Pool party, camping ja muu nv stuff

Niisiis, kirjutamisega olen laisaks läinud. Palju on vahepeal juhtunud, samas mitte midagi. Eelmine nädal venis nagu tatt, esmaspäev oli tore ja vaba, aga 4 päeva tööl tundusid igavikuna. Niipalju kui sain, olin väljas, liiva analüüsiks kühveldamas või snorgeldamas, aga no ikka jube kaua võttis see nädal aega! Ja nüüd nädalavahetus jälle möödas nii, et ei saanud arugi peaaegu. Nüüd tundub, et võib-olla oli tegu mingi üleüldise väsimusega, sest sel ajal kui kõik reedel täiskuud ja 13. kuupäeva tähistasid, võitlesin mina vastiku ja niitva peavaluga, mis minu puhul ei ole absoluutselt tavaline. Paar korda ronisin voodist välja ja vaatasin ka, mis toimub, aga kadusin tagasi ammu enne südaöist suplust. Viimastel nädalatel oleme palju rõdudel aega veetnud, raske oli teiste naeru taustal kannatada, aga vahepeal liikus hunnik inimesi minu rõdule ka, nii et istusin seal tuima näoga. Isegi nii halva enesetundega oli hea näha, et kõik on nii õnnelikud ja kuna läksin vara magama siis ärgates, kas siis õnnelike inimeste või pika pika une tõttu, tundsin ennast nii hästi... (mini-peavalu välja arvata). Laupäeva hommikust saati ei ole mitte miski suutnud mind vihastada, kurvastada või muul viisil mu tuju rikkuda. Tegelikult võib asi ka selles olla, et kuskil sügaval ajusopis saab mingi osa minust aru, et suvi on kätte jõudnud ja kojuminek pole ka kaugel, kogu see ülemuste idiootsus ja kontorikoobas hakkavad nii tühistena tunduma...

Sel nädalavahetusel (14-15.06) käisime Samose idaküljel tšillimas. Laupäeva hommikul olin ülemustele abiks kalameestega kohtumisel, see oli ok. Käisime vaatasime natuke hüljest ka ja peale päikeseloojangut liitusime lõpuks teistega rannas. Hull jamamine oli autoga ja kottidega ja inimestega ja poeskäiguga jne, aga lõpuks olime kõik õnnelikult kohal. Mul oli üsna suva ka, kas ja millal, igalpool oli tore :) Ma ei olnud seal rannas enne käinud, nii et hommikul rannast tagasi sõiduteeni matkates võttis natuke hinge kinni küll, kus küngaste äärtel me öösel pimedas sinna saamiseks kõlkunud olime. No worries, ma arvan, et ühtegi eluohtlikku kohta ei olnud, kõik laskumised olid põõsastega kaetud jne, aga haiget oleks ikka saanud.. Rand ise oli üsna suletud ja väike laheke, vaatega otse Kusadasi linna tuledele. Nii sürr oli istuda varbad vees Kreeka saarel ja mõelda, et kõigest paar kilomeetrit vett eemal on Türgi inimesed, hoopis teine keel ja teine elu...

Hülgega

Pühapäeval ärkasin kl 9 selle peale, et päike paistis näkku ja magamiskotis muutus vastikult palavaks. Aga paremat äratust oleks raske välja mõelda, tõusin üles ja kaks sammu ning otse ujuma! Kell 10 oli palavus juba talumatu! Üsna varakult läks enamus pagasist ja kolmandik inimestest autoga tagasi Vathysse, et hülgel silma peal hoida, meil ei olnud muud teha, kui soojas läbipaistvas vees vedeleda ja kiviklibul leboda. Ühe ajal otsustasime hakata kalataverna poole liikuma, Paleokastrosse. Halb valik! Ilmselt poleks hullu olnud, kui oleksime plaanipäraselt mööda 3,5km matkateed sinna läinud, aga mingil põhjusel lõpetasime 2h mööda asfalti kõmpides, terve aeg 30+ kraadi ja mitte ühtegi varju! Tavernasse jõudes otsustasime ennast korralikult premeerida ja sõime umbes 7 sorti erinevat kala, kõrvale tsipouro rohkete jääkuubikutega :)

Eelmisel nädalavahetusel (7-8.06) lahkus jällegi päris palju inimesi. Enne minekut oli basseinipidu kõige lähemas hotellis (pool minutit jalutada!) ja kuna neil veel külalisi majas ei ole, siis võisime nende grilli kasutada ning ükskõik, mis kellani pidu pidada. Pühapäeval käisime ühes rannabaaris, kus kaks endist vabatahtliku tööle hakkasid ja pühapäeva õhtul tegime Kariibi mere piraatide filmimaratoni. Kostüümid selga, rumm külmast välja ja joomisreeglid selgeks... Unustasin küll kõigile meili sel teemal saata, aga üllatavalt paljud olid riietuse ja meigiga natukenegi vaeva näinud. Kl 5 hommikul lõpetades olime veel 5 vaprat alles, kuigi viies magas nii sügavat und põrandal, et ei kuulnudki, kuidas me teleka kinni panime ja tubadesse kadusime. Igal juhul oli väga vahva ja järgmine maratoniplaan on ka juba valmis ;)

Basseinikal hüppasime ühe soome neiuga esimestena vette. Järsku tuli meelde, et ma ei viitsinud ju kotti kaasa võtta ja haarasin jookide jaoks viieka kaasa. Katsusin rinnahoidja seest - läinud... Pime ka juba, nagu midagi oli seal basseinipõhjas, päris kindel ka ei olnud. Igal juhul sai bassein tänu mu viieka jahile kiiresti sukelduvaid poisse täis ;)

 Piraadid. Lõpuks oli meid väikses elutoes u 15, nii et õhk meie pisikeses toas muutus üsna kariibiseks :/

 Teel Potokaki randa

Esmaspäeval ütlesime head aega neljale toredale inimesele, kelleta siin ei ole enam sama...

Vikerkaar

Samos on ikka ilus. Kirjutasin reisilt tagasi tulles, et nägin kõige ilusamat vikerkaart üldse! Internetis on üks pilt sellest, milline see välja nägi, kui päike loojuma hakkas:

http://epod.usra.edu/blog/2014/05/sunset-rainbow-over-samos-island-greece.html

Tänasest piletid koju olemas!! Ma olen väga väga õnnelik! Tundub, et tehniliselt võib see nüüd projekti enneaegse katkestamise alla minna, eks näis, aga 23. juuli hilisõhtul jõuan Tlna!

Ühele õigele eestlasele kohaselt on aeg jälle ilma üle kurta. Kõik see, mis ma külmast vastikust talvest rääkisin, unustage nüüd ära. Rõvedalt palav on!

Mitu päeva juba on väljas sellised temperatuurid, et isegi kuskile liikumisele mõtlemine paneb higi jooksma. Kaks päeva üritasin selles palavuses magada, sääsed ka kaasa ei aidanud. Eile ma ei suutnud seda läppand palavust enam kannatada ja kolisin ööseks rõdule, ilmselt parim mõte, mis mul viimasel ajal pähe on tulnud. Täna olen rohkem välja puhanud, näeb, kas ka seekord kõva põrand piisav on. Ehk saan see nädal kuskilt suure võrgu ka, et sääskede vastu väike kindlus rõdule ehitada. Nädalavahetusel pole probleemi, saab kuskil rannas magada, peab lihtsalt kindlaks tegema, et liiga palju skorpioneid ei ole. Aga vastkult palav on ikka.

Muidu, eelneva kümne päeva jooksul lahkus 5 inimest ja paar tükki neist oled mulle väga kalliks saanud, nii et see ei olnud kerge. Sellest ka suur soov ruttu oma kojumineku piletid ära osta. Üks lähedalasuv hotell on ka nüüd lahti tehtud ja võin igal ajal nende basseini äärde istuma minna ja head netti kasutada. Eelmisel neljapäeval kasutasin seda võimalust, jutustasin natuke heade sõpradega ja tundsin, et igatsen neid väga. Nüüd alla 2 kuu veel koju tulekuni. Kui ma ükskord selle palavusega pisutki ära harjun, siis ma arvan, et need saavad olema kaks väga toredat kuud, aga vaikselt hakkan lahkumisele rohkem mõtlema!

Midagi vanadest aegadest, London

Mu puhkuse postitus on pooleli, aga see tuleb homme. Praegu postitan siia midagi, mis kunagi ammu kirja sai pandud (ikka paar aastat tagasi, veebruar 2011?) ja mingi hetk draftiks tehtud, aga täna erinevatel põhjustel jälle mu blogi avalikuks osaks tahab saada.

I should have done this a while ago already! So.. I went to London and Cambridge for a week! But that was a few weeks ago so I’ll make it real short:

London – Wednesday to Friday. I met Zoe (which was more difficult than you might guess..), walked around London late in the night and talked a lot with Zoe :) It was so sunny and warm so we had picnic (and lots of muffins) in Hyde Park and once Cami came (read: hitched from Maastricht to London) we had picnic and wine in St. James Park when waiting for my bus to Cambridge.

Cambridge – Friday till Monday. Many little things together resulted in me waiting for ages for someone (eventually anyone!!) to come and pick me up from the bus stop. Other than that, Cambridge really was amazing. And also super crowded with people I know. I cycled around the dark streets of Cambridge, had dinner with Toni and Alessio, saw a very good play (that was all the first day ;)), had breakfast with Germaine and Franci, went to a classical Indian music concert (with Indian snacks!) with Toni (it was so like UWC!!) and later the two of us completely failed at making dinner, which we still very much enjoyed in spite of the ruined food, badly dressed salad and an awful smell of burnt fishcakes (probably even had more fun because of the absolute failure + we still had rum and cheesecake...;)). Then of course the UWC lunch at a chicken eating place and vegetarian haggis with Britta for dinner. On Monday, the farewell day, still had enough time to go to biochemistry lecture and have both pizza and sushi for lunch with Britta and Toni.

Back in London – Monday till Wednesday. Had fun with Zoe again finishing a movie we had started the previous week and eating some random stuff and ice cream (yay). Tuesday I finally managed to meet with Vivi. We spent most of the time sitting and chatting on the King’s College terazza overlooking the Thames with the London Eye just there in the backgound and later just sat at Zoe’s place while she was out. After Vivi left and Zoe returned, we just stayed up till around three when I left and took a bus back to Victoria station and to the airport from there.
All together, it was amazing. Seeing people I love talking to and laughing at random things... Like being back to Duino for just a sec...

Tegelikult on ju kõik ikka hästi

Uuups! Pilte on veel vaja nii palju läbi vaadata ja teiste käest saada, enne kui oma puhkusest kirjutada viitsin, nii et mõtlesin seda nv jooksul teha, aga järele mõeldes avastasin, et olen üsna negatiivse postituse siia pisut liiga kauaks esimeseks rippuma jätnud. Seega kiire vahepostitus.

Töötasin ka 1. mail ja sellele järgnenud nädalavahetuste hommikutel, ainult laupäeva pärastlõunal läksin sõpradega randa ja olin sellest pidevalt töötamisest ja tegutsemisest üsna kurnatud. Aga teisipäeval oli pidu ja nagu ikka peale head pidu, mul on veel reede pärastlõunalgi hea tuju ja kontor ei tundu kõige kohutavama kohana. Kuigi, kui kolmapäeval baasi lähedal baaris käisime, siis baariomanik küsis, et kus me terve päeva oleme, kui ta päeval siit mööda sõidab pole mitte kedagi näha. Sest me oleme ju alati kontoris peidus. Aga kui keegi ütles, et me tegelikult tahaksime rohkem praktilist tööd teha (fieldworki) nagu meile alguses mulje jäeti, siis ütles onu, et kui me nii väga põllul töötada tahame, siis ta ootab meid hea meelega oma aeda. Nii et saime üsna palju naerda :)

                                                            

Igastahes teisipäeval oli Vathis pidu, sest mu mentor hakkas Prantsusmaa poole tagasi liikuma ja igasugust rahvast tuli sinna kokku ja öösel alles saime koju tagasi. Peale üle kuu aja kordagi pikalt magamata oli kolmapäeva hommik ikka üsna raske, aga kolmapäeva õhtul käisime veel baasist kolme minuti kaugusel baaris paari inimesega, neljapäeval lahkus Nizar siis lõplikult. See baar taasavati alles hiljuti, enne seda oli baariomanik enamuse ajast Samoselt ära. Nii mõnus oli ise otsustada, et vot nüüd tahan koju minna ja siis paari minutiga tagasi jõuda.

 Päikesetõus Kalymnosel

 Eelmisel laupäeval rannas söömas

Juba teist korda selle autoga tee ääres!

Muidu, mõned asjad, mida olen igatsema hakanud:

Pere

Sõbrad

Kass

Värske piim

Tartu (ja muretu üliõpilaselu)

Narva maantee ühikas

Toit, mis ei ole kolmekordselt õli sisse uputatud
Poksitrenn

Nüüd totralt riides ja hakkame eurovisioonile kaasa elama!

The Queen's orders ja mina täna

Ülemus lasi mul täna ühe väga ebapopulaarse töö enda kaela võtta, nimelt jaotada ära, kes millal hüljest linna randa valvama läheb. Muuhulgas pidin mina ära määrama ka selle, kes nädalavahetusel tööd peab tegema, nii et võite arvata, kui õnnelikud mu töökaaslased olid. Kõik teatsid, et see ei ole minu otsus inimsetele lisatööd anda, aga mul oli mu käsk ja neil olid nende negatiivsed reaktsioonid... ikka minu pihta. Kaebasin terve lõunapausi oma stressi ja maailma ebaõigluse üle, nii et tagasi kontoris pani see testitulemus muigama.

Kiire ülevaade

Nädal aega tagasi, eelmisel pühapäeval, jõudsin oma 2,5 nädalaselt puhkuselt (kahjuks) Samosele tagasi. Saar on sama tore nagu enne (ja üleni roheliseks muutunud veranda kaunim kui kunagi varem), aga meeleolu kontoris... ikka sama vana jama. Tom lubas mulle kaardi teha sellest, kus ma puhkuse ajal ära jõudsin käia ja eks ma siis kirjutan ka, mida toredat teha jõudsin :)

Muidu on meeleolu olnud natuke nukrapoolne. Ma arvan, et asi on selles, et volber toimus sel aastal minuta ja mina elasin sel aastal ilma volbrita. Kahjuks mu toredad Tartu sõbrad ei säästnud mind ja andsid teada, et väga tore oli olnud! Mu ülitore toakaaslane Emily andis teada, et on sel nädalal näinud mu meeleolus väikest negatiivset muutust ja võttis endale kohustuseks mind rõõmsamaks muuta. Sundis mind kontoris hea tuju muusikat kuulama ja ilusate kreeka randade pilte vaatama :D Reisil olles tundsin muret, et Nailah ja Emily jõuavad siin nii kaua ilma minuta bondida, aga mure oli asjata, tagasi tulles tundus hea, et nad üldse üksteisele kallale polnud läinud ja minu naasmine oli igati oodatud sündmus! Üldse oli väga tore kõiki jälle näha :)

Eile käisin hommikul Vathys hüljest otsimas (sest pool mu nädalast kujunes hülgevalvamiseks külmal tuulisel rannal), aga teda õnneks ei olnud, nii et terve pärastlõuna veetsime baasist umbes tunniajase jalutuskäigu kaugusel liivarannal peesitades ning ujudes, lõpuks käisime veel ranna kõrval tavernas söömas ja saime tavernatädi autoga tagasi ka. Terve puhkuse aja oli ilm nii ilus ja alates sellest päevast, kui tagasi jõudsin on jälle vihm ja tuul põhilised. Kuigi nägin kõige ilusamat vikerkaart, mida ma kunagi oma elus näinud olen!

Kokkuvõttes, olen taaskord segaduses, õnnelik ja õnnetu. EVSi tervisekindlustus katab ka psühholoogilise abi, võib-olla peaksime siin grupiteraapiale hakkama mõtlema :D

Vot nii õnnelik olin ma reisides (Rhodos)