neljapäev, 21. veebruar 2019

Indian ocean drive


Päev enne mu saabumist ostis Külli ära Krissu Raikko auto, mis oli neid juba üle aasta ustavalt teeninud. Kuna Külli tegi oktoobrist alates kõvasti tööd, oli tal lõpuks aeg natuke ringi ka vaadata. Mina tegelesin reedel peale saabumist uue telefoninumbri, pangakonto ja maksunumbriga, aga enne viimase kättesaamist tööle nkn ei saaks, nii et aeg ringi sõitmiseks oli igati sobiv. Nädalavahetusel said ostetud telk, magamiskotid, eskyd, toolid jne, aga plaane ei jõudnud ikka teha. Kui esmaspäeva hommikul silmad vaevaga lahti saime, ei olnud veel üldse kindlad, kas lähme siis või ei lähe. Kui otsus valmis sai, siis läks juba kiiremini. Hommikusöögi kõrvale aktiivne googeldamine, kus tasuta telkimise kohti on ja kiire ülevaade, kus teepeal peatuma peaks ja mida nägema. Mõned asjad olid veel puudu, poenimekiri ka valmis ja u kl 11 võtsime lõpuks suuna linnast välja.

Töötame praegu u 12ni päeval ja meil on palju aega, et paintis tobedaid kaarte teha

Plaan ei olnud väga ambitsioonikas ja meil oli aega enne ööbimiskohta jõudmist peaaegu igale poole sisse keerata ja kümmet erinevat randa ja vaadet näha. Tuul meile väga ei meeldinud, mistõttu mõned rannad nägime ära läbi autoakna, aga ega kaheksas rand enam seitsmendast niiväga ei erinegi. Aga juba niisama mööda lõputut teed sõita ja maastiku muutumist näha oli mõnus. Lisaks on iga linnake endale isikupärase linnasildi teinud, neid oli palju ilusaid. Känguru korjuseid oli teede ääres rohkelt, kuid ühtegi elusat isendit ei õnnestunud terve reisi jooksul näha.




Ööseks jäime kuskile metsa alla, kus olid veel mõned autod, aga üldiselt väga rahulik. Päikse minekuga kukkusid ka inimesed ja Külli magas samuti hästi. Ainult mina, kõigest paar päeva Austraalias olnud ja seni ainult linnadžunglit ja maanteed näinud, võpatasin iga krõbina peale ja veetsin enamus ööst telgi lakke vahtides. Nüüdseks on asi õnneks paranenud.


Järgmisel päeval sõitsime natuke tagasi ja käisime Pinnacles desertis, kõige olulisema vaatamisväärsuse juures, mis teele jäi. Minule väga meeldis. Kollane liiv, palju kivisambaid ja nii vähe inimesi, et tundus, nagu oleks üksinda kõrbesse eksinud. Küllile ka põhimõtteliselt meeldis.
Teise päeva sisse mahtus veel randu ja väikseid ookeaniäärseid linnakesi, ja esimene möödapanek. Internetis eksisteerivat telkimiskohta me reaalsuses leida ei suutnud :( Vaikselt hakkas juba hämarduma ja meil tuli ohutuse mõttes kiiresti uus variant leida (väike auto vs ruu..). Geraldton ei olnud kaugel ja veetsime öö linnas karavanipargis. Panime telgi pistikupesa kõrvale ja vaatasime telgis filmi :D Mugavused olid kõik olemas, ainult aia taga oli tööstuspiirkond ja öö otsa käis valju ragina saatel konteinerite laadimine krigisevatele rongidele. Ka siinsele suvele olid mõned etteheited. Ei oleks arvanud, et ranniku ääres keset suve nii jahe on, aga suurema osa reisist oli jakk seljas ja õhtuti kohe päris külm.


Stromatoliidid


Väike vein

Kolmandal päeval sõitsime tagasi, käisime jões ujumas ja külastasime kõiki randu, mis minnes mingil põhjusel vahele olid jäänud :D Lisaks ronisime läbi aiaaugu ja käisime endises teemapargis, mis juba aastakümneid suletud.
Hommikul Ellendale Poolis ujumas



Vot selline tore paaripäevane reisike 🚗 ⛺

Kommentaare ei ole:

Viimati kirja pandud

Lühike, aga veinirohke postitus

Peale minireisi Kangaroo saarele jätkasime töö lainel. Seekord ei ole mul väga pikalt ja põhjalikult midagi kirjutada, sest veinitehas, kus ...