laupäev, 16. november 2013

Lipsi


Minu uus kodusaar (umbes kaheks nädalaks, kuni Ateenasse lähen) on väike, aga tohutult armas Lipsi. Kui eelmises postituses mainisin, et tegu Samosest pisut väiksema saarega, siis olin võib-olla natuke tagasihoidlik. Suuruselt on saareke võrdne Kihnuga, 17 kilomeetri ruutu, ja oma u 650 elanikuga ka arvukuselt umbes sama, küngaste kõrgused küll Kihnuga võrreldes tiba suuremad (8m vs 300). Aga see ei olegi väga oluline, sest kui võrrelda Samosega, siis Lipsi loodus midagi erilist ei ole (kuid tõele au andes, siinseid parimaid randu ma veel näinud pole). Kõige imelisemad on siiamaani tundunud hoopis kõik need valged majad, helesinised aknaluugid ja pidev kitsekarjade kellahelin maja taga, mille saatel kõik tegevused mööduvad.

Neljapäeval istusin oma kodinatega Pythagoriost praamile ja algas sõit tundmatuse poole. Tegelikult oli natuke hirmus ka, sest ega ma ei teadnud, kaua see sõit päriselt aega võtab ja mitu peatust enne on, sest kõigil headel inimestel, kellel mulle enne reisi soovitusi jagus, oli neis asjus erinev arvamus. Asja ei teinud lihtsamaks ka see, et päike umbes poolel teel kopsti silmapiiri taha kukkus ja sõit jätkus tundide kaupa pimeduses. Aga muidu oli praam nagu praam ikka, ainult seebikas oli kreekakeelne ning kõrvallauas mängiti 3 tundi tavlit.


Siin on korraga neli inimest baasis (baas on muideks imeline, aga sellest mõne aja pärast) ja mina saabusin täpselt enne, kui üks siit lahkus. Niisiis, tema viimase, minu esimese õhtu puhul käisime tavernas söömas ja isegi viiekesi sööma minnes ei saa laudade ja toolide ümberkorraldamisest mööda, isegi kui terve koht vaid meie päralt!
Järgmine päev kulus asjade lahti pakkimisele ja külaga tutvumiseks. Kuni teised hommikupooliku sadamas kalamehi oodates veetsid, sain mina esimest korda üle pika aja täitsa üksinda olla (25 inimesega baasis on see vähe raskendatud), aga 11:30 hakkasin juba iga viie minuti tagant kella vaatama ja suure hooga kojutulijaid ootama. Vahepeal jõudsin uuest kodust ka paarsada pilti teha:






Esimesel nädalavahetusel käisime rannas pikutamas ja ühe kohaliku juures lõkke ääres istumas, esmaspäevast hakkas töö!



Pannkoogipühapäev


Yiannis liigutab transekti ja mina olen sekretär

Victoril oli sünnipäev

 Jalutuskäik poest koju

Lipsi...

Kommentaare ei ole:

Viimati kirja pandud

Lühike, aga veinirohke postitus

Peale minireisi Kangaroo saarele jätkasime töö lainel. Seekord ei ole mul väga pikalt ja põhjalikult midagi kirjutada, sest veinitehas, kus ...