neljapäev, 21. veebruar 2019

Indian ocean drive


Päev enne mu saabumist ostis Külli ära Krissu Raikko auto, mis oli neid juba üle aasta ustavalt teeninud. Kuna Külli tegi oktoobrist alates kõvasti tööd, oli tal lõpuks aeg natuke ringi ka vaadata. Mina tegelesin reedel peale saabumist uue telefoninumbri, pangakonto ja maksunumbriga, aga enne viimase kättesaamist tööle nkn ei saaks, nii et aeg ringi sõitmiseks oli igati sobiv. Nädalavahetusel said ostetud telk, magamiskotid, eskyd, toolid jne, aga plaane ei jõudnud ikka teha. Kui esmaspäeva hommikul silmad vaevaga lahti saime, ei olnud veel üldse kindlad, kas lähme siis või ei lähe. Kui otsus valmis sai, siis läks juba kiiremini. Hommikusöögi kõrvale aktiivne googeldamine, kus tasuta telkimise kohti on ja kiire ülevaade, kus teepeal peatuma peaks ja mida nägema. Mõned asjad olid veel puudu, poenimekiri ka valmis ja u kl 11 võtsime lõpuks suuna linnast välja.

Töötame praegu u 12ni päeval ja meil on palju aega, et paintis tobedaid kaarte teha

Plaan ei olnud väga ambitsioonikas ja meil oli aega enne ööbimiskohta jõudmist peaaegu igale poole sisse keerata ja kümmet erinevat randa ja vaadet näha. Tuul meile väga ei meeldinud, mistõttu mõned rannad nägime ära läbi autoakna, aga ega kaheksas rand enam seitsmendast niiväga ei erinegi. Aga juba niisama mööda lõputut teed sõita ja maastiku muutumist näha oli mõnus. Lisaks on iga linnake endale isikupärase linnasildi teinud, neid oli palju ilusaid. Känguru korjuseid oli teede ääres rohkelt, kuid ühtegi elusat isendit ei õnnestunud terve reisi jooksul näha.




Ööseks jäime kuskile metsa alla, kus olid veel mõned autod, aga üldiselt väga rahulik. Päikse minekuga kukkusid ka inimesed ja Külli magas samuti hästi. Ainult mina, kõigest paar päeva Austraalias olnud ja seni ainult linnadžunglit ja maanteed näinud, võpatasin iga krõbina peale ja veetsin enamus ööst telgi lakke vahtides. Nüüdseks on asi õnneks paranenud.


Järgmisel päeval sõitsime natuke tagasi ja käisime Pinnacles desertis, kõige olulisema vaatamisväärsuse juures, mis teele jäi. Minule väga meeldis. Kollane liiv, palju kivisambaid ja nii vähe inimesi, et tundus, nagu oleks üksinda kõrbesse eksinud. Küllile ka põhimõtteliselt meeldis.
Teise päeva sisse mahtus veel randu ja väikseid ookeaniäärseid linnakesi, ja esimene möödapanek. Internetis eksisteerivat telkimiskohta me reaalsuses leida ei suutnud :( Vaikselt hakkas juba hämarduma ja meil tuli ohutuse mõttes kiiresti uus variant leida (väike auto vs ruu..). Geraldton ei olnud kaugel ja veetsime öö linnas karavanipargis. Panime telgi pistikupesa kõrvale ja vaatasime telgis filmi :D Mugavused olid kõik olemas, ainult aia taga oli tööstuspiirkond ja öö otsa käis valju ragina saatel konteinerite laadimine krigisevatele rongidele. Ka siinsele suvele olid mõned etteheited. Ei oleks arvanud, et ranniku ääres keset suve nii jahe on, aga suurema osa reisist oli jakk seljas ja õhtuti kohe päris külm.


Stromatoliidid


Väike vein

Kolmandal päeval sõitsime tagasi, käisime jões ujumas ja külastasime kõiki randu, mis minnes mingil põhjusel vahele olid jäänud :D Lisaks ronisime läbi aiaaugu ja käisime endises teemapargis, mis juba aastakümneid suletud.
Hommikul Ellendale Poolis ujumas



Vot selline tore paaripäevane reisike 🚗 ⛺

pühapäev, 10. veebruar 2019

Papagoihirmutaja Austraalias

  
Keerutame punast tolmu üles, 4000 km sõidetud

Tere, Austraalia! Esimene aussi elu peatükk saab olema Edela-Austraalia avastamisest. Kuu aega saab siin kohe täis ja ühtteist on juba nähtud, aga blogisse pole veel midagi jõudnud. Ootame kangekaelselt, et saaks viinamarjaistandusse tööle, aga kuna hooaja algus on sel aastal ilmastikuolude tõttu mõne nädala võrra edasi lükkunud, siis ootamist veel jagub. Senikaua elame Denmarki linna lähedal ühes õunaistanduses. Meil on Külliga kahepeale oma karavan ja öömaja eest teeme kumbki päevas kaks tundi tööd. Ja ümberringi on veel piisavalt näha ja teha, et ülejäänud aeg ära sisustada.


Austraaliasse tulek oli lihtne ja julge, Külli ootas juba ees :) Sel ajal kui mina Iirimaal õunu korjasin ja Tallinna jõuluturul glögi müüsin, istus Külli chaser bini roolis ja tegi hoolega tööd. Mina hüppasin jaanuari keskel lumisest Tlnast lennuki peale ja varsti olingi kesköiselt soojas Perthis. Võtsin paariks ööks hosteli, aga juba järgmisel päeval lõppes Külli harvesti töö ja ta jõudis farmist linna. Nii tore oli jälle näha! Õhtul kolisin ümber äärelinna poole Külli farmerite linnamajja, kus hetkel kedagi ei ela ja seda kasutasime edaspidi roadtrippide vahepeal baasina. Alguses ei olnud päris plaani, mida teha ja esimese täispika päeva veetsime poes ja vaatasime matkavarustust. Esimese hooga ei olnud kindlad kas osta või mitte ja läksime lõpuks randa ära, aga järgmisel päeval läksime tagasi ja ostsime nii varustuse kui toidu ja olime trippimiseks valmis. Nüüdseks on lisaks soetatud "traveller's bible" kaardiraamat kõikide telkimisplatside ja karavaniparkidega (camps 9) ja aastane Lääne-Austraalia osariigi rahvusparkide külastuspass.

  • Esimene reis oli põhjapoole- Perth-Cervantes-Geralton-Perth
  • II oli päevane reis Rottnesti saarele ja järgnev päev Leschenaultia järve ääres
  • Seejärel suundusime lõunasse, et avastada South West Austraaliat. Jõudsime Austraalia edalanurka ja austraalia päevaks tagasi linna, samuti suutsime oma väikse telgiga suure tormi kätte jääda.
  • Järgmisena viis tee itta. Sõitsime Külli farmi ja peale paari päeva liikusime veel natuke edasi ja seejärel lõunasse ookeanini välja.

reede, 18. jaanuar 2019

IIRIMAA

Siia kirjutan varsti, kuidas ma kaheks kuuks Iirimaal käisin ja aussi jaoks õunte korjamist harjutasin :)

neljapäev, 18. oktoober 2018

Väike eurotrip

Juuni '18, Tartu

Kui lõputöö kirjutamine alguses kuidagi edeneda ei tahtnud, kolisin vanaema juurde ja asi hakkas arenema. Järgmised paar kuud oleksin võinud olla ükskõik kus, sest kõik, mida ma nägin, oli arvuti ekraan. Kibuvitsa ja sireli õied akna taga andsid märku, et kevad on kohale jõudnud ja tundsin varahommikustel peatuulutusjalutuskäikudel, et isegi kell kuus hommikul on juba meeldivalt soe. Siis ei osanud veel arvata, et ka suvi hullumeelselt kuum tuleb ja olin veendunud, et magasin kogu sooja aja maha. Aga kui töö ja kaitsmine lõpuks tehtud said oli aeg veel üks Erasmuse lõpus tehtud otsus täide viia... Tähistasime oma magistrikraadi ja väga head tulemust Emajõe ääres ja tagasiteel Tallinnasse otsustasin, et pean ikkagi need Porto piletid ära ostma! Paari päeva pärast istusin juba lennukisse.



***
Tln - Milan Bergamo - Vigo - Porto - Brüssel - Riia - Tln


Kuna hind oli piletite ostmisel olulisem kui mugavus, veetsin esimese öö Milaano lennujaamas. Reis läks küll läbi viie riigi, kuid Vigo oli ainuke koht, kus ma varem käinud ei olnud. Ka Milano lennujaamas olin varem ööbinud :D Seekordne kogemus oli eelmise täielik vastand, tühja lennujaama asemel ootas mind hoopis täistuubitud koridor, kus polnud ruumi ei pinkidel ega põrandal. Kõige hullem siiski ei olnud, kohtusin toredate šotlastega ja jutustasin pikalt ühe Pariisi juuratudengiga. Ja jõudsin varahommikul magamata ning edasiste plaanideta Vigosse. Turistid käisid särgi väel ringi, aga hoidsin pigem kohalikega ühte ja soojad riided seljas. Väsinud ja apaatne nagu ma olin, ei jaksanud eriti vaadata ka, mida linna minekuks tegema peab ja lennujaamas hüppasin selle ühe bussi peale kuhu teised ka ronisid ja kui mingi aja pärast majade vahelt merd hakkas paistma ja buss tühjemaks jääma, kobisin maha. Esimesse kohta, kus kohvi sai ja pärast tulid täitsa toredad paar päeva :)









***
Terve aeg kui Eestis oli 20-30 kraadi, oli Portos endiselt seesama ilm, mis veebruari lõpus, kui ma sealt lahkusin: 15 kraadi ja vihm. Ja täpselt nii hallilt ja külmalt Porto mind ka tervitas, kui ma Casa da Musica juures bussi pealt maha hüppasin. Portugali keelega on nagu on, aga tundsin end kohe kodusemalt kui eelmisel paaril päeval. Jalutasin kohvikusse, tellisin kohvi ja tosta mista, käisin kulmudes ja jalutasin oma vanasse korterisse. Poistel oli paari päeva pärast lõputöö esitamise tähtaeg ja neil oli kiire, aga mingitel õhtutel saime ikka mõned õlled linnas juua. Käisin Casa da Hortas portugali keele õhtul, sain sõpradega kokku, käisin veinitamas, kohvitamas ja jutustamas, Erasmuse peol, väiksel kontserdil, Migueli farmis, juuksuris, paar korda töö juures, Ribeiral ja voilá, nädal oli möödas!












***
Jõudsin juba lõuna ajal Brüsselisse ja jalutasin niisama ringi, kuni Karin töö lõpetas. Edasi mahtusid kavasse traditsiooniline Belgia toit, joogid ja live brasiilia muusika, väike nunnu baar maitsvate šottide ning fortune wheel'iga. Järgmisel päeval lendasin juba edasi Riiga, aga selle ühe päeva ja õhtu sisse mahtus nii palju toredust!!









***
Riia oli ka üle ootuste. Polnud vanalinna ammu sattunud ja nautisin mõnusat jalutuskäiku ja viimaks jälle sooja ilma! :D



***
Ülejäänud suvi festivalide, ujumise, matkade, road trippide, maal puhkamise ja väikeste tööotstega lendas mööda...

Viimati kirja pandud

Lühike, aga veinirohke postitus

Peale minireisi Kangaroo saarele jätkasime töö lainel. Seekord ei ole mul väga pikalt ja põhjalikult midagi kirjutada, sest veinitehas, kus ...