PENICHE on Portost umbes 260 km lõuna pool mereäärne linn, mis ilmselt elatubki suuresti surfiturismist. Lissaboni on sealt veel ainult 100 km. Laupäeval, 23. sept hommikul oli väljasõit ülikooli peahoone eest. Tegemist oli Erasmuse tudengite reisiga ja hakkasin alles eelmisel õhtul mõtlema, et ma ei tea vist mitte kedagi oma sõpradest, kellel oleks ka õnnestunud sellele reisile kohta saada. Pole ka üldse imestada, siin on kuni 3000 vahetusüliõpilast, aga hommikul kogunemisele jõudes oli juba täiesti selge, et ma tõepoolest ei tea seal mitte kedagi. Kogunemine oli TÄPSELT kl 8, mis tähendab, et peale üheksat olid kõik inimesed lõpuks koos ja sõit võis alata. Ja mul oli ka hea tund aega endale uued sõbrad leida ja nagu ikka, inimesed olid väga toredad :) Hommikune ootamine oli nädalavahetusele hea sissejuhatus, algavast reisist pool oligi mina sakslaste ja poolakatega teisi ootamas.
Kaks pool tundi sõitu/und ja jõudsimegi päikselisse sihtkohta. Peale piknikku külastasime Peniche kindlusmuuseumit ja edasi veetsime rannas aega. Mõni läks surfama, aga keegi väga ujuda ei tahtnud. Lõpuks sai ikkagi päris palju aega ookeanis veedetud, kui avastasime ühe poolakaga, et veetemperatuur on ju tegelikult üsna sama, mis kodus ujudes (16 kraadi), aga lained ilmselgelt palju paremad kui Läänemeres! Aga võib-olla ka see kuri pisik tuli just seal kallale, sest jätsin vahetusriided bussi ja pidin õhtuni märgades riietes istuma.
Kui olime end hostelitesse sisse elanud, läksime kõik koos õhtust sööma. Erasmuse õhtusöögid tähendavad siin üldiselt keskpärast praadi ja magustoitu + niipalju veini/sangriat, kui juua jaksad. Varastan labaselt lauakaaslase video näidisena:
Kui olime end hostelitesse sisse elanud, läksime kõik koos õhtust sööma. Erasmuse õhtusöögid tähendavad siin üldiselt keskpärast praadi ja magustoitu + niipalju veini/sangriat, kui juua jaksad. Varastan labaselt lauakaaslase video näidisena:
Ma vist ei ole jõudnud veel siinsete DJ-de kallal vinguda, aga igal öösel igal peol on täpselt sama muusika täpselt samas järjekorras! Terve tänav järjest ühesuguseid Despasito-pidusid. Ja reisil õhtusel peol hostelis oli ilmselgelt täpselt sama! Ainult veel aste allapoole - DJ (ise vaimustuses) mängis täpselt neid samu lugusid, aga youtube'ist, skippis suvaliselt mingeid lõike ja vahetas laule poole pealt.
Hommikul ärkasime asjatult 2 tundi varem kui vaja, sest hmm.. Portugal. Aga minu hostel oli hästi väike, meid oli ainult 10 seal ja hostelipidaja oli ülitore! Natuke rohkem und poleks paha teinud, aga nautisime siiski hommikut :)
Kui me kuidagi lõpuks jälle liikuma saime, käisime kõigepealt kohas nimega Cabo Carvoeiro, tohutult ilus paik mere ääres kaljudel. Pildid ei anna edasi kaldale jõudvate võimsate lainete mürinat ja soolase vee pritsmeid täis värskendava tuule tunnet, aga midagi ikka paistab:
Kui me kuidagi lõpuks jälle liikuma saime, käisime kõigepealt kohas nimega Cabo Carvoeiro, tohutult ilus paik mere ääres kaljudel. Pildid ei anna edasi kaldale jõudvate võimsate lainete mürinat ja soolase vee pritsmeid täis värskendava tuule tunnet, aga midagi ikka paistab:
Neli paati viisid meid Penichest 10-15 km kaugusele saarele. Berlenga on linnukaitseala koos väikse kalameeste küla, majaka ja kindlusega ja see oli reisi üks parimaid osi! Kaks paatidest olid kiired, kaks aeglased. Kuna sain kiire paadi peale, oli meil enne teiste saabumist tunnike aega ka randa nautida. Natuke tundsin juba, et hakkan haigeks jääma, aga see koht oli lihtsalt nii ilus ja eelmine päev oli nii tore, et jooksin oma Poola sõbraga otsekohe vette. Ja ohh seda kahetsust kui ilmnes, et vees on 5+ cm läbimõõduga kivikesed, mida laine igas suunas peksab ja tulenevalt ranna ülesehitusest oli taganeva lainega veest välja saamine paras väljakutse. Paar hullu ujusid veel ja ei kaevanud midagi, võis olla meie ebaõnn või nende ükskõiksus sinikate suhtes. Ebaõnn oli kindlasti neil, kes rannal pikutades ei pannud tähele, et vesi on tõusma hakanud ja esimese suure lainega oma telefonidest ilma jäid.
Sain hea koha
Kahe viimase paadi inimestel oli saabudes üsna halb olla, aga peale natukest toibumisaega alustasime retkega kindlusesse. Terve tee saatsid meid vägevad vaated ja kajakate kisa.
Natukene juba turninud
Kindlus paistab
Miljon treppi
Kuna aeglane paadisõit oli inimesed nutu äärele viinud, lepiti kokku, et tehakse vahetus: need, kes enne 15-20 min lõbusat sõitu said (nagu mina), lähevad nüüd tunniks merele loksuma ja vastupidi. Ilsmelgelt tuli kõige aeglasem paat meile kõige hiljem järele. Kõik lahkusid järjest ja tegid meie shit-boat'i üle nalja. Tõsi, jõudsime alles pimedas tagasi üle tunni peale teisi ja ei jõudnud korralikult sööma minna, aga tegelikult läks meil kõige paremini. Merel olla oli nii mõnus, laeval oli väga vahva kapten ja paari inimesega, kellega paadi ninas istusime, nägime delfiini! Igati väärt ja kaunis lõpp ilusale nädalavahetusele :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar