Hästi on jälle :)

Mul on viimasel ajal kergelt raskusi raskelt magamisega olnud. Tõusen näiteks kell neli üles, kui Joanna äratuskell heliseb või ärkan närviliselt umbes 5 minutit enne oma äratuskella. See on väga veider, sest mul pole kunagi seda muret muidu olnud, ma sain lapsepõlves väga hea treeningu iga reede- ja pühapäevaõhtuse/öise sõiduga läbi poole Eestimaa, mille elasin üle magades. Ma võisin magada ükskõik kus ja siin väike list 10st huvitavast kohast, mis minu jaoks ei valmistanud varem suuremat probleemi. Nimekiri on nummerdatud, kuid ei oma tähtsusejärjekorda seadvat tähendust.
Prahas rongijaama ees ööd veetmas













1. Lissaboni lennujaam (üksinda)
2. Londoni (Stansted?) lennujaam (suurema kambaga ja väga hea uni!)
3. Pangaautomaadi putka väikeses Läti linnas (koos ustava kaaslase Hannaga)
4. Varssavi rongijaam (käisid külas ka turvaonud, kes küsisid piletit, mida ei eksisteerinud. Õnneks lubasid jääda)
5. Milaano lennujaam (üksinda, kuni paar (ilmselt Maroko pärisoluga) meest otsustasid istumiseks valida kõikidest tühjadest toolidest just selle, kus mina magasin. Tagamõttega - sel ajal kui nemad väljas suitsul käisid, olin mina nende magav "pagasiomanik", et seda kuskil lennujaama tagaosas omanikuta pagasi näol õhku ei lastaks.)
6. Praha non-stop mäkk (me ei olnud ainsad)
7. Poolenisti katkine (üks kaartest enam ei kandnud ning pool telki oli kaelas), avatud ja tuules lipendava uksega ning Pranglilikult sääski täis pungitud telk (Hanna proovis keset ööd kõigepealt neid elukaid tappa, lõhkus telgi tegevuse käigus ära ning põgenes randa magama. Mina. JÄIN. Ahjaa, muuhulgas oli Hanna ka oma prillid sel päeval sukeldudes ära lõhkunud, no palju võib!?! Tervitusi sulle Tlna!)
8. Poolkülm püstkoda (armas lapsepõlvemälestus :))
9. Berliini lennujaam (Monikaga teel Portugali; kui lõpuks põrandale kolisin, oli väga hea uni)
10. Hanna juures laua all (kõigil juhtub)

Ja näe, nüüd ei saa soojas voodis magatud!

Muidu olen 2009 esimese ujumise juba ära teinud, Aadria meres käinud :D Eelmine neljapäev oli esimene süstasõitmistund ja kui peale nii tund aega süstamist Sistiana randa jõudsime, otsustasime veidi jalgu sirutada. Süst pooleldi randa sõidetud, teine pool vees, tõstsin ühe jala välja umbes 20 sentimeetrisesse vette. Jalg oli aga teepeal nii ära surnud, et kui ma sellepeale püsti tõusin, siis ma ei suutnud seda lihtsalt kontrollida. Paar sekundit proovisin tasakaalu taastada, kuid üsna tugevad lained tegid ka oma töö ning lendasin lihtsalt selili vette. Kuna mu jalad aga tõesõna ei töötanud (!) siis ei saanud sealt esimese hooga välja ka ja kui lõpuks kaldal seisin, siis pidin paar minutit (!) ootama, kuni liikuda saan. Muidu nii kui üht jalga liigutada proovisin, kadus igasugune tasakaal ja (maapinna)tunnetus.

Ahjaa, täna mõtlesin välja, et mis ma oma extended essayga teen (*edaspidi kõikjal EE). EE on midagi, mille eest mul tuleb tunnistusele konkreetselt punkte ning millega ideaalis juba suvel päris kõvasti töötama pean. Eessee muidu 4000 sõna. Teen selle (kui mul õnne on) majanduses ja uurimusküsimus on mul ka juba enam-vähem olemas. Ja IB-sõprade valimine oli täna. Teise aasta õpilased hakkavad varsti (ja osaliselt juba praegu) IB (International Baccalaureate) eksameid tegema ning õppida on palju. Selleks, et neile sel raskel ajal tuge pakkuda on igal esimese aasta õpilasel IB sõber, kellele anonüümselt kinke teha, kirju kirjutada ja keda muul moel toetada. Sama oli aasta alguses EE-sõprade puhul, lihtsalt siis nad kirjutasid EEsid ja stressasid meeletult nende pärast. Kuna mina ja Daiga olime esimesed ajaleheruumis, valmis oma valikut ära tegema, siis oli meil võimalus kõigi vahel valida. Ta oli enda valiku ammu välja mõelnud ja võttis kohe selle, siis hüppas Roxy sinna ja pani om valmismõeldud valiku kirja. Ma olin ka midagi mõelnud, aga kuna valik oli korraga nii lai, siis otsustasin asja saatuse hoolde jätta (nnivõrd kuivõrd) ja osutasin lihtsalt näpuga nimekirjale. (Kuna see esimene variant kohe päris ei sobinud, siis läksin sõrmega mööda nimekirja niikaua allapoole, kuni see jõudis nimeni, mis mulle meeldis. Homme kirjutan siis talle esimese kirja :)

Tervitused Norrast jõudsid kohale (suur A2 paber igast sõnumitega teisest UWCst), nii hea meel oli. Esimest korda tuli kaart koolist, kus teisi eestlasi ka on! Mul oli kohe oma nurk, aitäh Eva-Liis ja Eliis! Kõike hääd teile ka :)

Perele: Naersin ennast pooleks, kui DVD arvutisse panin! "Puskariajajad"? :D:D

*Jõuluvaheajal koju minnes kurdeti, et kasutan liiga palju tundmatuid lühendeid ja mõisteid, millest keegi aru ei saa, nii et proovin olla mõistvam :)

Euroopat nägemas!

Nonii, nüüd on kaks nädalat vist mööda läinud viimasest korrast, aga puhkus oli. Kohe hea puhkus, kuigi mulle absoluutselt ei meeldinud enne minekut mu grupp või see, mis me Toriinos tegema peame. Lõpuks tuli välja, et kõik on tegelikult hea, kuigi ma pole vist kunagi elus nii palju muretsenud. Kogu asi seisnes selles, et mul polnud internetti, mis tähendas, et ei ole võimalik meili lugeda, oma kohustusi täita ja kõige hullem, teada saada oma Pariisi kodu aadressi ja telefoninumbrit (õnneks lõpuks, enne Toriinost ära minekut siiski õnnestus need saada!). + hirm oli ka veel, et raha saab otsa, sest mulle oli selgeks tehtud, et Pariisis lennujaama ja linna vahel liikumiseks kulub terve varandus. Eks ta tagasi minnes tõsi oligi, aga tulles sain täiesti tasuta kesklinna... Tegelikult esimene asi, mis ma Pariisis tegin, oligi see, et sõitsin metroos poolteist tuni jänest. šokk oli küll, kui tises otsas maha tulin ja mõistsin, et ilma piletita sellest süsteemist VÄLJA ei saa. Minu õnneks olid kõik pariislased, keda kohtasin ja kellelt abi palusin, väga abivalmis ja head inimesed ja päris kinni ma sinna jaama lõpuks ei jäänud. Teisena käisin Pariisi lähistel poolteist tundi ringi, et oma "kodu" leida ilma kaardita ja kuna seal lõpuks kedagi ei olnud, kui kohale jõudsin, siis kolmandaks sõitsin lapsepiletiga Pariisi keskele, tuuritasin Notre Dame'is ja läksin Kadrit otsima. Kuna ma telefoniga rääkida ei saanud (number suletud, whatever...) ja meil konkreetset kohtumist veel kokku polnud lepitud, siis mul on ülihea meel, et meil pooljuhuslikult kohtuda õnnestus! Aga Pariis oli äge! Käisime Eiffeli tipus, Mona Lisat Louvrist otsimas, jalutasime niisama, poodlesime ja mis peamine, rääkisime eesti keeles. Ja muidugi naersime meeletult, sest lõpuks oli see meile kahele ikkagi legendaarne reis ("Jookseme või?" :D) Tagasi tulles tutvusin lenmnukis ühe naisega, kes viskas mu rongijaama ära, nii et sain 2 tundi varasemale rongile ja normaalsel ajal (12 öösel, aga parem kui 2) tagasi Duinosse. Siis pidin pool tundi Sitsiilia grupi pilte vaatama, seejärel pool tundi Ungari grupi oma ja siis sain magama! Viimaks ometi. Täna sain ikka päriselt kõvasti magada, sest mingil põhjusel ei kuulnud ma hommikul ühtegi oma kolmest alarmist, toakaaslase kolmest alarmist ja teise ühte alarmi (kolmas oli kadunud, siiamaani pole teda näinud, see tähendab poolteist nädalat juba!) Ärkasin kell 10 selle peale üles, et und lihtsalt ei olnud enam ja jooksin matemaatikasse. Siis oli break, seejärel füüsika ja koolipäev läbi. Läks lihtsalt, aga peale kooli oli igateisipäevane kahetunnine piinamine esmaabis, kuhu õnneks pool tundi hiljeks jäin. Vähemalt niipaljugi :D Ja Külli vist tuleb aprilli keskel!!! Igastahes tore puhkus oli, aga 5 päeva Toriinos, tunnike Milaanos, 4 päeva Pariisis - liiga palju nägin ja tegin, ei oska kirjutada midagi... Aga üsna puhanud tunne on, ütleks :D

Palju õnne, Pauliina!

<- Arbuus
Viimane kord kui kirjutain lõpetasin sõnadega "nüüd ways of seeing, pärast karate." Noh, kumbagi ei toimunud. Kui kell 6 aerooblevate inimeste vahelt endale Plesi taganurka tee oli teinud, kohtasin vaid kahte inimest, üks Cindy, keda polnudki WoS is enne näinud ja teine Iva. Ootasime nii 10 minutit, aga midagi uks oli lukus ja kedagi juurde ka ei lisandunud. Lõpuks jõudsime järeldusele, et ju see siis jääb ära. Täpselt siis tuli Alma ja otsustasime nalja teha ja nii kui ta juurde tuli ja tere ütles, ütlesime kooris, et ei ole ways of seeingut ja marssisime minema. Hahaa! Tegelikult ei me ei teinud nalja, me lihtsalt ei olnud tol hetkel ta suured fännid. "Fine!" tuli veel kuskilt kaugustest, kui me hoonest välja astusime. Mõtlesime, et läheme Casa Carsicasse Anetele, Lätist tulnud vabatahtlikule külla, aga mõtlesime ümber, sest ei oleks just kõige kenam niisama kellegi ukse taha hiilida. Iva läks siis minema ja ma läksin Lucchesesse Cindyga. Tegime endale teed, mul oli šokolaadi ja läksime Cristofile külla. Ta oli just viis tundi maganud ja ei tundnud ennast kõige paremini, kuid suutsime talle hea tuju koos šoksi, tee ja endaga tuppa tuua ja veidi enne kaheksat läksime sööklasse. Istusin seal, olin ammu lõpetanud ja rääkisin Mduduziga juttu, kui korraga tuli meelde, et karatesse vaja minna. Jooksin kõigest väest Scholzi, vahetasin ülehelikiirusel riided ja läksin Plesi, aga sinna hingeldades sisse sadades vaatasid mulle otsa ainult kolm paari silmi. Kõik istusid põrandal ja ootasid, et keegi veel tuleks. Kuna peale minu enam kedagi ei tulnud läksime laiali. Tegelikult see oli päris hea, sest mul oli tol esmaspäeval essee tähtaeg inkas olnud ja minu essee polnud endiselt valmis. Andis selle siis neljapäeval ja võib öelda, et Lydia polnud just kõige õnnelikum ja pidas väikse jutluse mulle. Vähemalt tegin ära, eks! Ta annab ikka nii nõmedaid ülesandeid, aga ma ei saa B higherisse (madalamasse astmesse) ka vahetada. Mdu juba proovis, aga sellest tuli ainult jama :D Tegelikult vb pole naljaks, aga kui ta rääkis seda, siis ma naersin küll terve aja... Neljapäeval kolmese bussiga tulid Britta ja Merka. Ootasin neid bussipeatuses, kuigi ei teadnud, mis kellase bussiga nad tulevad. Käisin seal lihtsalt iga poole tunni tagant, kui buss pidi tulema. Nende siinoleku aeg oli veidi segadust tekitav. Ei ole oluline, mis ma neile täpselt esimese asjana ütlesin, aga kindel on see, et see oli inglise keeles! Pärast läks lihtsamaks, aga sellegipoolest alustasin nedega inglise keels vestlusi ja teistega eesti keeles. Eile läksid nad ära, Merka 5 hommikul, Britta 11 päeval, peale seda kui ma ta oma inka ja füüsika tundi olin võtnud. Aga enne seda, laupäeval käisime Veneetsias karnevalil. Jõudsime sinna 10.30 hommikul ja tagasi tulime alles 22.04 rongiga, mis viskas meid Sistiana jaama 1.11. Jalutasime sealt terve tee tagasi Duinosse, nii et kahest sai magama. Aga ülitore oli! Päeval käisime ringi, nii et kannad valutasid, sõime igaüks ühe rõveda pizza ära (ma ei teadnudki, et Itaalias neid nii kergesti leida võib!), küsisime müüjalt öömaja ja leidsime endale mingid Maroko tüübid, kellega enne nende juurest vaikselt põgenemist sai veidi jutu arendamist proovitud ja õlut joodud. Reedel käisime pizzat söömas, õhtul Luccheses kümne inimesega väike asian dinner, pühapäev istusime Illy's. Õhtul istusime tunnikese või rohkem Portos, sõime Eesti šokolaadi, jõime Itaalia veii, kuulasime Kristi läpakast muusikat ja rääkisime juttu. Ilus lõpp, kas pole? Nüüd on mul nende siin oldud ajast meenutuseks ainult Pauliina kingitus, mis seisab endiselt mu laual, kuigi pidi Merkaga Eestisse minema ja Merka kõrvarõngad, mis pidid ka arvatavasti temaga Eestisse minema. Pluss üks hallitanud päts leiba (tänud!). Kandsin Pauliina kinki terve laupäev endaga Veneetsias ringi, et mul ei oleks võimalik korrakski ununstada, et ta sünnipäev on. Töötas küll see tehnika, kuid kahjuks mu telefon ei pidanud kõnele vastu. Pidin rahulduma grupisõnumiga sünnipäevalapsele :) Palju õnne sulle, Paula!!! Kahjuks jäin kogu asjast küll ilma, aga olin mõtetes ikka sinuga! Loodetavasti oli ilus sünnipäev. Ja Eesti vabariigile kah kena päeva! Eestil on täna sünnipäev, seda ei juhtu iga opäev, sünnipäevalaps, võta veel üks naps! Vabandan kõigi trükivigade pärast, aga ma kirjutasin liiga palju ja ma ei viitsi seda üle lugeda. Ja niikuinii onmul alati palju neid vigu. Ja ma nautisin teie siinolekut, sõbrad!

Lihtsalt :)

Toakaaslastega on kõik hetkel väga tore. Kui ma eile kooli ei läinud ja nad mult pähjust küsisid ning mina ütesin, et undsin end hommikul veidi kehvasti (mis oli muidugi vale), siis Joanna oli isegi piisavalt hooliv, et pidas mulle kõne sellest, kuidas ma peaksin rohkem magama ja kuidas mu elustill ei ole üldse tervislik. Nii armas temast :) Ja kuna second-yearidel on proovieksamid, siis toda itaallast ma õieti ei näegi. Mis veel tähstam, B&M tulevad juba homme! Mis saaks veel parem olla??? (Kui ehk see, te jääksite veidikeseksi kauemaks...) Eelmisel reedel käisin Zoe ja Yiraniga Sistianas päriskenas restoranis pizzat söömas ja ootan juba, millal Britta ja Merkaga uuesti saan minna. Iseenesest oli väga viisakas koht, kelnerid jooksid ringi ja kõik oli kena, aga hinnad olid päris odavad ;) Pärast vaatasime minigt filmi ka, ei mäleta mida... Pärast, nii kahe ajal läksin Scholzi ja siis magama. Ika väga külm on öösiti. Päev varem vaatasin ka mingit filmi ja seda mäletan küll, aga pealkirja ei tea. Lõpetasime ka kahe ajal ja tookord oli ikka nii uni peal, et jäingi Foresse magama. Hommikul jooksin oma tuppa, võtsin õpikud ja otse tundi. Aga noh, ega mul ainult kaks tundi oligi! Jälle! Aga see nädal tuleb veidi raskem, kuigi siiamaani olen püüdnud hullemaid asju vältida (näiteks eilse sick-(skip) listiga ei pidanud muuhulgas minema inglise keelde, kus oli juba paar päeva tagasi essee tähtaeg, majandusse, kus oli hullem kontrolltöö, milleks polnud Khristofi sünnipäeva tõttu aega õppida ning esmaabisse...) Nüüd peab veidi tööle hakkama, igasugused teised tähtajad hakkavad ka kukkuma. See nädal ehk nii palju ei jõua, kui külalised siin, aga enne projektinädalat tuleb hull (!!!) rabamine! Ma luban (niipalju, kui minu lubadusi tõe pähe saab võtta...) Nüüd ways of seeing, pärast karate.

"How are you, prima?" "Mm, I'm... OH, YES, I'M GREAT!!!"

Eile läks Iva ära Tšehhi mõneks ajaks ja peale kooli mingi hetk käisin teda saatmas. Siis passisin tükk aega Ingridi ja Urškaga nende toas ja rääkisin juttu. Nad olid mõlemad sicklistil, ja nagu alati, rääkisid kõigist halbu jutte :D Aga nad on tegelikult toredad :) (noh, vähemalt minuga :D) Õhtul läksin Foresse ja 11 ajal hakkasin Kristiga Kikit vaatama. Ma olin nii tark ja suutsin jaapanikeelsel dvdel inglisekeelsed subtiitrid üles leida ;P Nii kaheteistkümneni vaatasime, siis kuulsime laulu ja muud kära ja Kristjana tuletas mulle meelde, et Olia sünnipäev on alanud. Läksime ja liitusime ka siis, seal väga palju inimesi ei olnud, aga palju kooki oli ja teed sai. Olia mulle tegelikult väga ei meeldi, aga eile oli ta kohe väga tore. Atiba ja Oded lollitasid seal väga palju ja varsti on veidi veidraid pilte facebooki oodata, nii et proovin mõned siia ka üles panna. Tegelikult peaksin üldse rohkem pilte üles panema...
Ville English native speakers week showl
Minu kodu. Kõige vasakpoolsem kergelt avatud aken on päris enda oma.
Igapäevane vaade...
Ben Harry Potterina
Selle aasta esimesed lilled :) Kevad on käes!

Britta, tänan inspiratsiooni eest!

Eelmine nädal oli english native speakers week ja reedel oli show. Väga hea oli, üks parematest, mida ma siin näinud olen :) Pärast vaatasin Zoe-iga poole ööni filmi ja hiilisin Scholzi magama. Tegelikult olin seda filmi (Juno) just samal esmaspäeval näinud, vaatasime seda umbes 20 inimesega Fore dayroomis uue projektori abiga ja skippisin selle jaoks isegi esmaabi, aga järgmised kaks päeva olin haige ja sicklistil, nii et mul oli lõpuks vabandus olemas, ja see film on piisavalt hea, et kaks korda nädalas näha. Laupäeval magasin niikaua, kui und oli ja siis veel natuke, kuni enam lihtsalt ei suutnud ning peale hommikusööki vaatasin Joanna, Yoko ja Martiniga spirited awayd ning juba oligi kell neli. Õhtul oli ball, kuhu ma olin juba ammu otsustanud, et ei lähe, aga lõpuks suutis Ajla mu sinna vedada ja olin täpselt kaheteistkümneni. Siis transformeerus vanker tagasi kõrvitsaks, mina muutusin tuhkatriinuks ning läksin Yiraniga Foresse geisha memuaare vaatama. Olin tubli ja lahkusin nii, et jõuaksin umbes curfew ajaks (kl 1) tagasi oma tuppa, kuid möödusin Mickey's-t (kuidasever ma seda kirjutama peaksin..) ja mind kisti sinna. Hommikul ärkasin juba 9, olude sunnil muidugi. Õhtul 8 läksin valgevene posterite näituse avamisele ja jäin seal Dorka, Cindy ja Martiniga rääkima. Kui meile tundus, et me muutume näituse kohta juba liiga valjuks, läksime Old Officisse ja hakkasime balli pilte vaatama. Siis tuli Ole ja me vaatasime need kõik uuesti läbi. Siis tuli Olivia ja me vaatasime need kõik uuesti läbi. Ja seejärel, ma olen üsna kindel, me vaatasime kõik uuesti läbi. Aga siis tuli Earth ja me saime süüa mingit eriti head šokolaadimaiust, mille poisid olid valmistanud ja millest nad terve aeg rääkisid, ning hakkasime maffiat mängima. Nende versioonis ei olnud litsi, nii et tutvustasin neile seda ja väga palju nalja sai :D Ja ma olin 7st mängust 5 maffia ja mind tapeti alati esimese või teisena ära (see oli üsna kindla peale minek :D). Kell 11, curfew aeg, tuli Ximena, residentsi õpetaja, ja ütles üsna kurjalt, et mina Cindy ja Olivia peaksime lahkuma, sest ta ei taha, et me vahele jääksime. Ole seisis seal kõrval ja pakkus muudkui seda šoksi asja, kuni Ximena lõpuks leebus ja ütles, et me võime mängu enne minekut lõpuni mängida. Aga me olime alles alustanud, nii et sellele järgnes pärast muidugi oma 4 mängu, aga hulka vaiksemalt. Siis sain ma lõpuks aru, et on juba pühapäev, mitte laupäev, nagu mina ekslikult arvasin, ning ühe ajal läksime tagasi Scholzi ning ma töötasin peaaegu kaheni. Täna tegin selle magamatuse tasa :) Täna on Stapori sünnipäev, nii et eile öösel üheni olin Palas õnne soovimas (Stapor oli üliarmas, hakkas nutma ja puha. See oli ta elu esimene sünnipäeva tähistamine). Tagasi Scholzis proovisin mata kodutööd teha, aga seal oli vaja midagi, mida õpiti siis, kui ma puudusin. Kellelgi Scholzis ei ole ka seda õpikut, mida mul vaja, nii et ma ei saanud kuskilt ise ka õppida. Siis sain aru, et tegelikult ma oleks vist terveks saades pidanud kõikide ainete kohta küsime, et mis seal toimus :D Lõpuks läksin siis magama, mis mul üle jäi, ja hommikul olin üliväsinud. Kuna me lõpetasime world literature tundidega ära, siis pidi mul teine blokk vaba olema ning olin nii nahaalne, et kui äratuskella peale ühe silma lahti tegin, siis ülestõusmise asemel muutsin äratuskella lihtsalt 2 tundi hilisemaks jä ärkasin alles 9 läbi. Homme pean siis mata õpetaja ees, kellega esimene tund pidi olema, vabandama, et magasin sisse... Ja kolmas blokk oli ka ainult ToK, neljas itaalia keel (õpetaja on jälle hakanud tahvlipliiatseid aktiivselt meie pihta loopima, nii et viimasteks tundideks olen kodutöö ilusti ära teinud :D) Viies oli vaba, sest Henry on Londonis ja tema tundi seega pole! Nüüd olen juba kaks päeva esmaabis käinud, oh seda tüütust ja esmaspäeval oli tunniajane projektinädala koosolek. Selline energiaimeja lihtsalt! Aga üldiselt olen õnnelik, B&M tulevad õige pea!!!

Täna jooksis aeg kiiremini kui mina.