Jaanuar algas
mitmete üllatustega. Esiteks ärkasin esimesel hommikul selle peale, et Max
sadas ootamatult uksest sisse ja tuli äratama. Ta plaanis pikemalt Saksamaal
olla, aga kui ta uusaastapidu kolmandal endiselt sama intensiivsusega edasi
kestis, otsustas ta, et seal eksamiteks
õppimisest ei tule ikka midagi välja ja ostis järgmiseks päevaks pileti
Portosse. Järgmine üllatus – ta voodi hallitas. Tekid, padjad, kõik. Samuti ta
asjad kapis. Teistes tubades, ka minu omas, olukord nii hull ei olnud, ainult
aknaümbrus ja osa laest. Quentinil hakkasid raamatud hallitama. Kutsusime siis
landlady kohale, kes kutsus ka omaniku, kes omakorda kutsus eksperdi. See
protsess võttis muidugi üle nädala ja pakutud lahendus ootab endiselt
teostamise aega, aga landlady tuli üllatuslikult juba paari tunni jooksul. Viis
osa voodipesust ja mõned padjad pesulasse ja tõi uue teki, palun väga. Max
siiski ei suutnud oma hallitavas toas enam olla ja ta kolis välja, Tilli
juurde. Uue teki võtsime aga ühiskondlikult kasutusele, sest see on kõige parem
asi meie korteris üldse!
Kolmas üllatus –
totaalne laiskus ja koduloomaks muutumine. Midagi suurt järgnevatel nädalatel ei
teinudki, käisin tööl ja olin kodus, tegime mõned ühised õhtusöögid. Kuna mul
on nüüd üliõpilaskaart ette näidata, liitusin ülikooli spordiklubiga ja käisin
peale tööd igasuguseid uusi ja vanu trenne proovimas. Q sai lõpuks oma
kauaoodatud Nintendo switchi jõuludel kätte ja igal õhtul koju jõudes istusime enne
magamaminekut tunnikese paar elutoa diivanil meie uue sooja teki all ja mängisime
Zeldat. Hakkasime ka uut sarja vaatama ja kui trenni ei läinud jõudsime mõned
osad ära näha. Pühapäeviti võtsin ennast siiski kokku ja ajasin end diivanilt
üles. Esimene pühapäev oli peale kolmenädalast sajuperioodi kaunis päikseline
päev. Istusime Gabrieliga t-särkide väel Ribeiral ja nautisime sangriasid. Tõin
talle sünnipäevaks pudeli Gabrieli, mille üle ta väga rõõmustas :D Järgmisel pühapäeval
oli Noelia päevaks Portos ja saime kokku. Töötasime Kreekas koos ja polnud
üksteist peale seda aega enam näinud ja no sellest juba üksjagu aastaid.
Jällegi kaunis päev, saime õues istudes õhtustada. Jalutasime veel niisama
ringi, jutustasime endast, elust, kõigist ühistest tuttavatest ja meenutasime Kreeka
aegu. Kolmandal, st eelmisel pühapäeval oli lõpuks aeg siinseid sõpru ka näha
ja käisin Res de Ruas. Ägedad muusikud olid kohal ja sel puhul õhtusöögi ajal
ka rohkem rahvast kui muidu, aga olin aegsasti seal ning veetsin terve õhtu
sõprade ja uute sõpradega kõige mõnusama laua ääres. Kuulsin kõiki uudiseid,
millest vahepeal ilma olin jäänud ja rääkisime palju lolli juttu. Ahjaa, enne seda käisin istusin esimest korda elus ühes sellises pesupesemise kohas, mida siin tänavatel igal pool näha on. Kodus on liiga külm ja niiske, riided ei kuiva nädalaga ka ära, nii et käisin kuivatit kasutamas. Neljapäeval
sain ühe eesti tüdrukuga kokku, kes siin Erasmust teeb. Või noh, paari päeva
pärast juba lahkuma hakkab, aga parem hilja kui mitte kunagi, väga tore oli! Saime muresid ja rõõme jagada :)
Ja siis oligi käes see
kohutav reede... Q lend oli laupäeva hommikul, esimene meist, kes lahkus. Kuna
meil oli Anne ja Zhanerkega reede õhtul juba lend oma tripile, pidime enne
lennujaama jooksmist head aega ütlema. Nii kahju, et meie plaanid sellise
ajastusega sattusid, nii kurb oli head aega öelda, samas reisist elevus sees ja
jäi kuidagi poolikuks see asi, liiga kiirustades. Oleks tahtnud veel korra koos
välja minna, aga no ei läinud niimoodi. Õnneks meil on juba korteri reunioni plaan paigas ja kohtume taas!
Minu mitte nii glamuurne koolitee, aga vähemalt on palmid olemas :D
Elasime ka kahekraadised ööd üle
Res de Rua, õhtusöök valmimas
Kõige parem pastel de nata koht Portos, neljapäev
Kodutänav udusel hommikul
Q imelised küpsised, viimased hiiglased küpsemas
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar