Palju õnne, Pauliina!

<- Arbuus
Viimane kord kui kirjutain lõpetasin sõnadega "nüüd ways of seeing, pärast karate." Noh, kumbagi ei toimunud. Kui kell 6 aerooblevate inimeste vahelt endale Plesi taganurka tee oli teinud, kohtasin vaid kahte inimest, üks Cindy, keda polnudki WoS is enne näinud ja teine Iva. Ootasime nii 10 minutit, aga midagi uks oli lukus ja kedagi juurde ka ei lisandunud. Lõpuks jõudsime järeldusele, et ju see siis jääb ära. Täpselt siis tuli Alma ja otsustasime nalja teha ja nii kui ta juurde tuli ja tere ütles, ütlesime kooris, et ei ole ways of seeingut ja marssisime minema. Hahaa! Tegelikult ei me ei teinud nalja, me lihtsalt ei olnud tol hetkel ta suured fännid. "Fine!" tuli veel kuskilt kaugustest, kui me hoonest välja astusime. Mõtlesime, et läheme Casa Carsicasse Anetele, Lätist tulnud vabatahtlikule külla, aga mõtlesime ümber, sest ei oleks just kõige kenam niisama kellegi ukse taha hiilida. Iva läks siis minema ja ma läksin Lucchesesse Cindyga. Tegime endale teed, mul oli šokolaadi ja läksime Cristofile külla. Ta oli just viis tundi maganud ja ei tundnud ennast kõige paremini, kuid suutsime talle hea tuju koos šoksi, tee ja endaga tuppa tuua ja veidi enne kaheksat läksime sööklasse. Istusin seal, olin ammu lõpetanud ja rääkisin Mduduziga juttu, kui korraga tuli meelde, et karatesse vaja minna. Jooksin kõigest väest Scholzi, vahetasin ülehelikiirusel riided ja läksin Plesi, aga sinna hingeldades sisse sadades vaatasid mulle otsa ainult kolm paari silmi. Kõik istusid põrandal ja ootasid, et keegi veel tuleks. Kuna peale minu enam kedagi ei tulnud läksime laiali. Tegelikult see oli päris hea, sest mul oli tol esmaspäeval essee tähtaeg inkas olnud ja minu essee polnud endiselt valmis. Andis selle siis neljapäeval ja võib öelda, et Lydia polnud just kõige õnnelikum ja pidas väikse jutluse mulle. Vähemalt tegin ära, eks! Ta annab ikka nii nõmedaid ülesandeid, aga ma ei saa B higherisse (madalamasse astmesse) ka vahetada. Mdu juba proovis, aga sellest tuli ainult jama :D Tegelikult vb pole naljaks, aga kui ta rääkis seda, siis ma naersin küll terve aja... Neljapäeval kolmese bussiga tulid Britta ja Merka. Ootasin neid bussipeatuses, kuigi ei teadnud, mis kellase bussiga nad tulevad. Käisin seal lihtsalt iga poole tunni tagant, kui buss pidi tulema. Nende siinoleku aeg oli veidi segadust tekitav. Ei ole oluline, mis ma neile täpselt esimese asjana ütlesin, aga kindel on see, et see oli inglise keeles! Pärast läks lihtsamaks, aga sellegipoolest alustasin nedega inglise keels vestlusi ja teistega eesti keeles. Eile läksid nad ära, Merka 5 hommikul, Britta 11 päeval, peale seda kui ma ta oma inka ja füüsika tundi olin võtnud. Aga enne seda, laupäeval käisime Veneetsias karnevalil. Jõudsime sinna 10.30 hommikul ja tagasi tulime alles 22.04 rongiga, mis viskas meid Sistiana jaama 1.11. Jalutasime sealt terve tee tagasi Duinosse, nii et kahest sai magama. Aga ülitore oli! Päeval käisime ringi, nii et kannad valutasid, sõime igaüks ühe rõveda pizza ära (ma ei teadnudki, et Itaalias neid nii kergesti leida võib!), küsisime müüjalt öömaja ja leidsime endale mingid Maroko tüübid, kellega enne nende juurest vaikselt põgenemist sai veidi jutu arendamist proovitud ja õlut joodud. Reedel käisime pizzat söömas, õhtul Luccheses kümne inimesega väike asian dinner, pühapäev istusime Illy's. Õhtul istusime tunnikese või rohkem Portos, sõime Eesti šokolaadi, jõime Itaalia veii, kuulasime Kristi läpakast muusikat ja rääkisime juttu. Ilus lõpp, kas pole? Nüüd on mul nende siin oldud ajast meenutuseks ainult Pauliina kingitus, mis seisab endiselt mu laual, kuigi pidi Merkaga Eestisse minema ja Merka kõrvarõngad, mis pidid ka arvatavasti temaga Eestisse minema. Pluss üks hallitanud päts leiba (tänud!). Kandsin Pauliina kinki terve laupäev endaga Veneetsias ringi, et mul ei oleks võimalik korrakski ununstada, et ta sünnipäev on. Töötas küll see tehnika, kuid kahjuks mu telefon ei pidanud kõnele vastu. Pidin rahulduma grupisõnumiga sünnipäevalapsele :) Palju õnne sulle, Paula!!! Kahjuks jäin kogu asjast küll ilma, aga olin mõtetes ikka sinuga! Loodetavasti oli ilus sünnipäev. Ja Eesti vabariigile kah kena päeva! Eestil on täna sünnipäev, seda ei juhtu iga opäev, sünnipäevalaps, võta veel üks naps! Vabandan kõigi trükivigade pärast, aga ma kirjutasin liiga palju ja ma ei viitsi seda üle lugeda. Ja niikuinii onmul alati palju neid vigu. Ja ma nautisin teie siinolekut, sõbrad!

Lihtsalt :)

Toakaaslastega on kõik hetkel väga tore. Kui ma eile kooli ei läinud ja nad mult pähjust küsisid ning mina ütesin, et undsin end hommikul veidi kehvasti (mis oli muidugi vale), siis Joanna oli isegi piisavalt hooliv, et pidas mulle kõne sellest, kuidas ma peaksin rohkem magama ja kuidas mu elustill ei ole üldse tervislik. Nii armas temast :) Ja kuna second-yearidel on proovieksamid, siis toda itaallast ma õieti ei näegi. Mis veel tähstam, B&M tulevad juba homme! Mis saaks veel parem olla??? (Kui ehk see, te jääksite veidikeseksi kauemaks...) Eelmisel reedel käisin Zoe ja Yiraniga Sistianas päriskenas restoranis pizzat söömas ja ootan juba, millal Britta ja Merkaga uuesti saan minna. Iseenesest oli väga viisakas koht, kelnerid jooksid ringi ja kõik oli kena, aga hinnad olid päris odavad ;) Pärast vaatasime minigt filmi ka, ei mäleta mida... Pärast, nii kahe ajal läksin Scholzi ja siis magama. Ika väga külm on öösiti. Päev varem vaatasin ka mingit filmi ja seda mäletan küll, aga pealkirja ei tea. Lõpetasime ka kahe ajal ja tookord oli ikka nii uni peal, et jäingi Foresse magama. Hommikul jooksin oma tuppa, võtsin õpikud ja otse tundi. Aga noh, ega mul ainult kaks tundi oligi! Jälle! Aga see nädal tuleb veidi raskem, kuigi siiamaani olen püüdnud hullemaid asju vältida (näiteks eilse sick-(skip) listiga ei pidanud muuhulgas minema inglise keelde, kus oli juba paar päeva tagasi essee tähtaeg, majandusse, kus oli hullem kontrolltöö, milleks polnud Khristofi sünnipäeva tõttu aega õppida ning esmaabisse...) Nüüd peab veidi tööle hakkama, igasugused teised tähtajad hakkavad ka kukkuma. See nädal ehk nii palju ei jõua, kui külalised siin, aga enne projektinädalat tuleb hull (!!!) rabamine! Ma luban (niipalju, kui minu lubadusi tõe pähe saab võtta...) Nüüd ways of seeing, pärast karate.

"How are you, prima?" "Mm, I'm... OH, YES, I'M GREAT!!!"

Eile läks Iva ära Tšehhi mõneks ajaks ja peale kooli mingi hetk käisin teda saatmas. Siis passisin tükk aega Ingridi ja Urškaga nende toas ja rääkisin juttu. Nad olid mõlemad sicklistil, ja nagu alati, rääkisid kõigist halbu jutte :D Aga nad on tegelikult toredad :) (noh, vähemalt minuga :D) Õhtul läksin Foresse ja 11 ajal hakkasin Kristiga Kikit vaatama. Ma olin nii tark ja suutsin jaapanikeelsel dvdel inglisekeelsed subtiitrid üles leida ;P Nii kaheteistkümneni vaatasime, siis kuulsime laulu ja muud kära ja Kristjana tuletas mulle meelde, et Olia sünnipäev on alanud. Läksime ja liitusime ka siis, seal väga palju inimesi ei olnud, aga palju kooki oli ja teed sai. Olia mulle tegelikult väga ei meeldi, aga eile oli ta kohe väga tore. Atiba ja Oded lollitasid seal väga palju ja varsti on veidi veidraid pilte facebooki oodata, nii et proovin mõned siia ka üles panna. Tegelikult peaksin üldse rohkem pilte üles panema...
Ville English native speakers week showl
Minu kodu. Kõige vasakpoolsem kergelt avatud aken on päris enda oma.
Igapäevane vaade...
Ben Harry Potterina
Selle aasta esimesed lilled :) Kevad on käes!

Britta, tänan inspiratsiooni eest!

Eelmine nädal oli english native speakers week ja reedel oli show. Väga hea oli, üks parematest, mida ma siin näinud olen :) Pärast vaatasin Zoe-iga poole ööni filmi ja hiilisin Scholzi magama. Tegelikult olin seda filmi (Juno) just samal esmaspäeval näinud, vaatasime seda umbes 20 inimesega Fore dayroomis uue projektori abiga ja skippisin selle jaoks isegi esmaabi, aga järgmised kaks päeva olin haige ja sicklistil, nii et mul oli lõpuks vabandus olemas, ja see film on piisavalt hea, et kaks korda nädalas näha. Laupäeval magasin niikaua, kui und oli ja siis veel natuke, kuni enam lihtsalt ei suutnud ning peale hommikusööki vaatasin Joanna, Yoko ja Martiniga spirited awayd ning juba oligi kell neli. Õhtul oli ball, kuhu ma olin juba ammu otsustanud, et ei lähe, aga lõpuks suutis Ajla mu sinna vedada ja olin täpselt kaheteistkümneni. Siis transformeerus vanker tagasi kõrvitsaks, mina muutusin tuhkatriinuks ning läksin Yiraniga Foresse geisha memuaare vaatama. Olin tubli ja lahkusin nii, et jõuaksin umbes curfew ajaks (kl 1) tagasi oma tuppa, kuid möödusin Mickey's-t (kuidasever ma seda kirjutama peaksin..) ja mind kisti sinna. Hommikul ärkasin juba 9, olude sunnil muidugi. Õhtul 8 läksin valgevene posterite näituse avamisele ja jäin seal Dorka, Cindy ja Martiniga rääkima. Kui meile tundus, et me muutume näituse kohta juba liiga valjuks, läksime Old Officisse ja hakkasime balli pilte vaatama. Siis tuli Ole ja me vaatasime need kõik uuesti läbi. Siis tuli Olivia ja me vaatasime need kõik uuesti läbi. Ja seejärel, ma olen üsna kindel, me vaatasime kõik uuesti läbi. Aga siis tuli Earth ja me saime süüa mingit eriti head šokolaadimaiust, mille poisid olid valmistanud ja millest nad terve aeg rääkisid, ning hakkasime maffiat mängima. Nende versioonis ei olnud litsi, nii et tutvustasin neile seda ja väga palju nalja sai :D Ja ma olin 7st mängust 5 maffia ja mind tapeti alati esimese või teisena ära (see oli üsna kindla peale minek :D). Kell 11, curfew aeg, tuli Ximena, residentsi õpetaja, ja ütles üsna kurjalt, et mina Cindy ja Olivia peaksime lahkuma, sest ta ei taha, et me vahele jääksime. Ole seisis seal kõrval ja pakkus muudkui seda šoksi asja, kuni Ximena lõpuks leebus ja ütles, et me võime mängu enne minekut lõpuni mängida. Aga me olime alles alustanud, nii et sellele järgnes pärast muidugi oma 4 mängu, aga hulka vaiksemalt. Siis sain ma lõpuks aru, et on juba pühapäev, mitte laupäev, nagu mina ekslikult arvasin, ning ühe ajal läksime tagasi Scholzi ning ma töötasin peaaegu kaheni. Täna tegin selle magamatuse tasa :) Täna on Stapori sünnipäev, nii et eile öösel üheni olin Palas õnne soovimas (Stapor oli üliarmas, hakkas nutma ja puha. See oli ta elu esimene sünnipäeva tähistamine). Tagasi Scholzis proovisin mata kodutööd teha, aga seal oli vaja midagi, mida õpiti siis, kui ma puudusin. Kellelgi Scholzis ei ole ka seda õpikut, mida mul vaja, nii et ma ei saanud kuskilt ise ka õppida. Siis sain aru, et tegelikult ma oleks vist terveks saades pidanud kõikide ainete kohta küsime, et mis seal toimus :D Lõpuks läksin siis magama, mis mul üle jäi, ja hommikul olin üliväsinud. Kuna me lõpetasime world literature tundidega ära, siis pidi mul teine blokk vaba olema ning olin nii nahaalne, et kui äratuskella peale ühe silma lahti tegin, siis ülestõusmise asemel muutsin äratuskella lihtsalt 2 tundi hilisemaks jä ärkasin alles 9 läbi. Homme pean siis mata õpetaja ees, kellega esimene tund pidi olema, vabandama, et magasin sisse... Ja kolmas blokk oli ka ainult ToK, neljas itaalia keel (õpetaja on jälle hakanud tahvlipliiatseid aktiivselt meie pihta loopima, nii et viimasteks tundideks olen kodutöö ilusti ära teinud :D) Viies oli vaba, sest Henry on Londonis ja tema tundi seega pole! Nüüd olen juba kaks päeva esmaabis käinud, oh seda tüütust ja esmaspäeval oli tunniajane projektinädala koosolek. Selline energiaimeja lihtsalt! Aga üldiselt olen õnnelik, B&M tulevad õige pea!!!

Täna jooksis aeg kiiremini kui mina.

Esimene veebruar - esimene lumi!

Kirjutan sel erilisel puhul, et alates kella seitsmest hommikul on lund sadanud (või vähemalt nii mulle öeldi, sest ise magasin nii kuni 12). Maas pole aga valget lappigi, kuig kell sai kas minutit tagasi kaks, mis teeb juba 7 tundi valget puru. Mul hakkab vaiksel kahtlus tekkima, et 7 tundi on ühed ja needsamad helbed boraga ringi lennelnud ja ükski pole maha jõudnud. Tegelikult täna pole eriti borat, aga selle aja jooksul, mis ma siin olen olnud, on seda ikka väga palju ette tulnud. Eile käisin Yirani, Zoe ja Ivaga Triestes ja vahepeal kartin küll, et pean neid torusid ja kette kasutama, mis sinna selleks pandud on, et inimesed bora ajal merre ei lendaks. Käisime hiina poodide tripil ja ma ostsin igast mõttetusi kokku. Aga vähemalt sain igal pool veidi hinnast alla (siit veel üks väike nipp: hiinakasse võta alati sõber hiinlane kaasa ;)) Käisime umbes 15 erinevas poekeses ja ühest lõpuks leidsin endale sobivad tossud karate jaoks, mis minu hinnangul vähemalt mai lõpuni peaksid küll vastu pidama. Oleksin pidanud nende eest 10 euri maksma ja maksingi, aga mingil toredal põhjusel andis poepidaja mulle 2 euri veel tagasi :) Siis kuskilt poest leidsin endale kena koti ja Yiran võttis selle, läks kassapidaja juurde ja küsin mandariini keeles, kas saaks odavamalt. See maksis kaheksa ja poemüüja pakkus, et võib 7ga anda. Yiran küsis siis, et kas ikka 6ga ei saaks ja müüja ütles, et olgu, sest sa räägid hiina keelt. Paar tundi hiljem läksime toidupoodi ja ma ostsin veidi kiirnuudleid. Samal ajal kui me Yiraniga valisime, siis ma harjutasin oma hiina keelt öeldes kõik hinnad hiina keeles. Kui ma maksma läksin, siis andsin täpse summa, aga müüja lükkas pooled sendid-mündid tagasi. Kaval, eksole? :) Aga meeletult külm oli, ma kasutasin isegi kindaid ja MÜTSI! Täna hommikul ärkasin sellele vaatamata nohu ja kurgu- ning kõrvavaluga :S
Ahjaa, eile vaatasime Fore dayroomis Persepolist. Meid oli nii 10 tükki ja keegi tõi oma teki ja pani selle põrandale ja teised forekad tõid patju, nii et mõnusalt mugav oli :) Pärast oli terve Fore millegipärast igasuguseid toredaid inimesi täis :)
Hommikul õppisin homseks füüsika tööks veidi. Mitte niivõrd tahtmisest targemaks saada (sest selles ma kahtlen), vaid sellepärast, et Dijana on selleks tööks juba mitu päeva õppinud ja et tal siis nii halb tunne ei oleks, kui ma ka normaalselt punkte töö eest saan :D Ja ma peaksin matat tegema, sest Julius arvatavasti hindab mu kodutööd esmaspäeval. Probleem on ainult selles, et mul ei ole õpikut ja kellelgi minu majas ei ole vist seda. Kellel on higher math, kellel studies, või see üks inimeme, kellel on ka standard, tal on mingi muu raamat. Lähen Daigat ja Olgat kiusama ning teen nendega koos selle asja ära :D Enne lähen vaatan, mis Kristi teeb, sest ma ei taha veel õppida :D Oihh, vaatasin aknast välja ja kergest lumesajust on saanud kõva lumetorm! Kas lõpuks ometi minu päev?