Viimane 'day 8'

Päev 8 on hea, tähendab hommikust vaba tundi. Saan mõnusalt tund hiljem ärgata, kui maja on juba tühi. Täna olin küll hetkeks üllatunud, Cindy magas veel kui ma tõusin, aga ma arvasin, et ta on sicklistis. Tegelikult oli tema ka üllatunud, kui ta üles ärkas ja nägi, et esimesse tundi ta enam ei jõua... juba teist päeva järjest. Homme on tal päriselt esimene vaba tund, aga ükskõik kui palju mina ka ei tahaks esimese tunni jaoks mitte üles ärgata, ma ei saa seda teha. Majandus on ja ma eile juba ei läinud tundi. Ja kuradi INA (nii rumal asi, ma ei viitsi isegi seletada, mis) võtab mu ainsa vaba tunni homme ära.
Esimese tunni jaoks võib aga üles tõusta juba selle pärast, et ma magasin täna peale kooli päris palju. Füüsikas oli pikk tund, kontralltöö relatiivsuse ja astrofüüsika peale ja peale seda läksin peaaegu et masendunult sööklase. Tegelikult rohkem selle ajal, sest ma lahkusin varem, polnud midagi kirjutada. Aga täpselt siis, kui sööklasse jõudsin, tuli raamtukogutädi sealt välja ja mulle tuli meelde, et ma ei ole veebruari algusest saati tema juurde läinud, kuigi ma peaksin seda igal nädalal tegema. Ja temal on see alati meeles... Niisiis peale tunniajast vestlust Enniga (jeei!) töötasin raamatukogus tunni ja olin isegi et üsna produktiivne, aga lõpetades oli mul selline peavalu, et käisin Sarah juures ja ütlesin, et täna ma küll joonistada/maalida/vesivärvidega mängida ei taha. Siis neljast kuueni on tühi auk, kuigi mäletan, et istusin suures tos uuel diivanil ja tundsin, et olen väga väsinud. Heitsin natukeseks teki alla ja kui ma üles tõusin oli pime ja vaikne. Kõigest 22.40 küll, kuid olin kõik maha maganud (sõna otseses mõttes) – peale 22.30 enam pessu minna ei või, operatioon ananassi miiting oli just lõppenud ja curfew oli kohe algamas, nii et polnud enam mõtet end teise residentsi ka vedada, et küsida, mis need kõik sada asja olid, mis inglise keele jaoks selle nädala jooksul teha tuli. Õpetajale see homme ei meeldi, aga mulle ei meeldiks seda kodutööd ka niikuinii teha.


Ja nüüd vastus populaarsele küsimusele selle kohta, kas kavatsen teid iga päev oma tegemiste kirjeldustega pommitada ja üle külvata. Vasus on Jah. Kuni viimase koolipäevani (st järgmise reedeni, mitte lõpetamiseni. Ka minul on mingisugused piirid).