõik tööaja sees

Päikesetõus

Jälle praamiga üle jõe

Samas kohas kasvatati ka mandleid ja apelsine


Mandlipuud

Väike apelsin

Tillukesed viinamarjad


Selline džungel

Alustuseks vedasime katkised postid ridadest välja, teine tiim lõi uued asemele

Uued postid vajasid klambreid ja traate. Kus pääses ligi seal sai klammerdajat kasutada, muidu tuli käsitsi haamriga neid sisse lüüa


Teisele poole lõin klambri, kust panin traadi läbi ja see hoiab pikka traati oksaga posti küljes üleval.

Üks uus noor poiss tuli ka vahepeal appi, aga ta ei saanud alati tööülesannetest väga hästi aru. See traat peaks seda oksa siis posti küljes hoidma... 

Parandasin vea ära

🍇🍇🍇

Lõpuks helistati ka viljast uuesti ja kutsuti treeningpäevale. Meid oli seal päris palju, teised olid juba kuu alguses enamus treeningut ära teinud, aga mul polnud seda vaja. Käisime mingid ohutusasjad üle, sain tööriided kätte ja tutvusin uue tiimiga. Püsitöötajatest olid paljud ikka samad, lisaks oli tarpimises üks tüüp, kes meiega kaks aastat tagasi alustas. Mõtlesin, et nüüd saab lõpuks tarpima, aga võta näpust, pea kaks nädalat jälle vaikust ja alles siis hakkas töö pihta. Võrdluseks siis esimesel korral alustasime Külliga 2sel oktoobril, seekord kaks kuud hiljem detsembri alguses! Peale seda kahte nädalat, kus meiega ühendust ei võetud, olid pooled endale midagi muud leidnud ja meid tuli päris vähe kohale. Keegi õnneks rohkem ära ei läinud, aga tiim oli väga väike. Paar esimest korda käisime päeval tööl, kuid edaspidi tegime öövahetusi. Tundide arv sõltus ilmast ja suure tuulega läksime varem koju, aga töötasime palju järjest ja tegime kõige rohkem ühe vaba päeva nädalas. Töö oli muidu sama, mis eelmiselgi korral, lihtsalt öösel pimedas.

Sain sellise auto endale sõitmiseks

Pikad latid, et aidata esimese tarbi tõmbamisel

Tarp peale tõmmatud, aga veel korrastamata

Alustarp. Valgustuseks olid põhiliselt auto- ja kopa tuled

Permanent boarding, tegime terve öö seda seal ilusaks

Ilusad hommikud


Üks keevitus paistab

Hopper

Keevitamine käib. Öösel oli see palju ebameeldivam kui päeval, sest esiteks oli pime, teiseks olid tarbid kastemärjad






Vahepeal hakkasid jõulud lähenema. Kogusime toanurka miniatuurse kuuse alla kingitusi, lugesime 24ndal luuletusi ja tegime piparkooke (nullist!).




Traditsiooniline jõulumagustoit




Aastavahetusel käisime nagu kõik teisedki austraallased rannas.




Vaba aega oli tegelikult vähevõitu, viinamarjaistandusi parandades olid päevad päris pikad ja viljakohas öiste töötundidega oli raske tegevusi kombineerida, aga mõned veinid jõudsin ikka ära maitsta.





Jaanuaris oli tarpimisega peaaegu ühel pool ja hakkasime koos teistega jälle päevavahetuses tööle. Sinna oleks saanud veel pikaks jääda, aga õnneks Külli tuli tagasi, veinitöö oli varsti algamas ja ma tulin jaanuari keskel sealt ära, päris tüütuks oli juba läinud 😀 Teist korda samas kohas tuima tööd teha oli juba oluliselt raskem. Jäi ainult loota, et samasse veinikasse tagasi minek ei ole viga...

🔆🔆🔆

Viimati kirja pandud

Lühike, aga veinirohke postitus

Peale minireisi Kangaroo saarele jätkasime töö lainel. Seekord ei ole mul väga pikalt ja põhjalikult midagi kirjutada, sest veinitehas, kus ...