pühapäev, 23. november 2008

Peeglike, peeglike seina peal, kus on mu kodu siin ilma peal?


Mu rooma ütles mulle täna, et ma olen parim inimene siin koolis :) Aga ma olen veidi kurb, sest ta on kurb ja ma ei tea miks... Ta tahab rääkida, aga mitte veel. Ootan.

Hea on näha pilte sellest, mis Eestis toimub. Lumi, külm, elu, linn! Varsti tulen koju. Ohh, see lause... ajab mind segadusse. Tunnen, et mu kodu on nüüd vähem minu kodu, kui ta enne seda oli. See siin pole ka päris minu, aga natuke nagu on ka. Ja need inimesed siin on...minu inimesed. Aga mitte päris ka... Lugesin eile Eva-Liisi ja Anu blogisid ja mõlemad tundsid muret sarnaste asjade pärast (vähemalt nii tundus mulle). Ja mina olen ka viimastel päevadel mõelnud asjadest ja mitte midagi välja mõelnud... Veel kirjutasid nad, et on palju muutunud. Mina ei tea, kas ma olen muutunud. Ja ma kardan koju minna ja avastada, et ei ole. Failimise tunne nagu. Ja samas ma kardan, et kõik teised kodus on. Ma tean, et elu läheb seal minuta edasi ja see on hirmus. Tegin ikka nalja, et mina ja Britta jääme kõikidest oma sõpradest ilma ja kui kahe aasta pärast tagasi tuleme, saame üksteise sõpradeks hakata. Äkki see ongi tõsi... :( Kahekümne päeva pärast ilmutab end tõde! (Eks tegelikult läheb vist veidi rohkem aega, et millesti aru saada)

Aga tegelikult on elu ilus! On pühapäev ja iga kord, kui ma aknast välja vaatan, tundub mulle, et sealt peaks lumi vastu vaatama. Aga ei, kuid mis siis. Talvetunne, jõulutunne - mõlemad on täitsa olemas :) Hea tunne on olemas!

Kallisid teile, kes mind muretsema panevad!


(Väike (palju) hilisem kommentaar. Mäletan selgelt, et esimesel aastal oli see väike segadus ikka suur asi, aga juba teisel aastal tundus see kuidagi.. rumal.. ja vaeseid esimese aasta õpilasi vaadates tundus.. et nad on veel nii noored.... Teisel aastal oli juba tunne, et kodu on seal, kus on sõbrad, ja selliseid kohti võib olla ükskõik kui palju. Ehk vaatan sellegi mõtte peale juba varsti tagasi ja mõtlen...kui rumal..., kes teab)

laupäev, 22. november 2008

Talk about a spendthrift...

Täna oli üks parimaid päevi, mis mul siin olnud on! Esikümnes kindlasti! Tõusin hommikul varakult, kell 8 ja pool kümme olime juba bussipeatuses ja ootasime 51te. Käisin Ieva ja Ivaga Triestes Christmas shoppingut tegemas. Kõigepealt käisime veidi väikestes poodides ringi, mis sealsamass bussijaama juures, igast hiinakad jne. Mul oli hädasti sokke vaja, nii et ostsin endale paki 12st paariga :D ja vöö ostsin ka. Aga ma pole ammu vöösid juba kandnud ja ei ole enam harjunud. Pärast kui vetsu läksin, ehmatasin, et mis see on, püksid ei käi enam ära :D (Vabandan, kui liigne informatsioon). Vahepeal käisime Gelaterias ka, sest see Triestes parim ja ma polnud tükk aega nii head jäätist saanud. Lõunat sõime Pizzerias, mis samuti kõige parem, 50 km raadiuses vähemalt. Lõpetasime Torre d'Europa's - suurimas kaubamajas Triestes. Ja see on tõesti suur. Ma mõtlen, Trieste on üsna "surnud linn", aga meil Eestis pole vist ühtegi nii suurt kaubamaja. Ostsin palju, aga mitte liiga palju. Peaaegu piisavalt, aga see polegi oluline. Tegelikult oli lihtsalt tore :)
Kolmapäeval käisin ka poes - peale kooli Emisferosse. Ei olnud tore. Vähemalt ma ei pidanud minnes üksi bussile lehvitama, et ta kinni peaks, tagasi tulles pidin seda aga üksinda poolpimedas tegema ja bussi pidin oma pool tundi ootama. Tuju oli ka halb ning tervislik olukord veel sitem. Neljapäeval jäin sick-listi ja ei teinud terve päeva peaaegu midagi, välja arvata, et kui ma juba 7 üles pidin tõusma, et arsti juurde minna, siis koristasin hommikul oma toa ära (see polnud alguses ka vist nii ilus) ja lugesin oma lemmikraamatut, mida English B standard second-yearid (ja therefore minu hull rooma Joanna) loevad. Polnud oma lõbuks lugemist ammu harrastanud, aga kuna olin haige, siis see polnud eriti lõbus :( Magasin.

Long weekend oli vist kaks (vb kolm, ajataju kaob siin) nädalat tagasi. Käisin reede-laupäev Ljubljanas ja pühapäeva varahommikul nii 7 ajal jõudsin tagasi Duinosse. Hea oli siit välja saada! Vahel lihtsalt peab, sellepärast oli ka tänane Trieste päev nii hea! Reedel tõusime vara-vara, et Triestesse saada, sealt Sezana bussi peale minna ja siis sealt rongile joosta. Kõik käis minuti täpsusega, aga õnneks läks õnneks :D Esimese asjana kohtusime mehega, kelle juures me ööbima pidime (couchsurfinguga) ja need, kes hostelis ööbisid läksid ühes suunas, meie teises suunas. Päeval käisime niisama ringi, linn eriti suur ei ole. Külastasime kindlust ja väikseid poode tänavatel... Teepoest, kus lausa kohustuslik käia, ostsime kõik teed :)

Õhtul, enne kui oma hostiga uuesti kokku saime, läksime hiina restosse sööma ja toit oli ülihea! Ja eriti tore oli see, et Ben sai nendega seal hiina keeles rääkida ja oskas meile öelda, mida võtta :) Pärast siis host viis meid ühte pubisse, mida ta tuttavad peavad, tegi meile joogid välja ja rääkisime niisama juttu. Tal polnudki kedagi enne Iisraelist külas olnud. Siis ta viis meid Metelkova mestosse. See on mingi endine militaarhoonete osa, aga kui majad (juba enam kui 15 aastat tagasi) tühjaks jäid, siis mõned õpilasrühmad võtsid need üle ja nüüd on see alternatiivkunsti ja -muusika koht, kus reede õhtuti igast huvitavad inimesed kohtuvad ja joomas käivad. Seal oli ikka mitusada inimest ja väga impressive koht üleüldiselt. Natuke meenutas Mihkli pidu Polymeris, kus M-i ja K-ga hommikuni pileteid müüsime :) (Tore hommik oli, mäletate?) Siis läksime tema juurde ja tšillisime nii 3ni hommikul. Järgmine päev oli mingi pühaku päev, ma arvan Eestis siis mardipäev (St. Martin äkki?) ja neil oli veinipidustus. Saime teistega jälle kokku ja ülejäänud aja käisime jälle 9kesi ringi ja ootasime ühes suletud kohvikus kuni 1ni öösel, et rongile minna. Järgmisena ärkasin juba Molfalcones. Ei, tegelikult käis piiril kontroll ka! Mul oli ID-kaart, piirivalvur viskas sellele pilgu korra peale, siis andis tagasi. Ennil oli Soome pass, mees võttis selle lihtsalt kätte, vaatas: Soome, ja andis tagasi. Iseg ei avanud seda! Benil oli ka ok, sest ta küll Hong Kongist, aga tal Briti pass. Zoe passi ta aga tagasi ei andnud (ka Hong Kong) ja Ciré (Senegal) passi võttis ka ära. Ja teised piirimehed tulid ka sinna ja lihtsalt seisid :/ Lõpuks Martin ütles, kust koolist me oleme ja siis oli kõik ok. Järgmine hetk magasin jälle :D




Eelmisel reedel käisin Triestes ooperis Tosca't vaatamas! Hea oli, kuigi tõlge puudus. Rebecca rääkis mulle esimese pausi ajal kõik ära, mis juhtus ja mis juhtuma hakkab ning minu ülesandeks jäi lihtsalt ära arvata, mis parasjagu toimumas ;) Nüüd olen näinud ooperit ooperimaal Itaalias ja balleti balletimaal Venemaal! How cool is that!?! :D (rääkisin just eile vene keelt veidi, kui oma russian speaking sõpradega öisel kellaajal peale African and Middle Eastern showd Portos kolamas käisin ja pärast Luccheses jasmiiniteed jõin :))

Sõbrakesed, jällenägemiseni jäänud veel kolm nädalat!

pühapäev, 2. november 2008

Peaegu nädal aega oli tõsist koduigatsust, eile läks veidi üle, aga mitte päris. Mõtlesin, et appi, mida ma teen siin? Kõik mu sõbrad on ju Eestis ja ma võiksin seal nii palju asju teha! Nüüd tunnen ennast veidi paremini, aga pole vist ikka päris endine. Cele käis ka just küsimas, kas kõik on korras, et ma veidi veider viimastel päevadel...

Reedel magasin medical centeris, olin Ivale seltsiks. Magasin Halloween party maha, aga mul oli seda und väga vaja. Järgmisel päeval kuulsin kõigi käest, et see oli best party ever jne. No tänks... Tegelikult eile oli võimalus näha väga paljusid mitte nii kaines olekus, kellest seda üldse ei oodanud :D Ja mul on hea meel, et mul toakaaslane balkanlane on, muidu ma kardaks neid kõiki :D

Toakaaslastest üldse nii palju, et kolmest kahega polnud ma pikka aega just väga rahul... Aga nüüd hakkan neid rohkem hindama. Pakkusin välja, et teeme toakaaslaste õhtusöögi mingi päev, et veidi rohkem koos olla jne. Dijana, mu supertore rooma arvas ka, et see on väga hea idee, tal sama olukord, mis mul seal toas. Kui tube tahtsin vahetada, siis ta üllatas mind väga meeldival moel. Kui talle oma otsusest rääkisin siis ta ütles, et tahab järgmine aasta ka minu rooma olla ja nüüd ma lähen lihtsalt niimoodi ära. See oli üks suur põhjus, miks otsustasin jääda.

Raha mul ei ole. Pangaautomaat lihtsalt keeldub mind teenindamast :/ Neljapäeval kavatsen Ljubljanasse minna, eks näis, kas mu probleemid saavad enne lahendatud...
Probleemid, probleemid, probleemid. Ahjaa, kuidas ma Yiranile ütlen, et ta ei saa meiega Sloveeniasse tulla? Oli mul vaja alguses "Yeah, sure!" üldse öelda???? Loll, loll, loll!!! Aga elu jooksis just mööda, lähen proovin kätte saada!

Viimati kirja pandud

Lühike, aga veinirohke postitus

Peale minireisi Kangaroo saarele jätkasime töö lainel. Seekord ei ole mul väga pikalt ja põhjalikult midagi kirjutada, sest veinitehas, kus ...