Uued korterikaaslased

Korterikaaslased siiski ei vihka meid :D Väga toredad on. Hämmastaval kombel oli landlady meile suutnud isegi õigesti öelda, kes nad on: 4 tüüpi Belgiast. 3 on kohale jõudnud. Neile oli ta öelnud, et ma olen Sloveeniast. Pühapäeval olid pool tundi enne meie tulekut välja läinud ja tulid tagasi 1.30, pool tundi peale minu uinumist. Zhanerke ja Askhat rääkisid mulle järgmisel päeval, nad olid belglastega kohtunud. Et tunduvad toredad poisid ja pakkusid, et lähipäevil võiks koos mõned õlled teha. Aga ka esmaspäeval ei õnnestunud mul neid näha. Tulin hilja koju ja nad olid juba läinud. Nägin, et külmkapis on nüüd kahe õlle asemel 20, süüa 0, aga muud märki neist ei olnud. Kuulsin ainult hommikul kui nad koju tulid.

Teisipäev oli lõpuks see päev kui kohtusime! Tulin itaalia keelest, jõin parasjagu teed ja nad jõudsid koju. Pakkusid mulle ka juua ja sel ajal kui ma oma tee lõpetasin ja ühe õlle ära jõin olid nad ülejäänud külmikusisuga 1-0 teinud. Tahaks öelda et nad joovad õlut nagu see oleks vesi, aga ma ei kujuta ette, kes nii palju vettki suudaks juua, kui just kaks päeva kõrbes ei ole ekselnud :D Aga nad on tõesti väga vahvad!

Kolmapäeval jälle ei kohtunud. Nad vist ei ole Portot siiamaani päevavalges näinud, ärkavad õhtupoolikul ja avastavad siinset ööelu. Ise käisin kinos A forma da água/ Shape of Water/ Vee puudutust vaatamas ja koos alguse reklaamide ja treilerite ning 10 minutise pausiga filmi keskel lõppes see alles peale südaööd. Kinos tundsin väga Quentinist puudust, meil oli popkorni jagamisel suurepärane harmoonia välja kujunenud. Aga film oli hea! Kohati nõudis küll suuremat ajupingutust kui nii õhtusele tunnile kohane, nimelt (ei taha midagi spoilida, aga...) osa viipekeelest oli tõlgitud, ja seda ainult portugali keelde + osa dialoogist on vene keeles. Ma arvan, et sain kõigest aru, aga ei olnud chill. Kuulasin vene keelt, samal ajal lugesin kiiresti portugalikeelseid subtiitreid ja selle kahe segu tõlkisin peas ümber eesti ja inglise keele seguks. See oli õnneks siiski kaduvväike osa filmist ja mul on väga hea meel, et seda vaatama läksin!

Kino vastas Estádio do Dragão, mäng käis kui mööda läksin

See keelte virrvarr ajab mõnikord päris segadusse. Üldiselt räägin inglise keeles siin, ümberringi on portugali keel, kodus vene keel, osadega suhtlen itaalia keeles, eesti sõpradega kirjutan/jutustan eesti keeles. Tulemus? Pöördusin kohvikus teenindaja poole kreeka keeles ja võttis 1,5 lauset, enne kui aru sain.

Neljapäeval õppisime Casa da Hortas, kuidas tänaval juhiseid küsida ja pidin veelkord veenduma, et portugali keel, ma ikka ei suuda! Vaatasime ükshaaval paarkümmend väljendit läbi, kirjutasime tõlked juurde, kordasime koos mitu korda. Paremale, vasakule, otse, üle tee jne. Siis jagas Nuno paberi linnakaardiga kätte, et proovime mõtteliselt ühest kohast teise jõuda. Mul on kõik väljendid silma ees paberile välja trükitud, teekond on otse, teine tee paremale, nii lihtne. Ja siis ta ütleb selle lihtsa asja portugali keeles ja no kurat, sõnagi ei saa aru. Vahepeal arvasin, et on mingi areng toimunud, aga ei.

Õhtustama ei jäänud, sest belglased olid kodus kõvasti süüa teinud ja kutsusid ühinema. Kõrvalroaks kast õlut ja lisaks tutvustasin neile vinho verde võlusid. Askhat ja Zhanerke kannatavad nüüd lõpus tohutu koolitööde koorma all ja jõudsid päris hilja raamatukogust tagasi, aga saime kõik koos pikalt soojas köögis jutustada. Neljas belglane tuleb pühapäeval.

 Juhendaja tõi tööle ükspäev üliheast bakery'st ja nii maitsvad olid!!!

Päeva viimase proovi lõpetamine ühisjõul