Lugusid siit ja sealt: Ptk 3

Nüüd tuleb ruttu hakata järje peale jõudma, sest aeg läheb ainult edasi ja ega see mälu nüüd nii hea ka ei ole. Tundub, et sellest tuleb rohkem selline "tegin seda ja siis seda" postitus, aga proovin ilusaid pilte vahepeale panna ;)

Esimese nädala lühikokkuvõte on selline:

raske ärkamine
hommikul tunnine jalutuskäik tööle
artiklite lugemine
pooleteisttunnine jalutuskäik tagasi koju läbi kesklinna
riiete vahetus ja tagasi linna
öösel koju
repeat

Ja siin natuke täpsemalt, mis ma siis õhtuti tegin:

Esmaspäeval (04.09) hakkasid Erasmuse welcome month tegevused pihta ja läksin õhtul city tourile. Loengud algasid alles nüüd, septembri lõpus, aga paljud olid juba kohale jõudnud ja väiksel ringkäigul oli väga erinevaid inimesi. Ega midagi uut ei näinudki, käisime üle silla Gaia poolel Porto vaateid nautimas ja rääkisime terve aja juttu. Nagu ikka, palju uusi keerulisi nimesid ja lisaks eurooplastele väga palju brasiillasi! Lõppes üritus ühes kauni vaatega pargis, kuhu varem polnud sattunud, ja nagu edaspidi traditsiooniks sai, jäid teised odavat alkoholi jooma ja mina olin kohusetundlik ja liikusin ära koju.

Koju saamiseks pean kõigepealt selle kirikuni ronima ja siis veel 15-20 minutit ja olengi kodus :D

Teisipäevaks (05.09) midagi ette valmistatud ei olnud, seega sain lihtsalt paari tüübiga kokku, kellega eelmisel õhtul pikemalt rääkisin ja käisime siinses põhilises baaris, Adegas. Kuna klubiuksi siin enne ühte-kahte ei avata, siis päris peole ikka ei jõudnud ning olin tubli ja läksin koju :) Adegas jõudsin taaskord kohata paljusid Brasiiliast tulnud üliõpilasi, neid on siin lihtsalt nii palju!

Mõttetu pilt Adegast

Kolmapäeval (06.09) oli Jardim do Morros joomismängude õhtu (mainin pargi nime kõigest seetõttu, et see oli esimesest saabumise päevast mu lemmikkoht siin). Pärast käisime veel paari sõbraga mõnes peamises kohas + 2 euro pizzat söömas. Korterikaaslased ei tahtnud välja tulla, seega taaskord tulin koju, kui nad magasid ja lahkusin enne kui nad ärkasid. Jälle palju uut rahvast, aga juba hakkasin vaikselt inimesi eristama ja tuttavaid nägusid ka nägema.

Võtsin mõned ESNi pildid ka kasutusse, sest ise jäädvustasin vaid ühe fookuses pildi^ (süüdistame sangriat)

Jardim do Morro on ka väga populaarne paik päikeseloojangute vaatamiseks

Neljapäeval (07.09) oli speed meeting ja inimbingo. Igaühega tutvumiseks oli umbes paar minutit, aga kuna rahvast oli nii palju, siis jõudsin vaid väikse osaga kohtuda. Sellegipoolest, leidsin ka teise eestlase ja sõprade sõnul oli üks veel, keda mul ei õnnestunud näha. Praegu on veel vara, aga ehk üks hetk tuleb eestluse igatsus peale ja saab kontaktid välja otsida :) (P.S. kasutan sõna sõbrad väga vabalt siin, tegemist siis inimestega, keda olen paar korda näinud ja kellega igal õhtul saab asukoha infot ja jooke jagatud)

Reede hommikul ülikooli poole teele asudes tundsin, et liigun nagu tigu. Keha oli nii väsinud. Jõudsin iga päev eelmisest umbes 20 minutit hiljem tööle (ma ei tea, keegi ei öelnud mulle, mis kell ma seal pean olema ja keegi ei öelnud ka midagi, kui ma tund aega hiljem platsis olin...), nii et tahtsin ennast kiiresti liigutada, aga jalgadel oli streik. Koolitee on umbes 50 minutit jalutada, aga too päev kõndisin kindlasti kauem! Siis hakkasin väikseid arvutusi tegema ja sain aru, et viimasel nädalal olin iga päev kõndinud vähemalt 15 kilomeetrit ja maganud mõned tunnid. Kuna järgmisel päeval ootas ees surfamine, otsustasin õhtul mõnusa kodusa olemise kasuks ja jätsin peo vahele. Ja viimaks jõudsin ka oma kohvri lahti pakkimiseni, sest see, mis minu toapoolel toimus, hakkas juba katastroofile lähenema.

Laupäeval võtsin Kasahstani korterikaaslastega selle pika tee randa ette ja käisin lõpuks ookeanis! Ülimõnus!!!

Kuiv trenn

Pärast oli rannal piknik, siis grillimine ja siis Luau party. Kõik oli väga tore, aga ma olin ikka väga väsinud! Ja külm tuul oli seal rannas. Suht kõigil oli külm, nii et Hawaii dekoratsioonid ei läinud meeleoluga kuidagi kokku :D Ükshetk liikusime linna ära ja mõtlesin, et täna lõpuks on minu korralik peoõhtu, aga peale paari tundi Adegas tuli alla anda ja koju ära tulla. Korterikaaslane Saksamaalt jõudis samuti too päev, aga öösel ei õnnestunud teda kohata.

Pühapäeva hilisel hommikul ärgates istusid elutoas kaks sakslast - Anne ja Max - minu uued korterikaaslased. Käisime ümbruskonda avastamas ja kesklinnas sain demonstreerida, mida ma siiamaani õppinud olen. Õhtu poole saabus ka Quentin, prantslane, kelle kaudu ma oma toa sain. Kui me lõpuks kõik seitse koos olime, tegime ületee poes suure ühisšhoppingu ja seejärel esimest ühise õhtusöögi. Mul on õhtusöögil meist kõigist koos üks pilt ka, aga see tuli nii kole, et me otsustasime selle ühiselt maha salata :D