kolmapäev, 27. september 2017

ÜKS KUU PORTUGALIS

Õnnelik mina peale ookeani lainetes hüppamist!

Jeeee! Üks kuu juba siin oldud ja pole veel arugi saanud. Kuus kuud tundub ikka nii lühike aeg praegu. Veel kahe nädala jagu tegevusi on vaja kirja panna, aga see on ka peaaegu tehtud juba, järgnevatel päevadel panen pildid juurde ja postitan siia. Hetkel on aega kõvasti kirjutada, sest käisin see nv pisut lõuna pool puhkamas ja seiklemas ja suutsin haigeks jääda. Esmaspäeval käisin tööl, aga olin seal üsna mõttetu ning leppisime kokku, et veedan mõned päevad kodus, kuni jälle inimeseks saan. Õhtul tundsin, kuidas palavik tõusis, aga võtsin ennast kokku ja tegin ka lõpuks kõigile õhtusöögi. Sööme igal õhtul koos, aga olen köögis tegutsemist siiamaani sujuvalt vältida suutnud. Pole just minu meelistegevus ja mõnele jälle väga meeldib. Siiski, ostsin juba mitu nädalat tagasi kõrvitsa ja tegin sellest lõpuks maitsva supi. See ei ole pelgalt enesekiitus :D Tegin kaks suurt potitäit suppi ja kui järgmisel hommikul ärkasin, polnud enam tilkagi alles.

Kui esimestes postitustes kirjutasin oma probleemidest, siis ühe suure murettekitava aspekti unustasin lisada. Nimelt, ülikool polnud endiselt mu taotlust kinnitanud. Sain juba teisel päeval laborivõtme, käin (peaaegu) iga päev tublisti ülikoolis tööl, aga paberimajandus on endiselt poolik. Jep, endiselt, sest kuu ajaga on väga vähe muutunud. Ühe kinnituse olen nüüd juurde saanud (peale seda, kui kolm korda rääkimas olin käinud), kuid umbes 3 (? kes teab..) suuremat asjaajamist on veel ees, millest igaüks võtab jälle ilmatu kaua ja millal ma nende asjadega üldse tegelema saan hakata, kes seda teab. Reaalselt, siin Portugalis ei tea keegi mitte kunagi mitte midagi.

See selleks, muidu on tore! Mul on vahvad töökaaslased, üliägedad korterikaaslased, normaalne kodu (paljud otsivad siiamaani või on lihtsalt millegagi leppinud) ja Porto on nii mõnus linn! + mitmed sõbrad on lähiajal külla tulemas ja on lootust näha inimesi, kellega pole aastaid saanud koos aega veeta!!

Seega esimese kuu kokkuvõtteks, algus oli raske, aga leppisin, et iga asi on millekski hea :) Edasi läks heaks ja veel paremaks ja usun, et see trend jätkub!

(Pildi tegi Hazal Peniche rannas :))

Ptk 3 - I nädal

Nüüd tuleb ruttu hakata järje peale jõudma, sest aeg läheb ainult edasi ja ega see mälu nüüd nii hea ka ei ole. Tundub, et sellest tuleb rohkem selline "tegin seda ja siis seda" postitus, aga proovin ilusaid pilte vahepeale panna ;)

Esimese nädala lühikokkuvõte on selline:
  • raske ärkamine
  • hommikul tunnine jalutuskäik tööle
  • artiklite lugemine
  • pooleteisttunnine jalutuskäik tagasi koju läbi kesklinna
  • riiete vahetus ja tagasi linna
  • öösel koju
  • repeat


Ja siin natuke täpsemalt, mis ma siis õhtuti tegin:

Esmaspäeval (04.09) hakkasid Erasmuse welcome month tegevused pihta ja läksin õhtul city tourile. Loengud algasid alles nüüd, septembri lõpus, aga paljud olid juba kohale jõudnud ja väiksel ringkäigul oli väga erinevaid inimesi. Ega midagi uut ei näinudki, käisime üle silla Gaia poolel Porto vaateid nautimas ja rääkisime terve aja juttu. Nagu ikka, palju uusi keerulisi nimesid ja lisaks eurooplastele väga palju brasiillasi! Lõppes üritus ühes kauni vaatega pargis, kuhu varem polnud sattunud, ja nagu edaspidi traditsiooniks sai, jäid teised odavat alkoholi jooma ja mina olin kohusetundlik ja liikusin ära koju.


Koju saamiseks pean kõigepealt selle kirikuni ronima ja siis veel 15-20 minutit ja olengi kodus :D

Teisipäevaks (05.09) midagi ette valmistatud ei olnud, seega sain lihtsalt paari tüübiga kokku, kellega eelmisel õhtul pikemalt rääkisin ja käisime siinses põhilises baaris, Adegas. Kuna klubiuksi siin enne ühte-kahte ei avata, siis päris peole ikka ei jõudnud ning olin tubli ja läksin koju :) Adegas jõudsin taaskord kohata paljusid Brasiiliast tulnud üliõpilasi, neid on siin lihtsalt nii palju!

Mõttetu pilt Adegast

Kolmapäeval (06.09) oli Jardim do Morros joomismängude õhtu (mainin pargi nime kõigest seetõttu, et see oli esimesest saabumise päevast mu lemmikkoht siin). Pärast käisime veel paari sõbraga mõnes peamises kohas + 2 euro pizzat söömas. Korterikaaslased ei tahtnud välja tulla, seega taaskord tulin koju, kui nad magasid ja lahkusin enne kui nad ärkasid. Jälle palju uut rahvast, aga juba hakkasin vaikselt inimesi eristama ja tuttavaid nägusid ka nägema.


Võtsin mõned ESNi pildid ka kasutusse, sest ise jäädvustasin vaid ühe fookuses pildi^ (süüdistame sangriat)

Jardim do Morro on ka väga populaarne paik päikeseloojangute vaatamiseks



Neljapäeval (07.09) oli speed meeting ja inimbingo. Igaühega tutvumiseks oli umbes paar minutit, aga kuna rahvast oli nii palju, siis jõudsin vaid väikse osaga kohtuda. Sellegipoolest, leidsin ka teise eestlase ja sõprade sõnul oli üks veel, keda mul ei õnnestunud näha. Praegu on veel vara, aga ehk üks hetk tuleb eestluse igatsus peale ja saab kontaktid välja otsida :) (P.S. kasutan sõna sõbrad väga vabalt siin, tegemist siis inimestega, keda olen paar korda näinud ja kellega igal õhtul saab asukoha infot ja jooke jagatud)



Reede hommikul ülikooli poole teele asudes tundsin, et liigun nagu tigu. Keha oli nii väsinud. Jõudsin iga päev eelmisest umbes 20 minutit hiljem tööle (ma ei tea, keegi ei öelnud mulle, mis kell ma seal pean olema ja keegi ei öelnud ka midagi, kui ma tund aega hiljem platsis olin...), nii et tahtsin ennast kiiresti liigutada, aga jalgadel oli streik. Koolitee on umbes 50 minutit jalutada, aga too päev kõndisin kindlasti kauem! Siis hakkasin väikseid arvutusi tegema ja sain aru, et viimasel nädalal olin iga päev kõndinud vähemalt 15 kilomeetrit ja maganud mõned tunnid. Kuna järgmisel päeval ootas ees surfamine, otsustasin õhtul mõnusa kodusa olemise kasuks ja jätsin peo vahele. Ja viimaks jõudsin ka oma kohvri lahti pakkimiseni, sest see, mis minu toapoolel toimus, hakkas juba katastroofile lähenema.

Laupäeval võtsin Kasahstani korterikaaslastega selle pika tee randa ette ja käisin lõpuks ookeanis! Ülimõnus!!!


 Kuiv trenn


Pärast oli rannal piknik, siis grillimine ja siis Luau party. Kõik oli väga tore, aga ma olin ikka väga väsinud! Ja külm tuul oli seal rannas. Suht kõigil oli külm, nii et Hawaii dekoratsioonid ei läinud meeleoluga kuidagi kokku :D Ükshetk liikusime linna ära ja mõtlesin, et täna lõpuks on minu korralik peoõhtu, aga peale paari tundi Adegas tuli alla anda ja koju ära tulla. Korterikaaslane Saksamaalt jõudis samuti too päev, aga öösel ei õnnestunud teda kohata.



Pühapäeva hilisel hommikul ärgates istusid elutoas kaks sakslast - Anne ja Max - minu uued korterikaaslased. Käisime ümbruskonda avastamas ja kesklinnas sain demonstreerida, mida ma siiamaani õppinud olen. Õhtu poole saabus ka Quentin, prantslane, kelle kaudu ma oma toa sain. Kui me lõpuks kõik seitse koos olime, tegime ületee poes suure ühisšhoppingu ja seejärel esimest ühise õhtusöögi. Mul on õhtusöögil meist kõigist koos üks pilt ka, aga see tuli nii kole, et me otsustasime selle ühiselt maha salata :D

 Koduümbrus

Kesklinn

Max, Anne, Quentin

Askhat, Zhanerke ja Kseniia

esmaspäev, 25. september 2017

Ptk 2 - uus kodu ja töö

Jätkame, kust pooleli jäi, ja õnneks-õnneks, edasi läheb ainult paremaks!

Viimati jäi lugu sinnamaale, kus ma istun laupäeva õhtul hosteli baaris ja kurdan oma kurba elu, selle asemel, et selle osas midagi ette võtta. Õhtu lõpuks võtsin ennast siiski kokku ja otsustasin fb poole pöörduda. Parim otsus siiamaani - kolme tunni pärast oli mul mitu potensiaalset toakaaslast, kellega edasi otsida ja paar toa pakkumist ja viimaks, kl 23.30 lõpetasin kõne oma uue landladyga - sisse kolimise päevaks sai esmaspäev! Pikendasin hostelis ööbimist veel ühe öö võrra ja läksin esimest õhtut rahuliku südamega linna peale.

Pühapäeval läksin jälle AirRace'i vaatama ja lõpuks jõudsin ka veinituurile!! Minu hostelist oli veel 6 inimest ja õhtu oli ülivinge! Jäime veel viimasesse baari jooma ja jutustama ja peaaegu läks meelest, et järgmisel hommikul on ju vaja tööle jõuda :D Pühapäev oli ka viimane otsast lõpuni palav päev. Alloleval pildil on näha, et inimesed suudavad vaid varjus istuda, öösel hosteli poole liikudes hakkas aga sadama ning praegu on iga päev sama rutiin: öö on külm ja tihti vihmane, hommik udune/vihmane ning jahe ja pärastlõunast jälle palav ja suvine. Eks näis, kauaks seda suvist tunnet sinna päeva sisse mahub, aga praegu saab veel nautida :)




Hommikul pakkisin asjad kokku, jätsin kohvri hostelisse ja jalutasin oma teaduskonda. Laboris on peale minu veel mu hispaanlasest juhendaja, tema naine ning üks magistri tudeng ja üks doktorant. Oktoobrist liituvad veel kaks magistranti. Jutustasime paar tundi, tutvusin majaga (tõeline labürint) ja tegime plaane, seejärel suundusin oma tulevast kodu vaatama. Maja kahe korruse peale on 5 tuba ja kokku hakkab meid siin elama 7 inimest. Šoppasin paar tundi ja õhtul kolisin kogu oma kraamiga sisse. Lisaks minule olid kohale jõudnud mu kasahhist toakaaslane ja veel üks tüüp Kasahstanist. Öösel jõudis veel üks majakaaslane, kes pidi olema Soomest, aga selgus, et tegu siiski venelasega. Järgneva nädala elasingi koos kolme vene keelt kõneleva inimesega (kõik väga toredad! :)).





Ahjaa, portveini joomine tegi esmaspäevase olemise üsna raskeks.. Hilisemad kogemused ütlevad, et sellest ühest korrast ma siiski ei õppinud, aga praeguseks olen kohe kindlasti targem :D

Igal juhul läks elu peale kodu leidmist palju kaunimaks ja kirjutan oma esimesest korralikust nädalast varsti pikemalt :)


laupäev, 23. september 2017

PORTUGAL ptk 1

Ja nüüd kiire kokkuvõte peatükist: Kelli Portugali Erasmus ja sari õnnetuid lugusid:
30. aug - kolmapäeval kohale jõudes ei olnud mul kogu asja osas head tunnet. Absurdne paberimajandus viimastel nädalatel tekitas stressi ja lahkudes hakkas juba Tallinnast alates viltu vedama, mõlemad lennud hilinesid korralikult. Kohale jõudes olin väsinud ja näljane ja üritasin endiselt oma tulevase landlordiga ühendust saada, sest kuigi tuba oli juba pea kuu aega tagasi broneeritud, ei teadnud ma midagi sellest, millal ma sisse saan kolida. Suundusin hostelisse ja kaks päeva veetsin linna peal sihitult ringi jalutades ja ümbrust avastades. Ja korduvalt landlordile kirjutades. Neljapäeval lisandus kodu probleemile ka järgmine: uuest töökohast ei olnud veel samuti vastust, kuhu ma järgmisel päeval ilmuma peaksin. Tekkis küsimus, mida ma üldse teen siin? Kontrollisin igaks juhuks ka oma pabereid, et oli ju ikka 1. sept, mitte oktoober :D
Esimene vastus siiski tuli lõpuks - kell 7 neljapäeva õhtul saan teada, et mul ei olegi kodu. Mix-up. Keegi keeras mingi jama kokku. Sry.
Maksan veel ühe öö eest hostelis ja hakkan asjaga tegelema. Sukeldun täielikult portugalikeelsetesse üüripakkumistesse ja lähen magama okei tundega. Ka juhendajalt tuleb veel õhtu viimastel tundidel kiri - ta on Hispaanias koosolekul ja kohtume esmaspäeval.

Esimeste päevade pesa

Kasutan ootamatut vaba päeva korteri otsimiseks, aga pool päeva läheb lihtsalt selle alla raisku. Keegi ei räägi inglise keelt ja üürilepingut tahetakse teha aastaks, mitte pooleks. Lõpuks lepin ühe vaatamise järgmiseks päevaks kokku ja jätan asja selleks päevaks sinnapaika. Natuke tuleb liigutada ka, kuigi veinituurile juba kolmandat päeva jälle ei jõua.
Järgmisel päeval on Red Pull AirRace Douro jõel. Vaatan seda, käin korterit vaatamas ja seejärel jälle jõe äärde. Pime trööstitu tuba asub maja esimesel korrusel, aknaid avada ei saa ja põrand on külmadest plaatidest. Elutoal ei ole aknaid, vetsus ja pesemas tuleb käia kolmandal korrusel. Siiski on kohal mingi mõnus vibe juures ja olgem ausad, ma olen suht meeleheitel ja koliks ükskõik kuhu see hetk. Ainult portugali keelt kõneleval landlady'l on siiski üks probleem - ta tahaks kedagi ikka aastaks ning õhtul helistab eitava vastusega. Maksan veel ühe öö eest hostelis ja paar tundi ei oska ei selle info ega endaga midagi peale hakata.

Mõned pildid esimestest päevadest:









reede, 22. september 2017

Uus seiklus - Portugal!

Esimene pilt Portosse jõudes

Viimane postitus sai kirja pandud mu viimasel päeval Kreekas ja see siin algab mu esimese päevaga Portugalis. Vahepeale jäi aga kolm aastat, mis Tartu melus kuidagi eriti kiiresti möödusid. Nii kiiresti, et peale kahte aastat magistriõpinguid ma oma suure tööga siiski valmis ei saanud ja võtsin lisaaasta. Esimese poole sellest veedan Porto Ülikoolis Erasmus praktikat tehes.

Seiklus algas 30. augusti varahommikul ja tänaseks olen Portos olnud 3 nädalat! Elu on olnud kiire ja ilus ja blogi täiendamine pole veel õnnestunud, aga proovin nüüd paari postitusega vahepealse aja juhtumised kirja saada ning vaateid ja eluolu jagada. Stay tuned!

Viimati kirja pandud

Lühike, aga veinirohke postitus

Peale minireisi Kangaroo saarele jätkasime töö lainel. Seekord ei ole mul väga pikalt ja põhjalikult midagi kirjutada, sest veinitehas, kus ...