laupäev, 12. juuli 2014

Vahepeal

Vahepeal on puhkus olnud. Kolmapäeval veetsin terve päeva Psili Amose rannas. Neljapäeval võtsin ratta ja käisin lõpuks Pythagorio muuseumis ja Hera templi varemetes ja siis rannas muidugi! Ma olen juba kaks nädalat nii kohutavalt piimatooteid igatsenud, no mine või hulluks! Esimest korda siin olles tegelikult igatsesin midagi väga kodust. Tagasiteel ostsin värsket piima ja virsikumahla ja olen siiamaani nüüd enam vähem ainult milksheikide peal elanud. Nii hea lihtsalt!

Eile võttis Carine ka vaba päeva ja läksime Potami koskede juurde. Mõnusalt maagiline koht, selline, kus väga ei imestakski, kui mõnda haldjat või rääkivaid linde kohtaksid. Polnud alguses plaanis seda vesist rada üldse teha, vaid ainult metsa all jalutada, aga lõpuks ei suutnud vastu panna, viskasime kotid põõsasse ja läksime ikka jõkke ära ja ronisime mööda koskesid. Lootsime, et kõik asjad on tagasi tulles ka alles, jube vilets oleks järsku 50 km kodust eemal ujukates passida ja imet oodata, aga ei juhtunud midagi hullu :) Kõige naljakam oli see, kui metsast lahkudes ühe puu sisse ronisime ja üritasime endast selfiet teha, kust oleks näha, et me mõlemad istume suure puu sees, aga kui see ei õnnestunud, siis lihtsalt ootasime, et keegi mööda läheks ja meist pilti teeks. Kui lõpuks ühed tulid, siis me naersime seal puu sees ja nad naersid meid nähes, aga saime pildi ka :D Ülejäänud päeva veetsime rannas (no mis sa siin kreekas muud ikka teed, kui kõik need sinisinised rannad kogu aeg vastu vahivad!) ja siis käisin ilmselt viimast korda Karlovasis. Üsna öösel jõudsime koju ja megapidu käis jälle. Meeleolu baasis on ikka väga teine nii paljude inimestega. Iga teine päev põhimõtteliselt on massive majapidu 40 inimesega. Külmkapp on õlut nii täis topitud, et külmikuuks andis eile natuke alla. Suvine tunne on :) Ainult mu piimale ei ole väga kohta enam.












Muidu, eelmisel laupäeval, enne Ikariale minekut, käisime Mitilinis välikinos lõpuks. Teeme nüüd lõpuks kõiki neid asju, millest terve talve rääkisime, et suvel teeme. Uskumatu, et see aeg ongi käes! "Grand Budabest Hotel" oli filmiks, mulle väga meeldis. Ja sobis nii hästi kogu meeleoluga. Kino ise oli nagu hästi peidetud salaaed ja seal olles oli tunne, et keegi teine ei tea sellest midagi ja võib-olla seda kohta polegi päriselt olemas. Sõime pitsat ja piletiga sai loukoumadeseid meega (väiksed pontšikud) ja varsti panen siia pilte ka kui keegi annab, sealt paremini näha, milline see koht on :)




Aga siin kolm juhuslike inimestega juhuslikku pilti netist, sest ma ei tea, kus Carine hetkel oma kaameraga on. Üks sellest puust, kus me istusime ja ootasime (lisasin nüüd takkajärgi meie versiooni ka) ning kaks sellest jõest, kust läbi sumasime:





Kommentaare ei ole:

Viimati kirja pandud

Lühike, aga veinirohke postitus

Peale minireisi Kangaroo saarele jätkasime töö lainel. Seekord ei ole mul väga pikalt ja põhjalikult midagi kirjutada, sest veinitehas, kus ...