Muljetevoog ei voola ja lootusemullid pole mullid

2012-02-03T15:34:00.004+02:00

Last year this time I was in London, or probably on the bus to Cambridge. It was sunny and at times I was sitting outside wearing less clothes than I am wearing now, writing this. My one free week is almost over and I spent the whole time trying to get some warmth into the rooms. -20/25 is not my favourite weather for a week alone in the countryside! But I finally got to read some books and watch some movies and although nothing special, I think I'm ready for the next term in Tartu now.
Yesterday I finally got all my exam results and they're the best this far. But I worked hard and I didn't expect anything less. And I have never done so much for exams! Ever! (+ don't know if I ever will again...)

I don't have much to tell people when they ask me about my future job opportunities. One day this will worry me.

Comeback (I hope)

2012-01-19T13:07:00.002+02:00

So, nearly a year has passed since my last update. But as I fail to offer any continious news feed by any other means of communication, I really should come back to this. Not today though, right now all I do is study and procastinate and study and same all over again, but the exam period will end soon and I will write something. I will.

Kirjutaks!

2011-03-26T10:53:00.000+02:00

Ei ole ilmaga rahul. Kogu see lumi märtsi lõpus tundub pisut kohatu, aga siis jällegi... miskipärast pole see üllatav :) Aga toast puhub jälle tuul läbi ja vahepeal otsese päikesepaistega saavutatud 23 kraadi on taandunud tagasi oma igapäevase 17-18 kraadi kanti. Deem.

Aga mingi päev panen siia oma toast pilte (siis kui ma need teen..), sest olen sellega juba päris rahul! Täiendusi on muidugi veel kõvasti vaja, sest palju asju on veel ainult ideede kujul peas olemas, aga sellest tundest, mis detsembris siia esimest korda sisseastudes tekkis jäävad kõik tunded praegu kauuugele! Peakski vist siia essana panema need pildid, mis mu kõige esimesel õhtul nö soolaleivapeol tehtud said :D

Viimasel ajal on jube kiire olnud. Õppimisega. Muidugi tegin seda taaskord vaid praktiliselt õhtu enne, aga olen kõvasti arenenud.... Õppimisasjad võtsin välja juba kaks õhtut enne eksamit :D Ja eksamid/kontrolltöö polnud üldse nii koledad :)

Nv käisin lõpuks jälle kodus. Vanemad jäid ka Tlna, et me üksteist ikka näha ka saaks ükskord :D Ilm oli Tartus nii ilus, et käisime H-ga veel Pirol ja siis panin suvepapud jalga ja maantee äärde! Sain 15 sekiga auto peale, kõik oli super, ainult kui Tlnas lund hakkas sadama, polnud mul suurt midagi enam jalga panna, et välja minna :D Aga Britta saabus taas Eestisse ja saime kokku :) Hennupoiss muidugi eriti õppida ei lasknud, aga sellegipoolest olin kodus pisut produktiivsem kui tavaliselt! Ja ema tegi pannkooke, Külli lõikas mul juuksed lühikeseks (ja isa naeris kõrval mu tekkivat potisoengut :D) Tore oli jälle kodus olla!

Kolmapäeval kui eksam läbi sai ja Karin ka koolist jube väsinud oli, läksin talle külla (pizza ja jookidega ;)), sest polnud teda juba tõesti mitu nädalat näinud!! Filmi vaatamiseni ei jõudnudki nagu alguses plaanis oli, aga avastasime kui palju me ikka üksteist teame :D Neljapäeva varahommikul läksin sealt tublisti esimesse loengusse ja seejärel veetsin terve päeva käsitööd tehes ja oma tuba koristades. Ja siis õhtul tulid ka ökod lõpuks soolaleivale :) Nii tore oli ja ka mu kõige koledam laud sai pisut ilusamaks :))) See mida ma tavaliselt suure riidetüki all varjan. Tõesti peaks kiiremas korras selle toa fotodele jäädvustama!

Eile tähistasin pisut Ringi aastapäeva :)
Päeval oli väike seminar metsanduse arengukavast ja no mõni asi siin Eestis on ikka nii masendav... Ja kõige parem on see, kuidas me kõik usume, et asjad on vastupidi, et looduses on kõik korras ja loomadel ja lindudel on nii hea elu jne. Juba suvel Belgia konverentsi jaoks lugesin megakoguses erinevaid dokumente ja analüüse looduse seisundist ja ma ei uskunud alguses mida ma sealt näen. Eesti ei saa ju kõiges olla halvas nimekirjas, see pole tõsi!
Veel hulganisti otsimist ja uurimist ja ma mõistsin, et kuidagi on mulle eluaeg asjadest vale mulje jäänud/jäetud... ja ma polnud kunagi arugi saanud..... Aastaid tagasi iganeljapäevased OSI õhtud avardasid mu silmapilti küll meeletult, kuid vaid arusaamiseni, et kõik ei ole täiuslik, ja et mõni asi pole selle lähedalgi, aga mitte selleni, et seda organiseeritult hullemaks tehakse :(
Ma ei taha olla üledramaatiline. Mul polnud alguses paanis sellest kirjutadagi. Aga ma olen seda vist sellegipoolest.

Rõõmsamates toonides - 7-11 mai Duinos. Täpselt enne IB eksameid, nii et tuleb loota, et kellelgi minu jaoks ka ikka aega on :))

2011-03-06T23:11:00.000+02:00

I should have done this a while ago already! So.. I went to London and Cambridge for a week! But that was a few weeks ago so I’ll make it real short:

London – Wednesday to Friday. I met Zoe (which was more difficult than you might guess..), walked around London late in the night and talked a lot with Zoe :) For some reason, the Sun kept following me whereever I went so we had picnic (and lots of muffins) in Hyde Park and once Cami came (read: hitched from Maastricht to London) we had picnic and wine in St. James Park when waiting for my bus to Cambridge.

Cambridge – Friday till Monday. Many little things together resulted in me waiting for ages for someone (eventually anyone!!) to come and pick me up from the bus stop. Other than that, Cambridge really was amazing. And also super crowded with people I know. I cycled around the dark streets of Cambridge, had dinner with Toni and Alessio, saw a very good play (that was all the first day ;)), had breakfast with Gemaine and Franci, went to a classical Indian music concert (with Indian snacks!) with Toni (it was so like UWC!!) and later the two of us completely failed at making dinner, which we still very much enjoyed in spite of the ruined food, badly dressed salad and an awful smell of burnt fishcakes (probably even had more fun because of the absolute failure + we still had rum and cheesecake...;)). Then of course the UWC lunch at a chicken eating place and vegetarian haggis with Britta for dinner. On Monday, the farewell day, still had enough time to go to biochemistry lecture and have both pizza and sushi for lunch with Britta and Toni.

Back in London – Monday till Wednesday. Had fun with Zoe again finishing a movie we had started the previous week and eating some random stuff and ice cream (yay). Tuesday I finally managed to meet with Vivi. We spent most of the time sitting and chatting on the King’s College terazza overlooking the Thames with the London Eye just there in the backgound and later just sat at Zoe’s place while she was out. After Vivi left and Zoe returned, we just stayed up till around three when I left and took a bus back to Victoria station and to the airport from there.
All together, it was amazing. Seeing people I love talking to and laughing at random things... Like being back to Duino for just a sec...

2011-01-23T05:02:00.000+02:00

I have these moments when I just want to write! Not my blog, but fiction. These crazy urges to put fantasy on paper. The sudden feeling of inspiration, having thousand thoughts in my mind at the same time. But they never come together. All the little pieces rushing into my head every once in a while quietly, but quickly retreat as soon as I see a piece of paper.
Still, no matter it never leads anywhere, the moment inspiration hits I feel energetic, excited and enlightened. The one of a kind feeling when everything I see, think and remember rushes past my eyes like a filmstrip, a bit too fast to register anything, but clearly enough to see how much there is!

Back here, in reality, I’m supposed to be writing an essay on Sumerians and Babylonians right now. Which I’m obviously not doing, knowing me. I think the deadline was yesterday, but I’m hoping I’m wrong. With my current rate, half a page a day, I won’t get anywhere any time soon. With any rate I wouldn’t get it done for yesterday anymore anyway. But hello, dear sense of duty! Don’t you think it’s about time you show yourself to me? I’ve been waiting for years already!
Other than that I’m doing very well. I didn’t fail any courses or at least I’m not aware of failing any yet. I’m not sure if not failing is „doing very well“, but I’m happy. Happy with life, happy with my choices, happy with how things are going. My timetable for the next semester however looks like a timetable of an overachiever (which I’m not) so some amendments will have to be done there. But I just feel good and calm. Almost like the beginning of second year in Italy :)
Had a wonderful conversation with my old rooma + bought some stamps so before the end of the next month some things should arrive to some places...

2010-11-09T19:58:00.000+02:00

Ecology is great! I don't know, I've done so much.. Just saying. I'm still alive..

UNI!!!

2010-09-08T12:51:00.000+03:00

I should probably write something :) I'm in Tartu now having fun and sleeping in lectures (not on purpose of course!), living in a nice big dorm and sharing my kitchen with 5 other people. My subjects are interesting (chemistry, bio etc ;)) and life in general is great! I feel like I'd like to be in Duino now and see all the people and talk to my friends, but they're mostly all over the world anyway... Now I should start writing postcards again!

Back to business

2010-07-28T22:14:00.000+03:00

I am back at work near the border of Russia for my second shift at the camp. I spent my free week all around Estonia, enjoyment. Now I'm here for a month. I like my job and it's challenging, but I'm getting sick of having to clean everything I work with of blood every once in a while. And my last year in Red Cross made me hate the smell of plastic gloves on my hands.

Well, anyway, I've had fun too :) When last time my regular patients were a few little kids mostly from orphanages, who just loved asking hundreds of questions about everything there is in the world, then my new regulars are a few guys and girls, who, when I forget to remind myself that lately time has flown, I think are practically my age. I did get a bit of a shock when one of them opened her facebook on my laptop and I saw her year of birth. Really reminded me that time HAS gone past and I just refuse to realise that the kids of that year will also soon be eligible to buy liquer and tobacco... It's so damn early, but in ten minutes I'll be sleeping already..

2010-07-15T13:18:00.000+03:00

So, I had my birthday. This means another year has passed. Out of this year I spent:

240 days in Italy
105 days in Estonia
6 days in Belgium
4 days in Slovenia
4 days in Holland
3 days in Finland
2 days in Latvia
1 day in Croatia

Big big thank you to everyone who brought something nice to this year :)

Finally back in the world of... the world

2010-07-11T18:23:00.000+03:00

I just spent ages travelling around Belgium and Holland and now I really had to do a lot of reading to catch up with the blogs I regularly check... And I'm still not in the civilisation so all those who I bought a postcard for will have to wait until that happens :D
Well, Belgium was good! A bit like a hippie camp for a week with the little addition that we had at least a few lectures every day and ended with going to Brussels for an action in front of the European Commisions building. I enjoyed a mid-night swim in a canal, dancing all night with weird music, talking some Italian, drinking honeybeer, watching a Sir David Attenborough movie and laughing 1 in the morning, having a coffee in a fancy/comfy Brussels cafe, travelling with trains and always missing one and having to wait for the next.
Holland was even greater! I spent two days couchsurfing in Utrecht, the best choice possible! I was so so lucky to arrive excactly on the day of the Holland-Uruguay match and we watched it with some dozen people, most dressed in orange and drank dutch beer. Before that I went cycling to the city. It was really nice, though mostly I was scared of other crazy bikers :D
Next I went to Amsterdam for a day. Or more like for half a day. I was plannnig to leave quite early from Utrecht, but when I finished packing and got down to the living room I had a coffee with Hanna (my official host) and the others who lived there so I ended up staying for another 1,5 hours. Amst was nice to walk around in and for the night I went to the airport which to my great dismay closed at twelve (!?) and I ended up walking to a random little forest and sleeping there (I had a sleeping bag). Actually I laughed a lot (alone) when I heard the voice from the loudspeaker announcing the closing of the airport :D
Now I'm working in a children's camp and just had a long day. When the kids where having their quiet hour after lunch, many of us ran to the lake and swam for as long as we could. To the suprise of many of my foreign friends I have to tell you this - it's warm here! Let's hope the kids will be behaving nicely and that I will see the finals!!!
And I forgot to tell you about my trip to the camp place which was a complete failure from the beginning to the end. We left home at 11, 11.30 found out that the bus we intended to take was full, decided to hitchhike, had problems because of some road repair works, got to Rakvere (half way), waited for 1 whole hour, decided to walk the 3 km to the town and take a bus (with the extreme hot weather btw), hitched on a car for the last half km and got to the bus station exactly on time. Then I had some sleep and Külli woke me up and told we're there, we shouldd go off. We got off, but it wasn't the right place! Well, we finallly arrived after 18.30! Now again I'm waiting for her to bring some chocolate to my office/working house/med point.

PANIC!!! Lost my phone charger!

2010-06-28T11:54:00.000+03:00

Pretty much broke... and just before my trip to Belgium and Holland! It's not like I've been spending a lot, only a bit at the time. It's just that there have been so many of those times :D Now was summer soltice celebration (and it actually wasn't raining!!!) which we spent in my countryside after all. Four nights and 10 people, we definitely spent something, but much less than I had expected in the first place, thanks to the two boxes of extremely cheap beer that Jarko had got for us. Before that was the weekend and on Friday we went out with Enni and our new Finnish friends. First we had our private party with Merka and Karin in Hirve and then in another park with Old Tallinn cream and milk and then moved on to Enni's appartment. We wanted to show them some bars we go to ourselves and also wanted them to experience some cultural shock so we took them to Vallibaar to try 'Millimallikas' ('Medusa' in translation, for Cindy and Iva and some others from Villa Lucchese). First thing we saw when we got in was a guy puking and then touching what had came out with both his fingers and his tongue. Miraculously we still managed to convince them to try the drink and while we where waiting a man was playing accordion and the whole bar was singing 'Pärlipüüdja' () with Karin leading :D Enough of cultural shock, we thought and finished in Karjakelder. Next day we went to Karin's graduation, gave her the flowers and hitched to her place where we spent the whole day until she had to go to her grad party. I had just got home when she called me and said she's picking me up with a taxi and we're going out. We told Merka to come too and finally she took the last, 00.30 bus to town and met us in Juuksur, where we had a warm drink. She then revieled a little bottle of rum that she had with her which we drank in a well-known drinking place nearby. We then moved to Karjakelder again, but we're not going there for another 15 years for sure! A drunkard was sleeping at the table next to us and his friend soon moved to our table to talk to us, imitate our laughter and constantly intrude into my personal space. We also heard people imitating our laughter from the other end of the bar at least three times and a woman was yelling at us from the opposite table to shut the f*ck up, but in a less polite way. The last actually secretely made me feel great, because it felt so good to be the happy and not the bitter one. Nevertheless, we escaped as soon as we finished our drinks. The thing was, we weren't drunk at all, just happy, and I thought I just can't wait to get to Tartu where there are so many happy young people. As I told to Paula at least 100 times: can't wait for September! We met a random guy from Shanghai who we also took to vallibaar and he gave us presents from China. Then we moved on and after B-52 in Nimeta we got out of the bar and it was light. Such a party-killer!! But we still kept meeting random people and moved from place to place. Levikas, Hess, CoffeeIn and first bus/trolley/minivan home and got to sleep at 7. Pretty much the same every day in my countryside too, but we got to go out on the lake with our water-wheel at 4-5 in the morning and enjoy the complitely calm lake and the song of early birds. Now I want to go and meet Britta, she's back in Estonia :)

Should I write about my graduation?? Post some pictures??

2010-06-17T00:02:00.001+03:00

Tuesday is my drinking day... or night, whatever you prefer.Yesterday was excactly a week from when I showed up at home in the middle of the night in quite an embarassing state. It's been a few years now since I have unintentionally made faces every time someone mentions rum, but that time I could not say no, it was a night of remembering the Old Times (and yes, I did just write it with capital letter, all grown-up and nostalgic as I am). I still don't know how my friend got to work the next day... This then was another week from the time when Cindy was still here and I took her out to a little sitting with beer and friends and which I still think might have been a bit weird for her, taking into consideration where this little meeting happened. However, I don't think there is actually much I can do to make Cindy think I'm any weirder that she already believes me to be :D Then yesterday was another one of those Tuesdays. Hanna got to Tln and was more than ready for a little drinking in a public place followed by a pub-tour and some beer. Ironically, a week before, while drinking the 'nice' rum, we had been discussing about the Estonians who desperately run after every foreigner in clubs and bars and this time, yesterday, I already had to see some of those people. I wasn't sure if I should be happy that an American was having fun in Estonia or I should be embarassed that those girls with him were Estonian. I don't know if our conversation was any better, but yelling your great (or well...) phylosophical (??) discussion about being friends with your ex all over the bar was not the most intelligent or charming thing I had ever heard. Or a reason to let a hideous half grey-haired (at least English-speaking) tourist have his hands all over you. The night ended well however with a hamburger on the main square (couldn't have been anything more typical).

Now I don't know if I should cry or accept the facts, but weather forecast said that there is more chance for a dry day on 23rd than for a warm day. Who doesn't know - on 23rd it always rains! During my lifetime I don't remember a singe year when it didn't and neither does my grandma. I'm not so sure how well it is with her memory though, but you get the point.. Still, at the moment it seems we'll spend that day in my country-side with a few friends, but I'll see how that works out. Still haven't been good and responsible enough to find a host for Amsterdam, wash the coridor and switch on the dish washer. I'm living just with my dad now for a while and the way we distribute the work is well, if nothing else then just random.

Sufferings of a devoted fan

2010-06-15T15:22:00.000+03:00

Sunday afternoon I finally got to Tallinn and had access to TV and football! This was after a few days of a kind of a working and holiday camp with my parents and family friends couple hundred of kilometers from here, always surrounded by mean mosquitos and a Duino-winter-like weather - awful wind (saw quite a lot of tree trunks lying in the middle of the road on my way back), raining every once in a while and air temperature some 10-15 degrees. I walked in the wavy lake (that looks like sea though) a couple of times, just because the water seemed warmer than air. And I'm still not sure if I've got used to the bright sky in the middle of the night. Every time I decided to go to sleep, around 12 (the work and keeping an eye on my brother was quite tiresome), I walked back to my house and felt like it's early morning and it's already time to wake up.I even read with the light coming from outside around midnight and and didn't see the need of switching on the light.
Now I'm making some arrangements for the time I'll spend in Amsterdam soon, and when not watching football, I'm complitely preoccupied with reading about European policies, biodiversity analyses and UN directives. Luckily, I enjoy it, however awful that might sound.

I have had some problems with deciding on whose side to be on with some games. Still, ususally it's simple, like last game yesterday, of course, Italy and right now, Slovakia-New Zealand it is obviously my roommate's homeland - NZ. And of course Slovakia scored exactly when I was typing 'NZ'. Damn.

Thoughts of Venice in the night

2010-06-09T18:45:00.000+03:00

Just something I wrote during my last day in Italy

Even though it was the full moon, it appeared as a little dot in the sky so pale compared to the warm light coming from the hundred lit windows of the Venezian houses. I was moving along the canal towards San Marco, the warm air softly touching my skin and meanwhile I watched dining people holding up their feet as the water rose and submerged the ground under their chairs and tables. A single star appeared. Dark siluettes with even darker gondolas quietly slided past me as if driven by magic. The magic of Venice.
We arrived to San Marco and saw other people dining and some playing classical music for them. Claping everywhere and water everywhere. We took off our shoes and sloshed through the water across the piazza and enjoyed the dirty water almost reaching our knees. That night I could not help thinking that this city of labyrinths is sinking and in a way this was true. As long as I don’t know when I am going back, Venice will have to sink to the bottom of the vast pond of my memories – a safe place where I can always dive into and find it.
The good bye was gentle and calm, no tears. Not like Duino over the previous few days when every hug or word could make me cry. It was hard, but I can only be happy – there is something that letting go of hurts so much and I can only be thankful for the people who have made it all worth it. I know I have been very lucky. I feel lucky.

Lõpp on alanud

2010-05-15T19:24:00.000+03:00

Täna on maja barbeque, peaks tore olema. Ilm ei ole küll kõige ilusam, aga usun siiski, et riideid on mul vähem seljas kui nii mõnelgi tallinnlasel praegu (rääkides siiski neist, kes vabas õhus ringi tammuvad). Eile oli erakordselt päikseline ja kena ilm, nii et jalutasime/matkasime üle küngaste (eesti mõistes vist väikeste mägede) teistesse küladesse ja käisime ühel vanatädil möödaminnes külas. Nagu ikka, oli tal kohe jäätist, mida lauale tuua ja tunnikese rääkisime elust, poliitikast, immigrantidest ja haigekassasüsteemist, siis tulime läbi jahisadama jalutades tagasi. sain aru, et saan itaalia keele mõistmisega väga hasti hakkama, rääkimisest siinkohal küll ei räägi, ning et ma hakkan siinset elu väga igatsema...
Teepeal nägime ka kitse, oli ainult ~5 meetri kaugusel üks hetk.
Meeleolult on täna väga raske päev olnud, kuigi oma paari entsüklopeedia jagu paberite ära viskamine tegi elu kohe palju kergemaks. Aga peaks vist minema, enne kui kogu toit ära süüakse (bbc pole küll veel alanud, aga UWC inimeste seas on igasugune toit väga hinnas ning kuulutati välja, et kooke on saadaval...)
Duino ja kindlus matkateelt tagasi vaadates

2010-05-10T15:02:00.001+03:00

Physics in half an hour. I am so NOT ready!

postitus 101!

2010-05-02T18:41:00.000+03:00

Viimasest koolipäevast:

(Tegin reedel esimese eksami ära, 2 eksamit koos. 14 veel. Loodan, et kirjandikirjutajatel läks hästi, mulle teemad ei meeldinud.)

Hehee

2010-04-26T20:08:00.000+03:00

Naudin vaba aega :) Käisin täna ujumas ka esimest korda sel aastal, nii hea oli! Laupäeval käsin Bolognas... Muud pole suurt teinud, ainult õppinud, rääkinud, magannud, pikutanud, naernud. Homme panen pilte viimasest päevast. Ujuda oli ikka nii hea!!!

Viimane 'day 2'

2010-04-21T02:37:00.000+03:00

See on eilsest.

Mata, füüsika, maailma kultuurid, inka ja vaba. Pärast istusin tunnikese sööklas mehhiko primoga :) Polnud temaga kaua rääkinuud ja tore oli kergelt vestelda, sest mis peale seda tuli (ja osaliselt juba tundide ajal) oli päris intensiivne. Seda on raske lühidalt edasi anda, kuid keegi saatis NC (no clue) nime all mass-e-maili kutsudes kõiki anonüümselt allkirjastama manifestot. Sellele järgnesid vaidlused kõkjal anonüümsuse ja ideede üle. Põhiliselt on välja toodud see, kuidas aasta jooksul on reegleid juurde tehtud õpilasi protsessi kaasamata ning ka karistused on mitmekordselt karmistatud. Samuti on juttu õpilaste ja õpetajate vahelisest lüngast. Tegelikult, kui ridade vahele vaadata, on see kiri aga otseselt millegist muust, millega nõustun. Manifesto punktidega küll mitte, aga see ei olegi enam oluline... Pidasin paar päris tulist vaidlust mõne suuure NC toetajaga ja siiamaani olen vähe uimane, aga kuna mingil määral olen ka ise pooldaja, sain teada, mis suunas ajsad liiguvad. (Lisa from 21.0410: olen juba protsessi üsna kaasatud ning näinud rohkem, kui paljud. See, mis toimub, on suur!!!)

Rõõmsamates toonides ja konkreetsemalt rääkides - pühapäeval oli tutorial lunch. Jalutasime Medeazzasse ja sõime seal lõunat, pärast kiikusime ja olime niisama. Kena oli :) Täna orienteerumas olime ka niisama, mina ja Iva vähemalt. Me ei otsinud mitte ühtegi punkti üles, vaid jalutasime tagasi algusesse, kui seal enam kedagi ei olnud ja rääkisime juttu, päevitasime :)

Pilte tutorialist:

Viimane 'day 1'

2010-04-17T16:08:00.000+03:00

Ma nägin eesleid!!!

Ei hakanud reedel kirjutama, sest unustasin ära/ ei viitsinud/ mõtlesin, et kirjutan niikuinii koristuspäevaga koos. Majandus oli tore. Ja sain aru, kui palju ma õppima pean. Ja Malcolmil polnud mu kolmapäevasest puudumisest sooja ega külma ja ta teadis, et mul oli esta suuline ka. Samas ta teab ka, et ma ei ole majanduses väga tugev...
Siis teesklesin, et ei tea, et inglise keel on (blokkide vahetus oli) ja läksin oma vaba tundi nautima, + INA jätsin ka vahele. Kasutasin aega aga väga produktiivselt - viskasin ära kuhja pabereid, mida ma enam kunagi ei kasutaks ning koristasin oma nurga ära. Toakaaslastele avaldas muljet ;)
Füüsika, siis itaalia keel. Cristina ütles, et tal pole kunagi ühegi klassiga nii lõbus olnud :)
Pärast ruttasin Monfalconesse punasesse risti ja tegin oma vabatahtlikku tööd paar tundi. Käisin Gorizia haiglas, kus polnudki enne käinud ja uus abiline Marko oli ka autos, kellega polnud enne koos töötanud. Alguses ta mulle ei meeldinud, aga kui me Gorizias patsiendi neurokirurgiasse ära viisime ja tühja ratastooliga tagasi ooteruumide poole läksime, olid nad Ivaniga nagu lapsed oma ratastooliralliga ja mu mulje tast muutus :D

Täna hommikul ärkasime vara, et Sloveeniasse koristama minna (http://www.ocistimo.si/). Nagu tavalisel koolipäeval, kuskil peale seitset. Tegelikult ainult mina ja Iva ärkasime, teisi käisime äratamas, Allit ei suutnudki üles ajada :D Väljasõiduga jäime ca 40 minti hiljks, nii et Komenisse jõudsime ka siis, kui kõik olid juba ära läinud ja kohtumispaik oli hüljatud. Õnneks lõpuks läks kõik hästi, Petar hakkas ühe naisega rääkima (ta sai keelega hakkama, serblane), kes viis meid ühte teise kohtumispaika, kus ühed inimesed küsisid ühtedelt teistelt, kes helistasid kellelegi, kes tuli oma autoga ja viis meid ühte teise kohta, kus me pidime teeäärt koristama hakkama. Tee läks kaheks, 4 ühte, 4 teise suunda ja minu rühmal oli kuskil nelja-viiekildine jupp teha ja tagasi saime ühe prügikotikogumisauto pagasnikus :D Kohalikud olid väga tänulikud ja tegid meile lähedal joogid välja kuni me teist rühma ootasime. Neil oli vähe pikem jupp teha ja nad saabusid tagasi suurema prügikotikogumisauto kastis. Seisid seal ja lehvitasid :) Ilm oli ka super!

Piiriäärsed külad, huvitav oli kuulda sloveenia keelt väikeste itaaliakeelsete väljenditega vahepeal (eccolo, porco dio ect.)

Viimane 'day 8'

2010-04-16T02:34:00.000+03:00

Päev 8 on hea, tähendab hommikust vaba tundi. Saan mõnusalt tund hiljem ärgata, kui maja on juba tühi. Täna olin küll hetkeks üllatunud, Cindy magas veel kui ma tõusin, aga ma arvasin, et ta on sicklistis. Tegelikult oli tema ka üllatunud, kui ta üles ärkas ja nägi, et esimesse tundi ta enam ei jõua... juba teist päeva järjest. Homme on tal päriselt esimene vaba tund, aga ükskõik kui palju mina ka ei tahaks esimese tunni jaoks mitte üles ärgata, ma ei saa seda teha. Majandus on ja ma eile juba ei läinud tundi. Ja kuradi INA (nii rumal asi, ma ei viitsi isegi seletada, mis) võtab mu ainsa vaba tunni homme ära.
Esimese tunni jaoks võib aga üles tõusta juba selle pärast, et ma magasin täna peale kooli päris palju. Füüsikas oli pikk tund, kontralltöö relatiivsuse ja astrofüüsika peale ja peale seda läksin peaaegu et masendunult sööklase. Tegelikult rohkem selle ajal, sest ma lahkusin varem, polnud midagi kirjutada. Aga täpselt siis, kui sööklasse jõudsin, tuli raamtukogutädi sealt välja ja mulle tuli meelde, et ma ei ole veebruari algusest saati tema juurde läinud, kuigi ma peaksin seda igal nädalal tegema. Ja temal on see alati meeles... Niisiis peale tunniajast vestlust Enniga (jeei!) töötasin raamatukogus tunni ja olin isegi et üsna produktiivne, aga lõpetades oli mul selline peavalu, et käisin Sarah juures ja ütlesin, et täna ma küll joonistada/maalida/vesivärvidega mängida ei taha. Siis neljast kuueni on tühi auk, kuigi mäletan, et istusin suures tos uuel diivanil ja tundsin, et olen väga väsinud. Heitsin natukeseks teki alla ja kui ma üles tõusin oli pime ja vaikne. Kõigest 22.40 küll, kuid olin kõik maha maganud (sõna otseses mõttes) – peale 22.30 enam pessu minna ei või, operatioon ananassi miiting oli just lõppenud ja curfew oli kohe algamas, nii et polnud enam mõtet end teise residentsi ka vedada, et küsida, mis need kõik sada asja olid, mis inglise keele jaoks selle nädala jooksul teha tuli. Õpetajale see homme ei meeldi, aga mulle ei meeldiks seda kodutööd ka niikuinii teha.

Ja nüüd vastus populaarsele küsimusele selle kohta, kas kavatsen teid iga päev oma tegemiste kirjeldustega pommitada ja üle külvata. Vasus on Jah. Kuni viimase koolipäevani (st järgmise reedeni, mitte lõpetamiseni. Ka minul on mingisugused piirid).

Viimane 'day 7'

2010-04-14T23:29:00.000+03:00

Esimeses tunnis Cristina õnnitles meid - viimane itaalia keele tund esimeses blokis. Jee... Siis inka ja peale seda ajasin blokid sassi ja jalutasin rahulikult Lucchesesse tagasi, kuigi oleksin pidanud majandusse minema. Sain om veast küll õige pea aru, aga kuna järgmised blokid olid niikuinii vabad, ei viitsinud enam tagasi minna. Tegin eesti keelt hoopis, sest suuline oli täna. Sain täpselt selle küsimuse, mida tahtsin :)

Sõin taaskord ka liiga vürtsikat aasia toitu, mm.. Ja open mic oli täna, sest theatre week on. Käisin esmaspäeval nende etendust ka vaatamas, ja kuigi pean tunnistama, et mõni asi oli minu arust liiga palju, siis tervikuna oli tükk väga hea ja nauditav :)

Ilm on külm :( Aga sel laupäeval on Sloveenia versioon Teeme ära'st ja sain koolilt loa autotäis inimesi sinna vedada, nii et saatsin teate just laiali. Loodetavasti leidub piisavalt entusiaste, kes laupäeva varahommikul naabermaale müttama tahaksid minna. Rääkidest loodusest jne, siis meil oli 'sustainability competition', et kes suudab rohkem elektrit ja vett kahe nädala jooksul säästa, ning minu maja võitis. Saime selle eest uue diivani (kasutatud)!

Grados randa koristamas:

Viimane 'day 6'

2010-04-13T23:57:00.001+03:00

Täna oli esimene viimane päev tunniplaanist, päev 6, mis minu jaoks enam ei kordu. Füüsika, matemaatika, vaba tund, inglise keel, maailma kultuurid. Esimesed kaks olid nagu ikka - füüsikas öeldi igasuguseid rumalaid asju (relatiivsusteooria, raske haarata...) ja teises oli raske unega võidelda. Vaba tunni ajal jõin kaks tassi kohvi ja inkas ei piinelnud nii nagu tavaliselt (kunagine peaaegu et lemmikaine muutus selle aasta jooksul igapäevaseks piinatunniks, aga kõige hullem on vist möödas). Pärast orienteeruma ei läinud, sest väljas oli kole sajune ning lihavõtetest pärit köha on ainult hullemaks läinud. Ostsin kartuleid hoopis ja nautisin pikka lõunasööki. Homme on eesti keele suuline, aga selleks valmistumise asemel õppisin paar tundi korea keelt... Pole seda väga ammu teinud, aga entusiasm tuli ootamatult (ja üsna valel hetkel...) tagasi. Eks täna tuleb taaskord unetundide arvelt näpistada ;)

Muidu lihavõtted olid toredad, ainult et haigeks jäin. Enne seda värvisime mune ja nautisime kevadilmasid. Pärast tuli päris suvi ka juba, üle kahekümne kraadi. Unfortunately I was pretty pissed with life (and for a reason!!!) on that day and didn't care.

Esimene eksam on 16 päeva pärast. Ei jõua ära oodata.

Aehh

2010-04-01T16:19:00.001+03:00

Kõige kiiremad nädalad, mis mul siin olnud on, on nüüd möödas! (Füüsika) Aitas kah juba...
Tänasest algab neljapäevane puhkus, jeeei! Kevad on ka siin koos t-särgi-ilmadega, nii et tõotab tore tulla. Loodetavasti sama hea, kui eelmiselgi aastal.
Midagi suurt juhtunud ei ole, suusatamise lõpetasime ära. Viimase võistluse üks päev oli täielik katastroof, enamuse aja oli mõttes lihtsalt: "Great, just what I needed!" Rada oli raske, esimese punkti leidmiseks läks 45 minti (10 punkti). Siis murdsin suusa ära. Mõtlesin, et lähen ikka edasi, kuid siis kaotasin oma elektroonilise asjanduse ära. Läks hästi, varsti leidsin selle kuskilt lumehunnikust üles (€30..) ja läksin edasi. Lõpus enamuse ajast roomasin metsa all, suuski lohistasin käes järel. Aegajalt mõni roomas vastu ka, siis ei tundunud nii failina see sõit. Õnneks teadsin, et olen endale kaks paari suuski ka kaasa võtnud. Lõpetasin raja ikkagi ära, sest paarissõit (open kategoorias) ja ei tahtnud teist alt vedada. Pärast tuli välja, et ainult pooled paarid lõpetasidki, meie kooli omadest ainult minu paar. Teisel päeval võitsin, hea lõpp hooajale ;)
Nüüd käin iga nädal jooksuorienteerumas koos selle Trieste klubiga, kellega mägedeski käisiime, nii et suusatamist enam ei ole, aga neid inimesi näeb ikka :)
Muidu, tuba on meil Lucchese sotsiaalkeskuseks saanud (vb oli juba enne, kuid mitte nii sagedase külastusega). Eile oli üle pika aja esimene kord, kui ainult kolmekesi seal magasime, mina, Cindy ja Alex. Eks ole suure toa asi, ja meie kavalus, et aasta alguses külma kurtsime ja lisatekke küsisime ;) Ainult, et kui esimene tund vaba on ja võiks kauem magada on toas nii palju alarme, et eriti nautida pole saanud :D
Kõvasti head aasia toitu olen ka söönud, kuid üldiselt olen see, kelle üle naerdakse (sõbralikus mõttes), sest vürtsitaluvus on üsna nullilähedaseks muutunud. Ei teagi, mis juhtus.
Eelmisel aastal lõpetanud tulid ka külla, tore oli :)

Muidu on sageli lõpu tunne. Väljas on soe ja kõikides tundides kordame eksamiteks. Esimene on kuu aja pärast juba, suulised eksamid on juba tehtud. Paljudel on lõpu tunne. Nostalgitseme ehk liigagi palju.

KEVAD!

2010-03-14T12:43:00.000+02:00

Tahaksin kirjutada midagi nii tähenduslikku nagu Britta seda tavaliselt teeb, aga pean tunnistama, et pole isegi teinud midagi tähenduslikku. Minu päevad on mööda läinud Gossip Girl'i vaadates :D Ka teised pole sellest pääsenud - igaüks, kes korra ekraani vaatab, jääbki vaatama. Nagu needus.

Seekord on esimene nv üle pikka(!) aja, kus saan vähemalt ühel päeval kaua magada. Viimane suusatamine oli eelmine nv ja eile käisin Mantovas, aga täna sain tõusta siis, kui enam und ei olnud, ja mitte hetkegi enne! Üllatavalt oli see juba enne kümmet... Õues aga särab päike. Lumetormist, mis siin vahepeal möllas ja mille sarnast isegi vanemad õpetajad ei mäleta, pole enam jälgegi - päike paistab, linnud laulavad ja kevad vaatab vastu igast värskest lillest, mis viimaste päevade jooksul maapõuest tärganud. Sellest inspireerituna.. kevadpuhastus! Viimane aeg ka juba :)

Väike meenutus lumisest Duinost:

Picture stolen from Ieva (A)
Aga see oli ilus lõpp põrgulikule päevale, kui tuule keskmine kiirus oli 150 km/h ja hurricane warningu tõttu ei sõitnud bussid ega olnud mõnus tundidesse kõndida. Võttis kaks korda kauem aega ka, kui jää-lume segu näkku tuiskas ja vahetevahel pidi puust kinni võtma ja ootama, millal hullemat sorti iil mööda läheb. Aga sellesama tõttu oli ka tee alla Lucchesesse suletud ning kui enam lumesõda mujal ei viitsinud mängida, võtsime Plesist prügikotid ja sõitsime Ieva ja Cindy'ga alla Lucchesesse peaaegu ukse ette :D Järgmiseks lõunaks oli kõik kadunud.

Pärast lisan Mantova ja suusapilte ka :)

Tagasi :)

2010-03-02T00:57:00.001+02:00

Ja juba ma kirjutangi jälle siia, alles lubanud, et seda enam ei juhtu. Nagu ma kartsin, juba varsti tundsin, et tahan üht või teist kirja panna, kuid panin soovile vastu. Harjumus, mõtlesin. Kuid nüüd sain inspiratsiooni, millele ma ei saa vastu hakata. Veel arvan, et sain ka aru, miks ma ei ole kirjutanud - pidev rahulolutunne ja rõõmus meel pole kirjutama pannud. Mulle tundub, et istusin ikka maha, kui tahtsin kaevata või mõni eriti suur sündmus ei lasknud maha rahuneda. Kuid pikemat aega (nii pool aastat) on kõik olnud nii ühtlaselt hea, et pole vajadust olnud midagi avalikult välja elada. Nüüd on vist viimaks aeg, kui rõõm hakkab üle ääre voolama ja peab hakkama jagama!

Üle kolme nädala on jälle kool ja kuigi mulle veel eile tundus, et ma ei taha tundides uuesti käima hakata, ärkasin ma hommikul siiski suure rõõmuga ja terve päev olin energiat täis! Isegi kohvi polnud vaja ;) Pärastlõunal siiski läksime Mickey'sse kohvile, sest energiat oli nii palju, et tahtsin jalutada ja vastsaabunud kevadet nautida, aga muidu oli tegu täiesti loomuliku energiaga :)

Proovieksamite aeg, see kaks nädalat, oli nii hea, et ma usun päriseksamid mais tulevad ka üsna meeldivad. Nädal peale seda oli kurnav. Kõigepealt käisin jälle terveks nädalavahetuseks suusaorienteerumisvõistlustel, ühe võitsin isegi ära, ja siis projektinädalale. Olin seekord Trieste lähedal väga ilusas kohas (Val Rosandra), kus ööbisime vanas koledas külmas majas, kus polnud kütet ega sooja vett ja hingates tuli auru suust välja. Seltskond oli ka huvitav, mu primo saaks aru :D Tüdrukutest mina ja Hannah.. ja siis Pala poisid. Kui üheks päevaks tagasi tulin, oli nii mugav, kui sai oma toas riideid vahetada, duši all käia ja vetsus oli iste kogu aeg püsival poti peal (rääkimata sellest, et see oli puhas, mitte täis ropsitud... ) Muidu oli nädal hea, lihtsalt väsitav.
Val Rosandra
Seltskond :P

Järgmisel päeaval läksin juba suusatama jälle ja muidugi olid peale minu ainult poisid, kellega ma pidin ühte suurt tuba jagama. Vähemalt õppisin oma tuba (veel rohkem) hindama, sest päris üle viskas juba. Sõit oli kah üle kuue tunni autostradal, seeeest koht oli ilus, kohe Prantussmaa ja Šveitsi külje all :)

Siis Roomast ka veel mõni pilt:

Parim elamus Roomast oli see, kui hilisõhtul viimasel pildil oleva kindluse kõrval jõe ääres uisutamas käisime :)

See ka et, kevad on tõesti kätte jõudnud. Varem läks õhtuti külmaks, ikka alla 10 kraadi oli peale üheksat, aga õnneks just Christofi sünnipäeval täpselt oli esimene soe õhtu. Kogusime Olga ja Ievaga Lucchesest terve varanduse asju kokku ja läksime metsa. Mõned olid kooke teinud (millest ühest Hoang lõpuks läbi astus ja, kõike hullem, koogiga isegi ei juhtunud midagi (peale selle, et see peale seda ära söödi :O)) ja Christof toodi silmad kinniseotult ka kohale. Kuskil paarkümmend inimest ilmus lõpuks, nii et istusime, laulsime, sõime, jõime teed, räppisime ja naersime. :) Pärast jäid mõned Plesi tüübid meie toas peale lubatud kellaaega vahele, juba päris mitmendat korda... Kandikutäis teeküünlaid, mida metsas valgusallikana kasutasime, jäid kah paar päeva tagasi valedele inimestele silma, aga midagi vist ei juhtunud :)

Christofi sünna:

(Ja ball oli ka:)

.

2010-02-14T23:21:00.000+02:00

See postitus on siin, et (vähemalt mõneks ajaks) teatada, et minu blogimine on lõppenud.

Nii mõnigi on täheldanud, et juba kuude kaupa pole siia õieti midagi ilmunud ja eks ta ole tõsi, need paar-kolm sõna, mis kirja on saanud on olnud vaid selleks, et teada anda, et olen veel elus. Muus osas on blogi pidamine end antud hetkeks ammendanud.

Niisiis, see on praegu lõpp. Ei anna pead, et juba järgmisel nädalal oma sõnu sööma ei hakka, kuid oodata ei tasu enam midagi. Aitäh kõigile, kes lugesid ja kommenteerisid :)

2009-12-16T12:38:00.001+02:00

Kodus

Lihtsalt kõigile teadmiseks:

2009-11-10T16:47:00.000+02:00

Lõpetasin oma EE
"How does the raising of VAT rate influence the demand for theatre tickets in Tallinn, Estonia?" või midagi muud väga sarnast.
Sõnu: 3840
Lehekülgi: 23
Kui õnnelik ma olen: MEELETULT!!!!!

2009-11-07T20:14:00.000+02:00

Olen tahtnud kirjutada. aga siis enam ei taha/viitsi ikka. Praegu ka ei taha...

Palju (ja veel rohkem tööd!)

2009-10-23T23:14:00.000+03:00

Tulin just Horvaatiast, väsimus. Varsti panen pilte siia ka :)

Opening ceremony oli seal, mitu tundi istusime ja kuulasime kõnesid. Pärast käisime Pula amfiteatris ja niisama ligunesime vihma käes. Selle kõige jaoks tuli juba 6.15 üles tõusta ja homme pean 5.15 tõusma, et Veneetsiasse minna, aga ei virise, tore on :) Ja peale selle, mu juuksed on nüüd nii pikad, et ma saan kaks patsi teha ja inimesed näevad ka neid kahte patsi :D

Pole tegelikult väga kaua kirjutanud, üleeelmine nv käisin näiteks Arezzos (Toscanas) konverentsil. Itaalia keelest konverentsil aru ei saanud, aga toit ja vein olid head! Kellele ei meeldiks paar päeva loodust nautida ja tähtsate onude ja tädidega mitmekäigulist praadi süüa? Vb kijutan sellest ka veidi täpsemalt, kui pilte viitsin üles panna.

Eelmine nv oli Mickeys transgender party, poisid riietusid tüdrukuteks ja tüdrukud poisteks. Nalja sai, aga palju sai suheldud ka igast inimestega, keda muidu ei kohta (või ühel juhul ei taha kohata...). Ja mu primo on fantastiline, ta leidis Trieste supermarketist eesti õlut ja oli piisavalt lahke, et seda minuga jagada! Imeline! Pilte loodan ka varsti panna :)

Rattaga Sloveenias

2009-10-12T22:36:00.001+03:00

Tore reisike Sloveeniasse, mäest üles-üles-üles ja siis alla... Parim kogemus - kümme minutit järjest kordagi väntamata jäätisekohviku poole kulgemine :)

Lõbutseme Sloveenia-Itaalia piiril

Vabadus!
Lõunapaus!

Viinamarjaraksus

Lõpp Ungari veiniga

Mitte miski ei suuda seda nädalavahetust rikkuda!

Bibione

2009-10-07T18:44:00.000+03:00

Jabadabaduuuuu!!!!

2009-10-05T23:54:00.001+03:00

Mu EE first draft on valmis. Igavene pahnahunnik tuli, aga eks ma töötlen teda, kui supervisori käest tagasi saan (koos hirmsate kommentaaridega obviously... :D) Mu rõõmu on raske varjutada, kuigi üks asi ei anna endiselt rahu (ja seda ilmselt tükiks ajaks...) Igajuhul, tähtajani on veel 1 tund jäänud, kuid ma saatsin sitaratta ära (vaadake sõnadest mööda, kui ei meeldi, aga mul on nii hea meel sellest esseest praegu lahti saada :D) Õhtul Vivi sünnipäev, nii et küpsetama!!! Nimekiri töödest, mis veel teha on:

TOK essee
A1 essee
ToK presentation
World Cultures presentation

Midagi oli veel, aga õnneks ei ole preagu meeles!!

Kui homme aega leian, panene pilte long weekendist, Bibionest (viimaks!) ja kirjutan kõige õudsemast, masendavamast kogemusest, mis minuga UWC-s siiani juhtunud on... Aga hetkel oma õnne juures tundub, et ma suudan sellega ühel päeval elada :)

SNORKELLING

2009-09-21T11:48:00.001+03:00

See postitus pidi tulema Bibionest, aga ei tule. Tuleb hoopis eilsest Miramare külastusest. Hommikul ärkasin pühapäeva kohta väga vara ja läksin Sistianasse randa koristama. Pidime kõik üles märkima, mis me korjanud oleme, et WWF saaks oma database-i täiendada. Konide korjamise jätsime peale paarikümmend meetrit katki, sest me oleks sinna jäänudki, Selle jaajga, mis me seal neid aga korjasime saime kokku umbes 1700 koni! Kusjuures, kõige rohkem oli neid 1 meetri raadiuses prügikasti ümber...

Pärast läksime koos Miramare water reserve-i snorgeldama:

Algus

Tähelepanu tagumikele, wetsuited olid natuke katki...

Tegime Cindyga oma toast video ka, saan ehk selle siia ülesse :)

Sisemine rahu.

Edenev elu

2009-09-14T15:29:00.000+03:00

I must say my co-year in LPC is amazing! As far as I understand she is still doing Ramadan! I stopped due to an unfortunate event of getting too drunk one night in Mickey's and having to drink a lot of water next morning. Still I did what my agenda told me to do on the day that I began it: "Discover the world!" And the world is colourful :)

Eelmisel kolmapäeval käisin kontserdil Gradiskas, imeline paik!

Kontsert oli jama, aga sõin selle õppeaasta esimese gelato, nämm!

Nädalavahetus oli tõeline puhkus, reede pärastlõunast alates vedelesime võrkkiikedes ja õhtuti rõdul nagu alati. Laupäeval lõunaks käisime korra sööklas, aga õhtul tegime ise süüa (asian food + magustoiduks mannakreem!!!) Pühapäeval oli tutarial day (kõiki teeb nii kadedaks, milliseid väljasõite me teeme ;)) Käisime Bibiones, kuurortlinnakeses. Tizi vanematel on seal väike koht, kus sõime ja hüppasime batuutidel ja mängisime võrku ja käisime mere ääres liivalosse ehitamas ja basseinis ujumas! 8 tundi olime Duinost ära, nii mõnus oli. Puhkuse tunne :)

Järgmine postitus tuleb tutoriali pildid ;)

Täna sajab ja polnud ühtegi vaba blokki peale selle, mis ma ise endale kuritegelikult tegin :D Kirjutasin sel ajal oma EEd, 300 sõna sain juurde (mis tähendab umbes 5 sõna minutis...)

Millalgi see nädal saan university asjus Anne B.ga kokku, arutame mu applicationit ja gap yeari (mina, Olga ja India..?.;)), social servicit alustan ehk järgmine nädal. Ambulance, here I come! Enne muidugi veel mõned koolitustunnid, aga enam mitte sama vanatädikesega siinsamas Duinos :)

Physical activitist sain oma kolmest valikust viimase :( aga hea on see, et saan siis kunsti creativiks võtta :)

Mu EE-friend on mulle juba 2 kirja kirjutanud ja ta tundub ülitore! Aga ma olen nii 70 protsenti kindel, et ma tean, kes see on. Või 80% tegelikult. See on nii aimatav..

Ci vediamo!

Arvake ära, kes geenius on!

2009-09-04T20:02:00.000+03:00

Portos on nii hea ujuda :)

Kooli grillipidu on praegu, aga ei saa minna veel. Ootan alles, millal päike loojub :D Toakaaslane ka istub siin arvutiruumis ja ootab (Luccheses ei ole internetti, nagu see alati on!). Siiamaani on ramadaan hästi läinud ja väga palju nalja on ka saanud! Õhtused teejoomingud on muutunud midnight feastideks ja eile tegime näiteks poole Lucchesega pannkooke 12 öösel. Pärast tõusime Cindyga 4 ülesse ja krõbistasime hommikusöögiga. Ma loodan, et tänane õhtusöök on sama tore, kui eelmisedki ja tundub endiselt eriline! Eile saime Cindyga ka first-yearidele veidi muljet avaldada, kui õhtul (öösel) Plesis olime ja korraga õpetajad tulid. Me olime kadunud enne kui nad sisse jõudsid tulla ja kui me tagasi tulime, siis kõik imestasid, kuidas me nii osavad oleme, haha. Ütlesime, et treenimise asi, mis on ka tõsi. Ma ei unusta kunagi, kuidas ma ükskord aknast välja hüppasin (ega seda, milline gossip sellest tuli :D) või muid taolisi juhtumeid. Oleme vaikselt Yucheni kapiga Fores ka harjutanud, see peaks töötama ;)

Panime täna enamuse luccheesedega võrkkiiged üles ja laisklesime suurema osa päevast (kuigi hommikul pidin 2 tundi kõnelema ning EE meetingul käima ja oma outline esitlema...). Ja väike bora on, metsikud lained ja mõnus tuul!

Ahjaa, kes siis geenius on? Mina muidugi, ma leidsin Lucchese õue pealt unprotected wifi! Te ei pea mind mu geniaalsuse eest õnnitlema, kaasresidetnslased on seda juba piisavalt teinud ;)

Kolmas terve päev!

2009-09-01T21:20:00.000+03:00

Hahh! Second year on nii tore olla. Kui eelmine aasta oli üks asi täiesti puudu, siis nüüd on see olemas. Ma seda ei olnudki secondaks olemise juurde arvanud, aga me kõik vist tunneme seda. Naerda saab, metsikult naerda! Esimene aasta oli siin esimestel nädalatel meeletult põnev, nüüd on lihtsalt nii mõnus! Sa tead sadat inimest (kuigi iga nurga peal kohtad seda teist poolt 200st, kellele peab ennast tutvustama ja kelle nime meelde jätma :D), sa tead oma sõpru ja sa võid lihtsalt lõputult naerda. Mitte millegi peale!

Elan see aasta Villa Luccheses (kui palju teist võivad öelda, et elavad Itaalaias villas mere ääres ;)) ja kuigi tal on see viga, et ta on kõigest ülejäänust (peale mere muidugi) väga kaugel, on ta ikkagi ideaalne. Minu, Cindy ja Alexi (Uus-Meremaa prima) tuba on kamina ja suure klaasuksega otse rõdule ikkagi kõige parem! Ja ma pakkisin juba kõik oma 8 kasti lahti, leidsin sealt huvitavaid asju (kahe vaiba asemel olid I&U mulle hoopis kolm jätnud, veekeetja mis nad andsid on ikka imeline teeõhtuteks verandal, Ville jäetud plakat sobib mu seinale ideaalselt, laternalambid on lihtsalt niiniiiniiii ilusad ja Camilla antud riie on täiesti ideaalne verandal istumisaluseks :)) ja mu tuba on peaegu täielikult dekoreeritud. JA uued primid on nii armsad! Nad on praegu nii noored veel, paari kuu pärast algusepilte vaadates ei usu nad enam ise ka, et sellised olid :D

Lemmikhetk päevast:

Dorka: "Hey, you're like a bitch, girl!"
Me: "WHAT?"
Dorka: "B-i-i-tch."
Me: vahin rumalalt otsa
Dorka: "Like B E A C H! I mean beachgirl!"

Põnev, põnev, põnev!

Viimased päevad

2009-08-28T01:02:00.000+03:00

Ei ole tunnet, et varsti minema hakkan... Loodetavasti lõigatakse raadios mu tekst välja või vähemalt, et sõpru elu lõpuni jaguks! Selliseid nagu praegu on, kes viitsivad mu karjuva venna juuresolekul mu juures tühje tunde mööda saata tundmata suuremat sorti kahetsust (vähemalt minu nähes). :)

Taaskord Harry Potter :D

2009-08-17T14:42:00.001+03:00

Maraton oli maraton oli maraton! Filmimaraton! Kohe tõeliselt :) Alustasime Potteriga kell 10 õhtul alles ja lõpetasime hommikul 10-11-12 või nii ja ma ei mäleta, millal ma viimati nii maniakaalselt naersin (ilmselt küll mitte eriti ammu...). Ja peale 30 tundi ärkvelolekut saabus nii 20 tundi magamist :) Hommikul oli küll väga vastik tõusta ja lõpuks ma sain aru, et põhjus võis peituda selles, et ma polnud viimased nii 30 tundi midagi söönud, kui mõni kummijänes välja arvata.

Folk oli. Aga kui ma sealt sünnipäeva pidamiseks ära põgenesin ja kõige toredamad inimesed kaasa vedasin, siis sellest tuli midagi, mida hea meelega meenutada ;) Britta, Merka, Leene ja Karin tegid mulle pärast Tallinnas ka toreda asja, pidin mööda vanalinna ringi jooksma, purskkaevu sukelduma, etlema. Pärast (me ei oleks kunagi uskunud, et see võimalik on) muutsime Britta kodu kergema astme läbulaks :D Uskumatu, et see oli ainult nädal tagasi.

Reedel sain Enniga kokku ja väga naljakas oli üle nii pika aja inglise keelt rääkida. Aga endiselt tekitab suurt põnevust mõte, et ma lähen sinna ja saan hakata oma kaheksat kasti asju lahti pakkima. (Tgeelikult ma ei saa endiselt aru kuidas see võuimalik on, et ma läksin sinna 20 kilose kohvriga, tulin 20 kilose kohvriga, läksin uuesti 20 kilose kohvriga ning tulin tagasi 19 kilose kohvriga. Ja mis sinna maha jäi oli kaheksa kasti asju, millest pooli pole ma isegi võimelne üksinda tassima...)

Mu EE edasiliikumise tempo on katastroofiline. Enni ütles, et ta on sissejuhatuse ära teinud, ma olen ainult ühe intervjuu saanud!!!! Aaaaghghg :(

Nagi välja nagu väike matus, kõik oma mustades keepides..

Karin sobitas Dudley Dursley'le pimesilmi seasaba

"Chubby bunny" with "Harry Potter" & "Severus Snape"

Meenutused

2009-07-22T12:32:00.000+03:00

Hoiatus: järgnevas sissekandes tuleb juttu Potteri- ja alkoholimaaniast, elust, minust ja muust. Ning seda kõike läbisegi!

Pole ammu kirjutanud, õieti 2 kuud. Aga aeg on lennanud, pole aru saanudki, kuhu ta siis täpselt kadus.. Esimene nädal kaks möödus sõber a nagu alkoholi tähe all. Mõtlesin üldse, et milleks mul 18 vaja on saada, kui peaaegu kõik mu sõbrad seda juba ammu on. Absoluutselt iga päev sai mõnes pargis või köögilaua ääres kellegagi kokkusaamist tähistada. Uus põlvkond eesti joodikuid, mõtlesin. Aga ma toakaaslase serbiast ütles mulle eile väga ilusti: "About alcohol...well..we are in the best years now, we have to use that! ;)) so, just enjoy!" Kohe peale seda vanalinna päevad, see jäi sel aastal mannetuks, vähemalt minu jaoks. Aga sellegipolest oli põhjust end linna vedada ja siis taas kellegagi pargis tähistada :) Siis tuli Zoe nädalaks külla. Tegime Eestile ringi peale - hommikuse rongiga Tartusse, sealt hääletasime lõunal Viljandi, õhtul bussiga Pärnu poole suvilasse. Käisime saunas ja ujusime, järgmisel päeval läksime bussiga Pärnusse, kus käisime mu vanaema juures lõunatamas ning õhtuse bussiga tagasi Tlnasse. Viimasel õhtul, mis Zoe siin oli näitasime Paula ja Raidiga ka paari olulisemat pubi talle :) Jaanipäeval olin Peipsi ääres ja ujuma sai ka! Siis vahepeal käisin UWC suvepäevadel! Hea üritus oli ;) Pärast Tallinnas ei teinud midagi otseselt erilist. Peale mõnda aega mitte millegi tegemist läksin lõpuks maale mitte midagi tegema. No tegeliklt, kahe nädala peale sai seal lõpuks ikka üht-teist nokitsetud ka. Nukumaja värvisime üle ning kolisime Külliga oma ülemise korruse tuppa lõpuks ja muutsime selle paari hetkega koduseks (väikeste sasipundardega äärepealsetel ja tugitoolil muidugi ;)) Maasikaid käisime ka korjamas, mitukend kilo kokku! Eelmine neljapäev tulin veidiks koos emaga bussiga koju, et midagi mitte millegi taolist ka sõpradega teha. Käisin kinos Harry Potteri esimest osa vaatamas nii magu ma seda saaksingi ainult Hanna ja Sillega teha! Potteri arm otsaesisele joonistatud ja võlukepid käes nautisime filmi! Pärast nautisin Kaubamajas oma vastsaadud õigust, mis tulenes 18 aastaseks saamisega, ja turva naeris mu üle. Või koos minuga ehk, kes teab. Sünnipäeva ajal ise muidu olin maal. Käisime metsmaasikaid ja mustikaid tordi jaoks korjamas ja tort tuli välja kõige parem mida ma kunagi söönud olen!

Laupäeval läksin maale jälle tagasi. Külli oli maal paar päeva üksi olnud ja tal oli väga hea meel, et ma otsustasin siiski tagasi minna. Nautisime sooja järvevett ja olime niisama. Siis, erinevate rõõmsate ja kurbade kokkusattumuste tulemasel virutas mu õde mulle kiiresti, kõvesti ning korduvalt põlvega näkku, mille tulemusena mul punane verenire suunurgast mööda lõuga alla jooksis. Võtsime asja naljaga - uusi asju tuleb ikka proovida!

Nüüd jälle Tallinnas, et õhtul teatriime jälle oma silmaga ära näha. Lugesin, et tegmist on äärmiselt hea näidendiga, loodetavasti on mul kriitikuga ühine maitse ja huumorimeel. Olgu, tegelikult huumori pärast muretsema ei pea, ma võin kõige üle rõõmuga naerda. Hoopistükkis on vaja oodata sobivat tuju ja asjade kõige paremat kokkulangemist. Ehk õnnestub. Homme hommikul folgi poole teele! Folgil näeme, kui peab.

Päike ja päike!!!

2009-05-18T11:32:00.001+03:00

Lahkusin just itaalia keele eksamilt tund aega varem. Ei olnud enam midagi öelda lihtsalt.

Eile oli meeletult meeletult mõnus päev. Hommikul 9.30 saime oma tutarial grupiga Fore courtyardis kokku, Rimma (minu tutor) maja ees ja seal on kooli kaubikud ka. Pakkisime igast toitu ja kitarri, jalgpalli, sulgpallireketid, petanque'i jne autosse ja sõitsime piknikupaika. Meeletult soojaks läks, nii 30 kraadi oli varsti. Alguses sõime, siis jalutasime veidi metsa all ja mänguplatsidel ringi, kiikusime ja mängisime, siis sõime kooke. Terve see ala, kus me sõime oli paplipuude all ja kogu maa oli valgega kaetud ning tundus nagu lund sajaks kogu aeg. Kena oli, kuidagi muinasjutuline :) Pärast läksime ühte meeletult ilusasse linna (kunagi muistsel aal longebardide pealinn) jäätist sööma. Käisime veel kuskil näitusel seal ja vaatasime kirikusse sisse ja tegime sillal pilte jne jne jne. Igal juhul minu lemmiklinn Itaalias!!! Kokku kestis see tutorial thing 8 tundi! Pidevas kuumuses!

Õhtul koristasin veidi sahtleid ja viskasin kolm sületäit pabereid ära. Endal oli ka halb tunne, et nii palju raisanud olen, aga otsustasin et enamus sellest oli mulle mingil hetkel vajalik. Pärast jõin Zoe ja Camillaga veini (Camilla ema sõbra tehtud, kõige parem vein, mida ma kunagi joonud olen!) Märkamatult jõime terve suure pudelitäie ära :D Väga naljakas oli, aga järjest raskem on mõista, et kohe-kohe on see läbi.

Külli helistas mulle ükspäev, kui ma üsna haige olin ja tõi hea tuju ;) See oli see õhtu, kui oli viimane pidu Mickey's ja ma ei saanud minna :( Oma süü kaa, kui köhin nagu hobune, aga siis mõtlen, et tegelikult võib ju veel ujuma minna, kui palju hullemaks see ikka minna saab :D Nüüd kui koju tulen, siis kannatan muidugi meeletult kõigi kolme lennu ajal + veel see 10 meetri raadiusene tühi ring, mis lende oodates mu ümber saab olema, sest kõik arvavad, et mul on swineflu...

Tahan koju, tahan jääda, tahan juba järgmisel aastal tagasi tulla ja kõiki primisid näha! Kõige hullem on siis, kui ma sellises olekus veel kohvi satun jooma, pea käib ringi ja ei tea, mida oma hüperaktiivsusega ette võtta! :D

2009-05-12T21:23:00.000+03:00

Kolm korda käinud Veneetsias juba, las ta siis upub :D
Tegime Trieste lähedal pilti, Külli ja Neti :)

Kui ma kaks nädalat tagasi kirjutasin, siis pidid Külli ja Neti just tulema. Ja noh, tulidki :D Alguses mul oli natuke hirm selle pärast, et nad mu toas magavad jne, eriti jube oli esimesel õhtul kõigi nende kohvritega tuppa minna. agapaari päeva pärast tundsin end juba sama vabalt kui Britta ja Merka siinoleku ajal :) Ja tore-tore-tore oli! Käisime paar korda Triestes, siis Veneetsias, pizzat söömas, Rilke pathil (mida muud Duinos teha? :D). Üks õhtu situsime portos ka ja jõime natuke veini ja siis kogu aeg eesti keel ja ainult eesti keel! Tgeelikult olin natuke antisotsiaalne see nädal aega, ei mäletagi, et kellegagi üldse rääkinud oleks, aega ei olnud lihtsalt! Välja arvatud m Group 4 inimesed, sest muidugi pidi see lollakas asi just sellele ühele nädalale jääma, kui mul külalised! Peale selle pidin veel oma majanduse internali ära tegema ning world liti, mis pole siiani tehtud. ma ei taha isegi teada, mis mu füüsikast saab :( Just istusin Zoe toas ja rääkisime veidi. Põhiliselt just füüsikast. Olgu, siit edasi annan kiusatusele alla ja kirjutan inglise keels nagu juba ammu teha olen tahtnud. Aga pigem siiski praktilisest vajadusest, sets ma ei oska osasid asju eesti keeles öelda :( Today was physics paper 1&2 and it wasn't that good. I saw Franci right after it finished (and I was coming from swimming, so good! ;)) and he said it was really hard. He is one of the smartest people I know here, so it had to be bad. Yesterday, w~hen I saw him right after economics, he said it was so easy and he enjoyed it and that's the way I know him! Not walking with head down and saying that physics went really bad... Anyway, I went to ee Zoe, who was worried about physics even before. Now she's afraid she will not be able to meet her conditional (that's the part i don't know how to say, but i didn't know I'll have such a long intro before getting here :D) for LSE and it ended with her asking me if I could send her some links about scholarships in Australian universities, if she really does fail. Her conditional is 37 and all 6s for highers and I really hope she'll get a 6 for physics... Aga miks ta minult Austraalia ülikoolide kohta küsis oli selle pärast, et mingi hetk sattusin ma sinna minelust väga vbaimustusse. No ikka nii väga, et ma viitsisin isegi praktilisemalt mõelda ja stipendiume otsida. Aga seeo li juba mitu kuud tagasi ja nagu mul ikka juhtub - üks asi huvitab kaks nädlaat ja siis on uus idee. Ja praegune idee on mul üsna konkreetne. Ja see vist ei lähe ära, sest ma pole sellest otseselt vaimustatud. Lihtsalt olen otsustanud, et UK on see koht, kuhu minna ja US jääb ära. USAle "ei" põhiliselt selle pärast, et ma ei tahtnud sinna kunagi minna. Kuigi peale US universities meetingut ma isegi veidi tahtsin, siis see oli ka lihtsalt hetkevaimustus. Nüüd mul on paar ülikooli välja valitud, lähen koju, näitan vanematele ka :) Niipalju siis sellest.

Ahjaa, kui K&N siin olid, olid ilmad väga koledad, peaaegu iga päev sadas midagi. Ja kaks päeva peale seda kui nad ära läksid on ikka nii kuum olnud, et iga päev olen ujumas käinud. Ja pühapäeval põlesin täiesti ära! Käisime Giro d'Italia-l lippe lehvitmaas ja seisime poolteist tundi päikese käes. Kuna mlu oli varem nii kiire olnud, siis ununstasin päiksekreemi ka. Aga see Giro on jalgrattavõisltus ja see sõitis see aasta Duinost määda, nii et otsustati, et hea võimalus kooli reklaamida. Tegelikult päris naljakas oli seal seista. Igav oli ka kui 1,5 tundi ootama pidi, nii et tegime pilte ja käisin Hiina lipuga ringi ja muud sellist. (Tegelikult pilte oli ka natuke igav teha, sest just üleeelmine neljapäev oli ametlik closing ceremony Trisets mingitele mehikestele ja kõik pidid lippudega ringi käima. Kui tihti sa ikka lippudega pilti teed? :D) Lõpuks tulid mõned sponsorite autod ja selleks ajaks sattusin täpselt kanadalasest dire kõrvale seisma. Esimene asi, kui ta nägi neid suuri autosid millel suured kohvitassid ja juustukujad peal on, siis oli kohe: "They're coming! Let's raise the Canadian flag high!!!" Eriti õhinasse sattus ta, kui õllet reklaamiv auto mööda sõitis: "Oh, beer, alRAAAIT!!!"

Aga täna ujumas käisin keeras ilm ära :( Juba oli ilmateates, et torm tleb täna, aga alguses oli kka smaa soe kui muidu. Siis kui portosse jõudsime, siis mõtlesime, et kas ikka läheb, meri lainetas väga ja oli kuidagi tume. Aga seal olid Urska ja Ingrid ka ja nad otsustasid samuti sisse hõpata (kui me lähme). Lõpuks hõppasimegi kõik sisse, peale lõputut seismist ja vaidlemist, kes esimesena läheb. Tundus küll, et välja vist pärast eei saa, aga otsustasime, et seda vaatab hiljem :D Ulpisime seal lainetes ringi ja väga tore oli, kuigi pärats nadd hakkasid naerma selle üle, kuidas ma vetikaid kardan. Välja minna oligi päris vastik, tõmbasin jala kahest kohast katki ka. Õnneks mitte nii hullult kui Daiga nädal tagasi, ta pidi eilseni karkudega ringi kooberdama. Õnneks saime tervelt välja, kui minu jalg välja arvata.

Ja täna oli inka paper 1 ja world arts and cultures. Õnneks me inkas ainult selle õhe paberi teemegi. English again, because this story is better then :D A really nice asian girl from Singapore was doing her English A1 exam (analysing a poem). I suppose Anu and Eva-Liis might understand the story better, because they know how those asians are :D Anyway, one second-year girl had told her that all poems are about either death or sex. So she took the poem, thought it's not about death, so it must be about sex. But it wasn't! It was about books! Just books! So, she was making a huge effort to even right the word "sex" and then it came out it was kind of wrong. Of course, that came out after the exam when people where discussing the thing :D I was laughing for almost an hour in a row!

Küllineti, suur aitäh nende sildikeste ees, väike lause igas päevas :)

Misasja!

2009-05-10T15:18:00.000+03:00

Ei ole viitsind kirjutada, liiga õnnelik olen. Kurb ka, nii head inimesed lahkuvad mu elust, aga otsustasin, et parem tähistan igat päeva, mis mul nendega veel on :) Aga sain just meili ja tahsin kirjutada :D Meil järgmine:

Hi all!

The people who were nominated to make a speech at the closing ceremonies are:

(First years)

Christof, Alessio, Roxy, Hani, Wallace, Hamidullah, Ben, Sergio, Arnoia, Anabel, Ayelen, Sandro, Nat, Tomas, Anna, Esme, Kelli

Läksin vaikselt iga nime kaaludes lõpuni ja siis karjatasin arvutiruumis :D Ma ei taha mingit kõne teha!

Niisama vahelduseks :)

2009-04-27T19:58:00.000+03:00

Minu järgmise aasta toakaaslane!

Ja ma ei suuda endiselt uskuda, et ma kirjutasin oma math portfoliosse enam kui 1700 sõna ning see oli 17 lehekülge pikk.

Nüüd lõpetan inka internal assessmenti (deadline tomorrow), alustan jälle majanduse omaga (pole endiselt sobivat artiklit leidnud...) ja füüsika assessed lab reportiga teen ka midagi. Külli ja Neti tulevad ju homme, siis pole palju mahti igasuguseid asju teha...

Nii hea, et nad ikka tulevad! :)

Se si ci stanca....

2009-04-25T14:54:00.001+03:00

Ei tahtnud mõnda aega kirjutada. Või tegelikult tahtsin, aga ei viitsinud. Oded läks ära. Saatis teisipäeval kõigile kirja, et on otsustanud järgmisel aastal mitte tagasi tulla ja kolmapäeva lõunal istus lennukile. Tuli üllatusena vist praktiliselt kõigile ja alguses olin üsna pettunud, et ta mulle midagi varem ei öelnud, aga nüüd saan vist aru... Eile ununstasin ära, et mul on tutorial dinner, aga õnneks tuli veel õigel ajal meelde, nii et jõudsime Marcelaga kana valmis teha. Eelmine kord tegime seda toitu viiekesi ja saime parasjagu valmis, nüüd saime kahekesi hakkama! Aga kuna ma hakkisin kõvasti küüslauku siis mu sõrmed haisevad ikka veel! Ja reedel oli second-yearidel viimane koolipäev :) Ja just sel päeval on mul esmakordselt ainult 2 tundi ja mitte ühtegi koolimajas! Seega ma ei näinud eriti midagi :( Aga noh, sain üheksani magada, mis oli ülkihea :D Ja beebipulbrit sain ikka hunniku pähe (kuna juhtkond keelas igasuguse veekasutuse (sustainability!) ära, siis asendasid secondid selle beebipepupulbriga :D) Dušivett läks ikka rohkem raisku... Pärast oli neil väike veesõda ka, kuigi see oli keelatud ja mingi anonüümne meilikirjutada ajas oma sutainability-jutuga mu pärast nii närvi. Point oli õige, aga milleks selle tegemiseks endale eraldi varjuemail teha!!! Pauliinaga rääkisin ükspäev juttu üle pika aja! Tore oli :) Ja kuulsin Ats Kaarlit ka kuskil taustal ;) Aga meeletu energiaülejääk kadus alles kolmapäeva öösel ära... Viimaks ometi, mõtlesin, hakkaski see keksimine ära väsitama. Ja veider oli ka energiline olla, kui tegelikult oled kurb ja kõik on kurvad... Ma ikkagi tegelikult lõplikult ei saa aru, miks Oded just niimoodi tegi.

Energiajänku :P

2009-04-19T17:34:00.000+03:00

Täna on olnud tunnete karusell! Mõni hetk tagasi tundsin, et olen nii täis, et olen kohe täiesti tühi! Alguses ma ei saanud sellest aru, aga siis mõistsin, et emotsioone on lihtsalt nii palju, et mõistus ei mahu ära ja nii olingi kahte korraga - täis tundeid, mõistusest tühi. Väga raske oli ja väga kerge oli ka :) Veetsime umbes 20 minutit üksteist kallistades ja osadel olid lihtsalt silmad märjad, üks nuttis vahepeal veidi. Me olime nii ühel lainel, et raske oli tunnistada, et playbacki töötuba on läbi. Me puudutasime üksteist nii sügavalt, et raske oli uuesti maailma astuda, haavatavus seljataha jätta ja üksteise hingest välja ronida. Tunnen nagu nii palju oleks toimunud, aga kahtlen, kas see on tõsi :)

Hommikul õnnestusin oma (itaaliakeelsel!) esmaabi suulisel ;) Eile vaatasin Amikaga ühte jaapani filmi (ja poetasin juba teist korda sama filmi peale veidi pisaraid :D). Istusime Olivia voodis teki sees (mina oma vetsupaberinutsakuga, et vahepeal nina löristada), olime teiste toa täielikukt üle võtnud, sest peale meie ei olnud seal kedagi. Rääkisime veel mõnda ja siis kell üksteist avastasin, et olen üliväsinud, aga mu esmaabi presentatsiooni pole veel ollagi! Poolkinniste silmadega konsulteerisin veidi oma esmaabiõpikuga ja sain tähtsamad asjad skeleti ja luude kohta kirja. Kuna minu aeg oli kell üksteist järgmisel hommikul siis otustasin 8 üles tõusta ja asja kallal hommikul töötada. Kella 9 ajal umbes asusingi tegutsema ja 20 minutit hiljem tuli Bongani ja ütles, et ma pean kohe minema! Nuku elustamise juurde käivate sõnade õppimiseni polnud ma veel üldse jõudnud, pool presentatsiooni oli puudu ja teine pool läbilugemata! Aga ma TEGIN SELLE ASJA ÄRA!!!! Nii hea tunne oli ikka, pärast keksisin meeletult energilisena ringi, rääkisin kiiremini kui mõelda jõudsin ja siis läksin playbacki töötoale. Nüüd on jälle meeletu energia ja raske on trükkida, sest ainult sõrmi kasutades läheb liiga vähe energiat. Ahjaa, enne töötuba nägin veel korra oma venna pilti Külli orksis ja sattusin vaimustusse ;) Tuleb siia ka:

Nüüd math portfolio (kuidagi tuleb kogu meeleolu ära ju rikkuda ;)) Oihh, avastasin just, et eelmine postitus oli nimega "VÄSINUD" :D) Ja õhtul Pauliina!

VÄSINUD :)

2009-04-18T15:08:00.000+03:00

<-Duino Porto

Just oli kolm tundi playback teatri töötuba ja varsti tuleb veel kolm tundi. Ja ma olen nii väsinud ja selg valutab... Aga samas on hea meel, sets me pole juba mitu kolmapäeva playbacki teinud - kõigil alati veidi kiire. Ja ma olen nüüd aru saanud, kui palju improviseerimisoskust ma foorumteatrist ikkagi sain :)

Lihavõtted olid ülitoredad! Neli päeva puhkust oli nagu rusikas silmaauku (juba kaks lauset järjest on mul tunne, et kirjutan midagi väga imelikku... :D) Igastahes, suurem osa inimesi läks ära (Scholzi jäi ainult 3 inimest näiteks), aga veed kes jäid, olid väga toredad! Paljud töötasid non-stop terve aja, aga ma olin enamus ajast lihtsalt portos (sadamas (?)) või Lucchese ees võrkkiikedel. Parim puhkus üldse, eriti kui keegi juhtus vahepeal tulema ja veidi kitarri mängima ;) Ahjaa, nüüd on otsustatud ka, kus ma järgmisel aastal elan! Olen koos Cindy'ga Villa Luccheses ja üks prima on arvatavasti ka meiega ühes toas. Usun, et tuleb tore :) Muidu, vaheajal olid nii soojad ilmad, et anna olla! Nii kui vaheaeg läbi sai, läks oma 5 kraadi alla kohe, aga nädalavahetus oli kohati lausa piinavalt palav (rohkem veel kui eesti keskmine hea suvepäev!)!

Puhkus oli reedest esmaspäevani ja viimasel päeval tegin veidi tööd ka. Näiteks peaaegu, et lõpetasin oma eesti keele essee ära (mille tähtaeg oli eelneval neljapäeval, nii et pidin seda tegema). Eile tuli aga välja, et olin ühe raamatu valesti võtnud ja pean nüüd uue essee kirjutama! Järjekordset tuhat sõna, jee...

Neljapäeval käisin süstaga Sloveenias jões. Käisin käna ka ja päris naljakas oli :D

Eile oli Summer New Yeari (Nepaal, Bangladesh, Tai, Kamboodia ja vb mõni maa veel,kes seda tähistab) puhul veesõda. See on seal traditsiooniline ja tegime seda siin ka. Kasutasime selleks kaevu kogunenud vihmavett, et säästvad olla. Meid oli ainult kümme, aga hullult lõbus oli. Auditooriumist oli suur kõlar kohale toodud, nii et igal pool kõlas Tai muusika ja siis me mängisime igasuguseid mänge :D Pärast käisin paljajalu veel mitu tundi ringi, sest mul oli liiga kiire (oma Wiirlatist jutustava kirjandi lõpetamisega), et oma jalanõudele ja kotile järgi minna sinna, kuhu ma need jätsin (ohutusse kaugusesse ;)).

See ka veel et vaheajal tuli üks Hong Kongi tüdruk siia ja kuna minu toas oli kaks vaba voodit (Camilla jäi kahjuks siia ja ta nõme poiss tuli ka paariks päevaks, sel ajal jagasin Fores Yucheniga Iva voodit), siis küsisid Ben ja Cindy, et kas ta võib meie toas magada. Muidugi olime me nõus :) Aga hommikul läksime kööki, et piima ja muud kraami võtta ja Helen (residence tutor) tuli ja küsis talt, kas ta magab siin. Ja siis hakkas ta teda igasuguste küsimustega pilduma ja mind ka ja lõpuks helistas teacher on tudy'le ja õppealajuhatajale ja suur jama oli. Ja Michelle (see külaline) kupatati välja ja ta pidi endale hotelli leidma. Nii et ta läks järgmiseks ööks Lucchesesse magama, sest sealsed residence tutorid on praegu ära :D Ja Helen teeb kogu aeg nalja mu kulul ja meenutab seda juhtumist...

Homme on esmaabi eksam ja esmaspäeval on math portfolio tähtaeg, nii et tuleb intensiivset tööd teha siin kirjutamise asemel. Ah, see ju ka, et Külli ja Neti tulevad!!! :)

Kiire! :)

2009-04-08T20:39:00.000+03:00

Täna sain teada, et Külli ei tulegi lihavõteteks siia :( Olin seda juba väga kaua oodanud ja esimestel hetkedel olin ikka väga pettunud, kuigi sain aru küll, miks asi nii on. Pärast aga hakkasin asja helgemat poolt õnneks nägema. Olen juba nii kaua selle pärast üsna õhinas olnud, aga paari päeva pärast tänasest oleks see läbi olnud! Nüüd olen juba korra väga õnnelik ära olnud selle pärast, et ta tuleb ja saan nüüd õhinaga maid hakata ootama :D Ja siis on lootust, et ta tuleb veidi kauemaks, kui nüüd oleks olnud! (Kusjuures, nüüd saad tundidesse ka minna, kui tahad ;))
Aga muidu on palju teha ja mulle see meeldib! Õnneks sain eesti keele essee jaoks teisipäevani pikendust, oskasin kaval olla :) Muidu poleks lihtsalt võimalik olnud. JA homseks on vaja inkas mingit tobedat asja (nagu alati), aga selle elab üle. Ainus probleem on see, et tegu on paaristööga ning m paariline Ieva on sama busy kui mina ning meie vabad ajad täna ei kattu! Minu praegune vaba pooltund lõppeb kohe ära ja kella kaheksast täpselt saab tema vabaks näiteks :D Peab öösel töötama jälle! Ja kui enne oli mul probleem, et millegipärast ei maga nii hästi kui varem, siis nüüd on tegu vastupidise looga - laupäeval peale MUNi magasin 16 tundi ja pärast veel veidi. Algas see sellega, et läksin kell 7 ja heitsin veidikesekd pikali lihtsalt, pärast pidin veel Foresse minema ja filmi vaatama jne, aga näe, ärkasin järgmine päev kell 11. Tõusin siis üles, lugesin veidi oma essee jaoks ja siis väsisin ära sellest. Vaatasin, et sööklani on veel nii tunnike jäänud, et heidan lihtsalt voodile pikali. Ärkasin siis, kui söökla oli juba mõnda aega suletud olnud :D
Esmaspäeval käisin õhtul Triestes esmaabiõpetaja ja ülejäänud rühmaga esmaabi kursuse lõpu tähistamiseks pitsat söömas :) Väga hea oli! Eriti see, et laupäeval "hakkas suvi"! T-särgiga saab ringi joosta ja täna olin üsna kindel, et sain päiksepiste juba :D Aga eile oli esmaabi kirjalik eksam ning peale Triestest tagasi tulekut (~11 midagi) tahtsin veidi õppida selleks. Tegin endale siis ühe kohvi, sets väsimus ka kimbutas juba ja proovisin siis 10 minti õppida, aga olin liiga väsinud. Jõin siis teise tassi kohvi veel (hakkasin kohvimaanikuks ju vahepeal. Peale seda, kui ma lõpuks ära õppisin, kuidas seda tillukest itaalia kohvimasinat saab kasutada. Tulemus on lihtsalt superhea!), aga ikka ei midagi, läksin siis magama. Ja hommikul tõusin alles 9 läbi ja jäin world culturi tunnist ilma. Päeval mu toakaaslased olid veidi mures, et kas ma olen ikka terve, et peale kaht tassi kohvi viie minutiga magama jäin :D Kusjuures, kui ma 16 tundi magasin, siis õhtul mu toakaaslane oli oma voodi kirjutuslaua teise kohta tõstnud ja ta ütles, et ma isegi ei liigutanud kogu selle lärmi peale...

<- essee tuleb world culturi jaoks kirjutada ka!
Olgu, nüüd mul on kaks kohtumist samaaegselt ja peab kiiresti võimalikult diplomaatilise lahenduse sellele leidma. Aega on 3 minutit!

Aprill!

2009-04-01T15:13:00.000+03:00

Pole hetkel tàpitàhti, aga vajadus kirjutada on olemas! Saime just teada, milles me oma EEd kirjutame ning ma sain majanduse! :) Alguses hùppasin ringi ja olin ònnelik koos nendega, kes ka oma esimese valiku said, kuid pàrast kahjuks ei tahtnud eriti ròòmustada, sest lòunasòògil nàiteks istusin lauas 3 inimesega, kes ei saanud majandust ja ùhega, kes ei saanud maailma kultuure. Ma tegelikult natuke ròòmustasin ka avalikult, peale seda kui Ajla mulle eriti hullu aprillinalja tegi. Ta ùtles, et rààkis just Malcolmiga (majanduseòpetaja) ning sai teada, et nad olid vea teinud - majanduse juurde oli kogemata pandud need nimed, kes EI saanud majandust. Ma olin nii shokeeritud ja kaebasin ùsna kòvasti, et appi, nùùd ma pean selle siis inglise keeles tegema (panin selle teiseks valikuks ainult selle pàrast, et midagi teist polnud panna) ning mainisin vist paar korda isegi, kuidas ma inglise keelt eriti ei salli (I just HATE ENGLISH vòi midagi sellist :D)(ainena ainult, pole just suurem kirjanduse analùùsimise fànn...). Vàga jàrsult lòi mulle pàhe, et 1. aprill on ju. Kòik naersid hullult ja ma lubasin korralikku kàttemaksu, eriti kui ma avastasin, et mu inglise keele òpetaja istub minust kahe meetri kaugusel teises lauas :D (Arvatavasti ta ei kuulnud :) EKS?...)
Olgu, nùùd tunnen ennast veidi imelikult. Lugesin just teiste inimeste halenaljakaid juhtumisi ja ma lihtsalt ei suuda irvitamist jàtta. Aga ma istun kooli arvutiruumis ja tùùp mu kòrval kirjutab inka esseed, mis teeb naeru lòpetamise eriti raskeks!
Eelmine neljapàev harjutasime sùstaga "eskimo roll"-i, kus tuleb teha sùstaga tàisring (kòigepealt kùlili, siis vee alt làbi ja siis tavalisse asendisse tagasi). Tervet keerdu muidugi veel àra ei teinud, praegu on veel liiga kùlm, et seda veealust osa òppida, nii et piisas sellest, kui end kùlili keerasime ja siis pùsti jàlle saime, aga mitu korda kàisid enamus ikka kàna ka (mina kaasaarvatud (tegelikult ma olin esimene)). Olime rannatùkikese ààres (7 meetrit kivikliburanda) et saaks sùsta kaldal veest tùhjaks lasta, sellest paar meetrit eemal on restoran ja siis kòik vàiksed italianod elasid meile sealt kalda pealt kaasa :D ùllatavlt soe oli, kuigi ei hakanud kummikat selga tòmbama (liiga palju tòòd pàrast selle àrasaamisega!) See poolaasta on sùstamine ùldse palju toredam, sest peale talve osad inimesed vahetasid tegevust ja nùùd on hulka parem seltskond ;) Homme làheme jàlle Sloveeniasse jòkke! Siis tuleb kùll kogu see kummikonstrui kaasa tassida! Ja reedel ei pea kooli minema! Selle asemel on MUN (model united nations) Olen Environmental vàrgis ning Austria esindaja, teemaks biofuels ja nuclear power! Rààkisin Roxy-ga (ta Austriast) veidi, et pisut lisateavet saada, kuid see eriti ei aidanud, sest ausalt òeldes oli ta Austria olukorra suhtes veidi liiga optimistlik :D Ja tàna sòòn Zoega òhtust ja làhen Ways of seeingusse (minu OSI siin :)) nii et kena òhtu tuleb :) Kùlli tuleb ka juba varsti kùlla ning loodetavasti vòetakse kips enne àra, nii et saame ikka pàev otsa Veneetsias ringi kàia ning mòòda Rilked jalutada :)

Hästi on jälle :)

2009-03-17T15:44:00.000+02:00

Mul on viimasel ajal kergelt raskusi raskelt magamisega olnud. Tõusen näiteks kell neli üles, kui Joanna äratuskell heliseb või ärkan närviliselt umbes 5 minutit enne oma äratuskella. See on väga veider, sest mul pole kunagi seda muret muidu olnud, ma sain lapsepõlves väga hea treeningu iga reede- ja pühapäevaõhtuse/öise sõiduga läbi poole Eestimaa, mille elasin üle magades. Ma võisin magada ükskõik kus ja siin väike list 10st huvitavast kohast, mis minu jaoks ei valmistanud varem suuremat probleemi. Nimekiri on nummerdatud, kuid ei oma tähtsusejärjekorda seadvat tähendust.
Prahas rongijaama ees ööd veetmas

1. Lissaboni lennujaam (üksinda)
2. Londoni (Stansted?) lennujaam (suurema kambaga ja väga hea uni!)
3. Pangaautomaadi putka väikeses Läti linnas (koos ustava kaaslase Hannaga)
4. Varssavi rongijaam (käisid külas ka turvaonud, kes küsisid piletit, mida ei eksisteerinud. Õnneks lubasid jääda)
5. Milaano lennujaam (üksinda, kuni paar (ilmselt Maroko pärisoluga) meest otsustasid istumiseks valida kõikidest tühjadest toolidest just selle, kus mina magasin. Tagamõttega - sel ajal kui nemad väljas suitsul käisid, olin mina nende magav "pagasiomanik", et seda kuskil lennujaama tagaosas omanikuta pagasi näol õhku ei lastaks.)
6. Praha non-stop mäkk (me ei olnud ainsad)
7. Poolenisti katkine (üks kaartest enam ei kandnud ning pool telki oli kaelas), avatud ja tuules lipendava uksega ning Pranglilikult sääski täis pungitud telk (Hanna proovis keset ööd kõigepealt neid elukaid tappa, lõhkus telgi tegevuse käigus ära ning põgenes randa magama. Mina. JÄIN. Ahjaa, muuhulgas oli Hanna ka oma prillid sel päeval sukeldudes ära lõhkunud, no palju võib!?! Tervitusi sulle Tlna!)
8. Poolkülm püstkoda (armas lapsepõlvemälestus :))
9. Berliini lennujaam (Monikaga teel Portugali; kui lõpuks põrandale kolisin, oli väga hea uni)
10. Hanna juures laua all (kõigil juhtub)

Ja näe, nüüd ei saa soojas voodis magatud!

Muidu olen 2009 esimese ujumise juba ära teinud, Aadria meres käinud :D Eelmine neljapäev oli esimene süstasõitmistund ja kui peale nii tund aega süstamist Sistiana randa jõudsime, otsustasime veidi jalgu sirutada. Süst pooleldi randa sõidetud, teine pool vees, tõstsin ühe jala välja umbes 20 sentimeetrisesse vette. Jalg oli aga teepeal nii ära surnud, et kui ma sellepeale püsti tõusin, siis ma ei suutnud seda lihtsalt kontrollida. Paar sekundit proovisin tasakaalu taastada, kuid üsna tugevad lained tegid ka oma töö ning lendasin lihtsalt selili vette. Kuna mu jalad aga tõesõna ei töötanud (!) siis ei saanud sealt esimese hooga välja ka ja kui lõpuks kaldal seisin, siis pidin paar minutit (!) ootama, kuni liikuda saan. Muidu nii kui üht jalga liigutada proovisin, kadus igasugune tasakaal ja (maapinna)tunnetus.

Ahjaa, täna mõtlesin välja, et mis ma oma extended essayga teen (*edaspidi kõikjal EE). EE on midagi, mille eest mul tuleb tunnistusele konkreetselt punkte ning millega ideaalis juba suvel päris kõvasti töötama pean. Eessee muidu 4000 sõna. Teen selle (kui mul õnne on) majanduses ja uurimusküsimus on mul ka juba enam-vähem olemas. Ja IB-sõprade valimine oli täna. Teise aasta õpilased hakkavad varsti (ja osaliselt juba praegu) IB (International Baccalaureate) eksameid tegema ning õppida on palju. Selleks, et neile sel raskel ajal tuge pakkuda on igal esimese aasta õpilasel IB sõber, kellele anonüümselt kinke teha, kirju kirjutada ja keda muul moel toetada. Sama oli aasta alguses EE-sõprade puhul, lihtsalt siis nad kirjutasid EEsid ja stressasid meeletult nende pärast. Kuna mina ja Daiga olime esimesed ajaleheruumis, valmis oma valikut ära tegema, siis oli meil võimalus kõigi vahel valida. Ta oli enda valiku ammu välja mõelnud ja võttis kohe selle, siis hüppas Roxy sinna ja pani om valmismõeldud valiku kirja. Ma olin ka midagi mõelnud, aga kuna valik oli korraga nii lai, siis otsustasin asja saatuse hoolde jätta (nnivõrd kuivõrd) ja osutasin lihtsalt näpuga nimekirjale. (Kuna see esimene variant kohe päris ei sobinud, siis läksin sõrmega mööda nimekirja niikaua allapoole, kuni see jõudis nimeni, mis mulle meeldis. Homme kirjutan siis talle esimese kirja :)

Tervitused Norrast jõudsid kohale (suur A2 paber igast sõnumitega teisest UWCst), nii hea meel oli. Esimest korda tuli kaart koolist, kus teisi eestlasi ka on! Mul oli kohe oma nurk, aitäh Eva-Liis ja Eliis! Kõike hääd teile ka :)

Perele: Naersin ennast pooleks, kui DVD arvutisse panin! "Puskariajajad"? :D:D

*Jõuluvaheajal koju minnes kurdeti, et kasutan liiga palju tundmatuid lühendeid ja mõisteid, millest keegi aru ei saa, nii et proovin olla mõistvam :)

Euroopat nägemas!

2009-03-10T21:01:00.000+02:00

Nonii, nüüd on kaks nädalat vist mööda läinud viimasest korrast, aga puhkus oli. Kohe hea puhkus, kuigi mulle absoluutselt ei meeldinud enne minekut mu grupp või see, mis me Toriinos tegema peame. Lõpuks tuli välja, et kõik on tegelikult hea, kuigi ma pole vist kunagi elus nii palju muretsenud. Kogu asi seisnes selles, et mul polnud internetti, mis tähendas, et ei ole võimalik meili lugeda, oma kohustusi täita ja kõige hullem, teada saada oma Pariisi kodu aadressi ja telefoninumbrit (õnneks lõpuks, enne Toriinost ära minekut siiski õnnestus need saada!). + hirm oli ka veel, et raha saab otsa, sest mulle oli selgeks tehtud, et Pariisis lennujaama ja linna vahel liikumiseks kulub terve varandus. Eks ta tagasi minnes tõsi oligi, aga tulles sain täiesti tasuta kesklinna... Tegelikult esimene asi, mis ma Pariisis tegin, oligi see, et sõitsin metroos poolteist tuni jänest. šokk oli küll, kui tises otsas maha tulin ja mõistsin, et ilma piletita sellest süsteemist VÄLJA ei saa. Minu õnneks olid kõik pariislased, keda kohtasin ja kellelt abi palusin, väga abivalmis ja head inimesed ja päris kinni ma sinna jaama lõpuks ei jäänud. Teisena käisin Pariisi lähistel poolteist tundi ringi, et oma "kodu" leida ilma kaardita ja kuna seal lõpuks kedagi ei olnud, kui kohale jõudsin, siis kolmandaks sõitsin lapsepiletiga Pariisi keskele, tuuritasin Notre Dame'is ja läksin Kadrit otsima. Kuna ma telefoniga rääkida ei saanud (number suletud, whatever...) ja meil konkreetset kohtumist veel kokku polnud lepitud, siis mul on ülihea meel, et meil pooljuhuslikult kohtuda õnnestus! Aga Pariis oli äge! Käisime Eiffeli tipus, Mona Lisat Louvrist otsimas, jalutasime niisama, poodlesime ja mis peamine, rääkisime eesti keeles. Ja muidugi naersime meeletult, sest lõpuks oli see meile kahele ikkagi legendaarne reis ("Jookseme või?" :D) Tagasi tulles tutvusin lenmnukis ühe naisega, kes viskas mu rongijaama ära, nii et sain 2 tundi varasemale rongile ja normaalsel ajal (12 öösel, aga parem kui 2) tagasi Duinosse. Siis pidin pool tundi Sitsiilia grupi pilte vaatama, seejärel pool tundi Ungari grupi oma ja siis sain magama! Viimaks ometi. Täna sain ikka päriselt kõvasti magada, sest mingil põhjusel ei kuulnud ma hommikul ühtegi oma kolmest alarmist, toakaaslase kolmest alarmist ja teise ühte alarmi (kolmas oli kadunud, siiamaani pole teda näinud, see tähendab poolteist nädalat juba!) Ärkasin kell 10 selle peale üles, et und lihtsalt ei olnud enam ja jooksin matemaatikasse. Siis oli break, seejärel füüsika ja koolipäev läbi. Läks lihtsalt, aga peale kooli oli igateisipäevane kahetunnine piinamine esmaabis, kuhu õnneks pool tundi hiljeks jäin. Vähemalt niipaljugi :D Ja Külli vist tuleb aprilli keskel!!! Igastahes tore puhkus oli, aga 5 päeva Toriinos, tunnike Milaanos, 4 päeva Pariisis - liiga palju nägin ja tegin, ei oska kirjutada midagi... Aga üsna puhanud tunne on, ütleks :D

Palju õnne, Pauliina!

2009-02-24T21:04:00.000+02:00

<- Arbuus
Viimane kord kui kirjutain lõpetasin sõnadega "nüüd ways of seeing, pärast karate." Noh, kumbagi ei toimunud. Kui kell 6 aerooblevate inimeste vahelt endale Plesi taganurka tee oli teinud, kohtasin vaid kahte inimest, üks Cindy, keda polnudki WoS is enne näinud ja teine Iva. Ootasime nii 10 minutit, aga midagi uks oli lukus ja kedagi juurde ka ei lisandunud. Lõpuks jõudsime järeldusele, et ju see siis jääb ära. Täpselt siis tuli Alma ja otsustasime nalja teha ja nii kui ta juurde tuli ja tere ütles, ütlesime kooris, et ei ole ways of seeingut ja marssisime minema. Hahaa! Tegelikult ei me ei teinud nalja, me lihtsalt ei olnud tol hetkel ta suured fännid. "Fine!" tuli veel kuskilt kaugustest, kui me hoonest välja astusime. Mõtlesime, et läheme Casa Carsicasse Anetele, Lätist tulnud vabatahtlikule külla, aga mõtlesime ümber, sest ei oleks just kõige kenam niisama kellegi ukse taha hiilida. Iva läks siis minema ja ma läksin Lucchesesse Cindyga. Tegime endale teed, mul oli šokolaadi ja läksime Cristofile külla. Ta oli just viis tundi maganud ja ei tundnud ennast kõige paremini, kuid suutsime talle hea tuju koos šoksi, tee ja endaga tuppa tuua ja veidi enne kaheksat läksime sööklasse. Istusin seal, olin ammu lõpetanud ja rääkisin Mduduziga juttu, kui korraga tuli meelde, et karatesse vaja minna. Jooksin kõigest väest Scholzi, vahetasin ülehelikiirusel riided ja läksin Plesi, aga sinna hingeldades sisse sadades vaatasid mulle otsa ainult kolm paari silmi. Kõik istusid põrandal ja ootasid, et keegi veel tuleks. Kuna peale minu enam kedagi ei tulnud läksime laiali. Tegelikult see oli päris hea, sest mul oli tol esmaspäeval essee tähtaeg inkas olnud ja minu essee polnud endiselt valmis. Andis selle siis neljapäeval ja võib öelda, et Lydia polnud just kõige õnnelikum ja pidas väikse jutluse mulle. Vähemalt tegin ära, eks! Ta annab ikka nii nõmedaid ülesandeid, aga ma ei saa B higherisse (madalamasse astmesse) ka vahetada. Mdu juba proovis, aga sellest tuli ainult jama :D Tegelikult vb pole naljaks, aga kui ta rääkis seda, siis ma naersin küll terve aja... Neljapäeval kolmese bussiga tulid Britta ja Merka. Ootasin neid bussipeatuses, kuigi ei teadnud, mis kellase bussiga nad tulevad. Käisin seal lihtsalt iga poole tunni tagant, kui buss pidi tulema. Nende siinoleku aeg oli veidi segadust tekitav. Ei ole oluline, mis ma neile täpselt esimese asjana ütlesin, aga kindel on see, et see oli inglise keeles! Pärast läks lihtsamaks, aga sellegipoolest alustasin nedega inglise keels vestlusi ja teistega eesti keeles. Eile läksid nad ära, Merka 5 hommikul, Britta 11 päeval, peale seda kui ma ta oma inka ja füüsika tundi olin võtnud. Aga enne seda, laupäeval käisime Veneetsias karnevalil. Jõudsime sinna 10.30 hommikul ja tagasi tulime alles 22.04 rongiga, mis viskas meid Sistiana jaama 1.11. Jalutasime sealt terve tee tagasi Duinosse, nii et kahest sai magama. Aga ülitore oli! Päeval käisime ringi, nii et kannad valutasid, sõime igaüks ühe rõveda pizza ära (ma ei teadnudki, et Itaalias neid nii kergesti leida võib!), küsisime müüjalt öömaja ja leidsime endale mingid Maroko tüübid, kellega enne nende juurest vaikselt põgenemist sai veidi jutu arendamist proovitud ja õlut joodud. Reedel käisime pizzat söömas, õhtul Luccheses kümne inimesega väike asian dinner, pühapäev istusime Illy's. Õhtul istusime tunnikese või rohkem Portos, sõime Eesti šokolaadi, jõime Itaalia veii, kuulasime Kristi läpakast muusikat ja rääkisime juttu. Ilus lõpp, kas pole? Nüüd on mul nende siin oldud ajast meenutuseks ainult Pauliina kingitus, mis seisab endiselt mu laual, kuigi pidi Merkaga Eestisse minema ja Merka kõrvarõngad, mis pidid ka arvatavasti temaga Eestisse minema. Pluss üks hallitanud päts leiba (tänud!). Kandsin Pauliina kinki terve laupäev endaga Veneetsias ringi, et mul ei oleks võimalik korrakski ununstada, et ta sünnipäev on. Töötas küll see tehnika, kuid kahjuks mu telefon ei pidanud kõnele vastu. Pidin rahulduma grupisõnumiga sünnipäevalapsele :) Palju õnne sulle, Paula!!! Kahjuks jäin kogu asjast küll ilma, aga olin mõtetes ikka sinuga! Loodetavasti oli ilus sünnipäev. Ja Eesti vabariigile kah kena päeva! Eestil on täna sünnipäev, seda ei juhtu iga opäev, sünnipäevalaps, võta veel üks naps! Vabandan kõigi trükivigade pärast, aga ma kirjutasin liiga palju ja ma ei viitsi seda üle lugeda. Ja niikuinii onmul alati palju neid vigu. Ja ma nautisin teie siinolekut, sõbrad!

Lihtsalt :)

2009-02-18T18:36:00.000+02:00

Toakaaslastega on kõik hetkel väga tore. Kui ma eile kooli ei läinud ja nad mult pähjust küsisid ning mina ütesin, et undsin end hommikul veidi kehvasti (mis oli muidugi vale), siis Joanna oli isegi piisavalt hooliv, et pidas mulle kõne sellest, kuidas ma peaksin rohkem magama ja kuidas mu elustill ei ole üldse tervislik. Nii armas temast :) Ja kuna second-yearidel on proovieksamid, siis toda itaallast ma õieti ei näegi. Mis veel tähstam, B&M tulevad juba homme! Mis saaks veel parem olla??? (Kui ehk see, te jääksite veidikeseksi kauemaks...) Eelmisel reedel käisin Zoe ja Yiraniga Sistianas päriskenas restoranis pizzat söömas ja ootan juba, millal Britta ja Merkaga uuesti saan minna. Iseenesest oli väga viisakas koht, kelnerid jooksid ringi ja kõik oli kena, aga hinnad olid päris odavad ;) Pärast vaatasime minigt filmi ka, ei mäleta mida... Pärast, nii kahe ajal läksin Scholzi ja siis magama. Ika väga külm on öösiti. Päev varem vaatasin ka mingit filmi ja seda mäletan küll, aga pealkirja ei tea. Lõpetasime ka kahe ajal ja tookord oli ikka nii uni peal, et jäingi Foresse magama. Hommikul jooksin oma tuppa, võtsin õpikud ja otse tundi. Aga noh, ega mul ainult kaks tundi oligi! Jälle! Aga see nädal tuleb veidi raskem, kuigi siiamaani olen püüdnud hullemaid asju vältida (näiteks eilse sick-(skip) listiga ei pidanud muuhulgas minema inglise keelde, kus oli juba paar päeva tagasi essee tähtaeg, majandusse, kus oli hullem kontrolltöö, milleks polnud Khristofi sünnipäeva tõttu aega õppida ning esmaabisse...) Nüüd peab veidi tööle hakkama, igasugused teised tähtajad hakkavad ka kukkuma. See nädal ehk nii palju ei jõua, kui külalised siin, aga enne projektinädalat tuleb hull (!!!) rabamine! Ma luban (niipalju, kui minu lubadusi tõe pähe saab võtta...) Nüüd ways of seeing, pärast karate.

"How are you, prima?" "Mm, I'm... OH, YES, I'M GREAT!!!"

2009-02-12T21:06:00.000+02:00

Eile läks Iva ära Tšehhi mõneks ajaks ja peale kooli mingi hetk käisin teda saatmas. Siis passisin tükk aega Ingridi ja Urškaga nende toas ja rääkisin juttu. Nad olid mõlemad sicklistil, ja nagu alati, rääkisid kõigist halbu jutte :D Aga nad on tegelikult toredad :) (noh, vähemalt minuga :D) Õhtul läksin Foresse ja 11 ajal hakkasin Kristiga Kikit vaatama. Ma olin nii tark ja suutsin jaapanikeelsel dvdel inglisekeelsed subtiitrid üles leida ;P Nii kaheteistkümneni vaatasime, siis kuulsime laulu ja muud kära ja Kristjana tuletas mulle meelde, et Olia sünnipäev on alanud. Läksime ja liitusime ka siis, seal väga palju inimesi ei olnud, aga palju kooki oli ja teed sai. Olia mulle tegelikult väga ei meeldi, aga eile oli ta kohe väga tore. Atiba ja Oded lollitasid seal väga palju ja varsti on veidi veidraid pilte facebooki oodata, nii et proovin mõned siia ka üles panna. Tegelikult peaksin üldse rohkem pilte üles panema...
Ville English native speakers week showl
Minu kodu. Kõige vasakpoolsem kergelt avatud aken on päris enda oma.
Igapäevane vaade...
Ben Harry Potterina
Selle aasta esimesed lilled :) Kevad on käes!

Britta, tänan inspiratsiooni eest!

2009-02-10T21:13:00.000+02:00

Eelmine nädal oli english native speakers week ja reedel oli show. Väga hea oli, üks parematest, mida ma siin näinud olen :) Pärast vaatasin Zoe-iga poole ööni filmi, pärast hiilisin Scholzi magama. Tegelikult olin seda filmi (Juno) just samal esmaspäeval näinud, vaatasime seda umbes 20 inimesega Fore dayroomis uue projektori abiga ja skippisin selle jaoks isegi esmaabi, aga järgmised kaks päeva olin haige ja sicklistil, nii et mul oli lõpuks vabandus olemas, ja see film on piisavalt hea, et kaks korda nädalas näha). Laupäeval magasin niikaua, kui und oli ja siis veel natuke, kuni enam lihtsalt ei suutnud ning peale hommikusööki vaatasin Joanna, Yoko ja Martiniga spirited awayd ning juba oligi kell neli. Õhtul oli ball, kuhu ma olin juba ammu otsustanud, et ei lähe, aga lõpuks suutis Ajla mu sinna vedada ja olin täpselt kaheteistkümneni. Siis transformeerus vanker tagasi kõrvitsaks, mina muutusin tuhkatriinuks ning läksin Yiraniga Foresse geisha memuaare vaatama. Olin tubli ja lahkusin nii, et jõuaksin umbes curfew ajaks (kl 1) tagasi oma tuppa, kuid möödusin Mickey's-t(kuidasever ma seda kirjutama peaksin..) ja mind kisti sinna. Hommikul ärkasin juba 9, olude sunnil muidugi. Õhtul 8 läksin valgevene posterite näituse avamisele ja jäin seal Dorka, Cindy ja Martiniga rääkima. Kui meile tundus, et me muutume näituse kohta juba liiga valjuks, läksime Old officisse ja hakkasime balli pilte vaatama. Siis tuli Ole ja me vaatasime need kõik uuesti läbi. Siis tuli Olivia ja me vaatasime need kõik uuesti läbi. Ja seejärel, ma olen üsna kindel, me vaatasime kõik uuesti läbi. Aga siis tuli Earth ja me saime süüa mingit eriti head šokolaadimaiust, mille poisid olid valmistanud ja millest nad terve aeg rääkisid, ning hakkasime maffiat mängima. Nende versioonis ei olnud litsi, nii et tutvustasin neile seda ja väga palju nalja sai :D Ja ma olin 7st mängust 5 maffia ja mind tapeti alati esimese või teisena ära (see oli üsna kindla peale minek :D). Kell 11, curfew aeg, tuli Ximena, residentsi õpetaja, ja ütles üsna kurjalt, et mina Cindy ja Olivia peaksime lahkuma, sest ta ei taha, et me vahele jääksime. Ole seisis seal kõrval ja pakkus muudkui seda šoksi asja, kuni Ximena lõpuks leebus ja ütles, et me võime mängu enne minekut lõpuni mängida. Aga me olime alles alustanud, nii et sellele järgnes pärast muidugi oma 4 mängu, aga hulka vaiksemalt. Siis sain ma lõpuks aru, et on juba pühapäev, mitte laupäev, nagu mina ekslikult arvasin, ning ühe ajal läksime tagasi Scholzi ning ma töötasin peaaegu kaheni. Täna tegin selle magamatuse tasa :) Täna on Stapori sünnipäev, nii et eile öösel üheni olin Pala õnne soovimas (Stapor oli üliarmas, hakkas nutma ja puha. see oli ta esimene sünnipäev.), tagasi Scholzis proovisin mata kodutööd teha, aga seal oli vaja midagi, mida õpiti siis, kui ma puudusin. Kellelgi Scholzis ei ole ka seda õpikut, mida mul vaja, nii et ma ei saanud kuskilt ise ka õppida. Siis sain aru, et tegelikult ma oleks vist terveks saades pidanud kõikide ainete kohta küsime, et mis seal toimus :D Lõpuks läksin siis magama, mis mul üle jäi, ja hommikul olin üliväsinud. Kuna me lõpetasime world literature tundidega ära, siis pidi mul teine blokk vaba olema ning olin nii nahaalne, et kui äratuskella peale ühe silma lahti tegin, siis ülestõusmise asemel muutsin äratuskella lihtsalt 2 tundi hilisemaks jä ärkasin alles 9 läbi. Homme pean siis mata õpetaja ees, kellega esimene tund pidi olema, vabandama, et magasin sisse... Ja kolmas blokk oli ka ainult ToK, neljas itaalia keel (õpetaja on jälle hakanud tahvlipliiatseid aktiivselt meie pihta loopima, nii et viimasteks tundideks olen kodutöö ilusti ära teinud :D) Viies oli vaba, sest Henry on Londonis ja tema tundi seega pole! Nüüd olen juba kaks päeva esmaabis käinud, oh seda tüütust ja esmaspäeval oli tunni jaane projektinädala koosolek. selline energiaimeja lihtsalt! Aga üldiselt olen õnnelik, B&M tulevad õige pea!!!

2009-02-07T19:49:00.000+02:00

Täna jooksis aeg kiiremini kui mina.

Esimene veebruar - esimene lumi!

2009-02-01T15:12:00.001+02:00

Kirjutan sel erilisel puhul, et alates kella seitsmest hommikul on lund sadanud (või vähemalt nii mulle öeldi, sest ise magasin nii kuni 12). Maas pole aga valget lappigi, kuig kell sai kas minutit tagasi kaks, mis teeb juba 7 tundi valget puru. Mul hakkab vaiksel kahtlus tekkima, et 7 tundi on ühed ja needsamad helbed boraga ringi lennelnud ja ükski pole maha jõudnud. Tegelikult täna pole eriti borat, aga selle aja jooksul, mis ma siin olen olnud, on seda ikka väga palju ette tulnud. Eile Käisin Yirani, Zoe ja Ivaga Triestes ja vahepeal kartin küll, et pean neid torusid ja kette kasutama, mis sinna selleks pandud on, et inimesed bora ajal merre ei lendaks. Käisime hiina poodide tripil ja ma ostsin igast mõtetusi kokku. Aga vähemalt sain igal pool veidi alla (siit veel üks väike nipp: hiinakasse võta alati sõber hiinlane kaasa ;)) Käisime umbs 15 erinevas poekeses ja ühest lõüuks leidsin endale sobivad tossud karate jaoks, mis minu hinnangul vähemalt mai lõpuni peaksid küll vastu pidama. Oleksin pidanud nende eest 10 euri maksma ja maksingi, aga mingil toredal põhjusel andis poepidaja mulle 2 euri veel tagasi :) Siis kuskilt poest leidsin endale kena koti ja Yiran võttis selle, läks kassapidaja juurde ja küsin mandariini keeles, kas saaks odavamalt. See maksis kaheksa ja poemüüja pakkus, et võib 7ga anda. Yiran küsis siis, et kas ikka 6ga ei saaks ja müüja ütles, et olgu, sest sa räägid hiina keelt. Paar tundi hiljem läksime toidupoodi ja ma ostsin veidi kiirnuudleid. Samal ajal kui me Yiraniga valisime, siis ma harjutasin oma hiina keelt öeldes kõik hinnad hiina keeles. Kui ma maksma läksin, siis andsin täpse summa, aga müüja lükkas pooled sendid-mündid tagasi. Kaval, eksole? :) Aga meeletult külm oli, ma kasutasin isegi kindaid ja MÜTSI! Täna hommikul ärkasin sellele vaatamata nohu ja kurgu- ning kõrvavaluga :S
Ahjaa, eile vaatasime Fore dayroomis Persepolist. Meid oli nii 10 tükki ja keegi tõi oma teki ja pani selle põrandale ja teised forekad tõid patju, nii et mõnusalt mugav oli :) Pärast oli terve Fore millegipärast igasuguseid toredaid inimesi täis :)
Hommikul õppisin homseks füüsika tööks veidi. Mitte niivõrd tahtmisest targemaks saada (sest selles ma kahtlen), vaid sellepärast, et Dijana on selleks tööks juba mitu päeva õppinud ja et tal siis nii halb tunne ei oleks, kui ma ka normaalselt punkte töö eest saan :D Ja ma peaksin matat tegema, sest Julius arvatavasti hindab mu kodutööd esmaspäeval.Probleem on ainult selles, et mul ei ole õpikut ja kellelgi minu majas ei ole vist seda. Kellel on higher math, kellel studies, või see üks inimeme, kellel on ka standard, tal on mingi muu raamat. Lähen Daigat ja Olgat kiusama ning teen nendega koos selle asja ära :D Enne lähen vaatan, mis Kristi teeb, sest ma ei taha veel õppida :D Oihh, vaatasin aknast välja ja kergest lumesajust on saanud kõva lumetorm! Kas lõpuks ometi minu päev?

Aeg lendab kiilitiivul

2009-01-30T15:29:00.000+02:00

Nädal on taaskord möödunud ja see saab juba kuidagi traditsiooniks seda asja siin kord nädalas teha. Aga asi on selles, et ma võiksin kirjutada küll, mis toimub jne, kogu aeg, aga ma alustan oma internetituuri alati tesite blogide lugemisega. Kui blogiralli läbi saab, siis on igasugune limiit täis. Korraks facebooki, eesti päevalehte ja siis minema! Igastahes, Sanel lahkus koolist (ajutiselt) ja saab arstiabi. Loodetavasti ta tuleb kuu aja jooksul tagasi, sest siin on projektinädal ja ta on minu rühmas (üldiselt on mul üsna nõme punt inimesi. Inimestel iseenesest pole viga midagi, aga see on kuidagi liiga...juhuslik. Mis seal ikka, tore saab ikka olema :) Eelmisel reedel läksin ikka Lucchesesse :D Kõigepealt passisin natuke Fores Iva ja Kristiga, aga kella 10 ajal läksin Palasse ja viisin Villele (kes oli haige) paar ajakirja, et aeg tal ka veidi kiiremini liiguks. Sain väljas Livi, Daiga ja Staporiga kokku ja läksime Lucchessesse, sest Livil oli sünna ja ta tahtis seda kenasti tähistada. Hiljem läksin Stapori ja Daigaga tagasi Palasse ja passisin seal umbes üheni ja siis Sholzi, kus leidsin ees Dijana, Ilija, šime ja mõned muud palkanlased. Läksime jälle Lucchessesse... Dijana jäi sinna nii kella neljani, aga ma eriti kaua ei olnud, sest terve päeva oli vihma sadanud, mul olid jalad läbi märjad, külm ja halb olla :( Laupäeval käisime jalutasime umbes 3 tundi, sinnasamma, kus ma aasta alguses kiriku juures käisin. Pühapäeval oli ekstra esmaabitund neile, kes Itaalia keelest aru ei saa. Mina olin ainus, kes kohale läks. Oh, kuidas ma oleks sellele vietnamlasele hiljem kallale tahtnud hüpata, kui ta sööklas mu kõrvale istus ja küsis, kuidas esmaabi oli. Aga poolaka mitteilmumise vastu pole mul midagi, sest ma ei usu, et me teda asjast informeerisime. Veetsin esmaabis itaalia keeles vesteldes 2 tundi ja sellest toibumine võttis mitu päeva.

Nädal läks ülikiiresti, füüsika testis sain sama palu punkte, kui mu füüsikastipendiaadist (midaiganes, aga ma keeldun seda ilusti inglise keels ütlemast) toakaaslane, kes õppis selleks mitu päeva. Ta oli natuke pahane selle pärast, aga enamuses enda peale, mitte minu (või kes seda teab..). Aga itaalia keel töö sain 3- (seitsmepalli süsteemis!). Kui seda Odedile ütlesin, ütles ta seda, mida alati ("Come to the dark side...") Tõepoolest, ab initio ootab mind :D Kui mulle mu klass ainult nii palju ei meeldiks.Praegu on filosoofia nädal, järgmine nädal English native-speakerite oma, siis tulevad M&B, seejärel prjojektinädal. Üks pidu ja pillerkaar kogu aeg :D Kodutööd pole ka see nädal teinud, asjata hooplesin, et olen tubliks hakanud. Mata õpetaja sai natuke kurjaks ja nüüd pean esmaspäeval mitu kodutööd paberil esitama. Ahjaa, päike paistab ning mitu päeva pole sadanud! Karates võitlesin Edytaga, kes mulle vastu prilli virutas. Mulle on juba ammu tundunud, et tal on midagi minu vastu :D (Tegelikult ka!) Keraamikas õnnestus mul sellest kirjakastist, mida ma meisterdan, tükk küljest ära murda. Ja ways of seeing on ülihea! Minu OSI aseaine siin :)

Eile passisin üheni Plesis ja kui tagasi tulin, siis Heleni toas tuled põlesid. Kartsin, et kui uksel koodi vajutan, siis ta kuuleb neid piikse ja tuleb välja. Ükskord juhtus, et hiilisin rahulikult sisse ja siis pea kohalt, teise korruse siserõdult nagu jumal oleks rääkinud (kõik kajas): "Kelli, you're out of curfew." Õnneks ta ei pannud tookord väga pahaks ja veel rohkem läks hästi eile, kui ma katsusin ust ja see ei olnudki lukus ja ma ei pidand piiksuvaid nuppe vajutama. Hahaa, jumala plaan kukkus läbi! Ja mingi päev, kolmapäeval ehk, jäin Fores Saskiale vahele. Ta on viimasl ajal iga päev väljas ja saak on seni päris kobe olnud (Ajla, Dijana, Cele...) Neljapäeval oli Saskia mingil põhjusel Plesis. Ma olin tast just paari minutiga pääsenud, kui Forest Plesi hiilisin ja istusin seal päris rahuliklt Olga ja Vivi toas, kui ta korraga lahtisest uksest mööda käis. Dorka, hea tüüp, pakkus talle kooki, nii et ta jäi sinna veel korraks seisma ka, aga õnneks, nagu ma peale ajutardumusest välja tulekut aru sain, ei teadnud ta arvatavasti, et ma Plesis ei ela :D

Jänkusõit

2009-01-23T16:21:00.000+02:00

Reede on ja varsti pean vist (?) süüa hakkama tegema. Aga ma olen liiga laisk olnud, et välja uurida, kas kindlasti või mitte. Aga muidu oli ülilohva päev. Esimest tundi pole, sest tõmbasin selle endal tunniplaanist maha, teine oli mata, üsna meeldiv, kolmas oli jälle vaba, sest World culture'i õpetaja on second-yearidega Roomas fieldtripil, neljas oli inka, kus kuulasime terve tund kuuldemängu ja kui ma viiendasse, ToK-sse läksin, siis me ei saanud millegipärast klaasi minna ja lõpuks Toni tuli ja ütles, et tund jääb ära. Sanel istus seal ja kedagi ei lastud sisse. Viie minuti pärast sain teada, mis oli juhtunud. Nimelt, Sanel keeras ära. Ses mõttes, et ma ei hakkagi ütlema, et ta enne täitsa normaalne oleks olnud või et keegi siin koolis seda üldse on, aga täna tundub asi nagu natuke tõsisem. Vaheajal luges ta raamatut, sellest, mis "elu tegelikult on", umbes, et minevikku ja tulevikku pole olemas jne ning ta sattus sellest väga vaimustusse. Ja eelmise poolaaasta lõpus hakkas ta filosoofia tundides käima. Nüüd, selle aasta esimestes tundides ta muudkui rääkis sellest raamtust ja elust ja ei kuulanud üldse midagi. Täna filosoofia õpetaja ütles talle tunnis, kui ta jälle alustas, et ta ei saa teda õpetada ja ta peab tunnist lahkuma. S ütles, et tema ei lähe kuhugi ja minevikku ja tulevikku ei ole ja tema teeb ise enda oleviku ja istub seal klassis. Seepeale läks õpetaja ära. Kui Sanel seal paar tundi istunud oli, siis kutsuti psühholoog ja ma ei tea, mis nüüdseks saanud on, sest ma läksin Ivaga Sistianasse poodi ja just jõudsin tagasi. Ahjaa, täna pandi üles nimekirjad projektinädala jaoks. Keegi valida ei saanud ja tõmmati loosi. Iva puhul vist küll mitte, sest tema nimi oli nimekirjas, mis läheb Tšehhi (ta Tšehhist). Ma kahjuks Sitsiiliasse ei saanud, nagu ma tahtsin (kuigi hakkasin vähem tahtma, kui eile teada, sain, et reisilõbu sinna tuleb ise kinni maksta). Lähen hoopis Piemontesse. Noh, vähemalt seal on tore õpetaja meiega kaasas, kuigi eile kui sellest rääkisime, siis ma just ütlesin, et ükskõik kes, aga temaga mina kuskile ei lähe. Aga ju ma ei mõelnud asja korralikult läbi.
Kuna Henry (worlt culti õpetaja) ja ta naine on mõlemad Roomas, siis on Luccheses täna pidu. Ei usu, et ma sinna lähen, sain eile juba piisavalt seda mugavust nautida, et Sandyt ei ole. Reka vigastas jalga ja ei saa liikuda, nii et läksime talle õhtul külla. Tegime vesikat ja passisime niisama seal.
Ahjaa, eile riietusime Olgaga inka tunniks raamatutegelasteks, kelle kohta me esitluse pidime tegema. Kuna me mingit esitlust valmis polnud mõelnud, siis riietusime tegelasteks ja rääkisime üsna suvat juttu. Tema käis ringi ülisuvise lillelise kleidiga ja ma olin baarman. Istusin tunnis pudeli õllega, suits suus ja habe ees. Pärast jõime sööklas õlle ära ja käisime veel pool õhtut kostumeeritult ringi :D Aga nüüd peaks minema ja vaatama, mis sellest toidust saab...

.

2009-01-19T21:00:00.000+02:00

Täna oli hea päev. Koolis oli meeldiv, algas see seni kõige parema matemaatika tunniga, seejärel istusime "pere keskel" maailma kirjanduse tunnis (see on lihtsalt nii sõbralik ja tore tund ;) kuigi nüüd on meid juba päris palju tekkkinud sinna klassi, 10 vist). Pärast oli ToK, kus rääkisime koolisüsteemidest ja kuulasime Pink Floydi. Hommikul ma ajasin Dijana üles, sest ta tuli millalgi ääsel ja oli mulle kirja jätnud, et ma ta üles ajaksin, sest ta oli oma telefoni ära kaotanud. ToK tunnis istus minu kõrval aga Sanel, kes pidas taaskord pika kõne Bosnia, Serbia jne teemadel (mitte, et ma sellega juba liialt kursis ei oleks :D), aga mis tähtsam, tal oli seljas Dijana (!) jope ja keset tundi hakkas selles taskus Dijana telefon helisema. "Oh, there's her lost phone!" Kõik, mis tema ütles oli: "Oh, shit." Ja järgmise tunni ajal viis jope tagasi ja jättis kirjakese juurde :D Assemblyl ei pidanudki mina laulma minema (thank whoever) ja nüüd pean retsepti otsima, et mida reedeks tutorial dinneriks valmistada. Siis oli ülipikk ja igav, kuid üleelatav A1 self-tought koosolek. Peale seda joonistasin veidi ja tegin muud käsitööd ja siis käisin üle väga pika aja vene keeles. Aga pole minu süü, et kaks korda järjest, kui ma minna tahan, siis seda ei toimu! Sain hakkama ja naerumeeter on põhjas :D Ja kui ma siis õhtusöögiks Foresse läksin ja Iva ja Yiraniga sööklasse läksin, siis nägin Parissat, kes ütles, et esmaabi ei ole täna! Hüppasin ja keksisin rõõmust, et oleks ikka näha kui väga ma seda asja armastan :D Igastahes, nüüd raiskan siin aega selle asemel, aga kohe hakkan retsepti otsima (+ thank you letter sellele, kes mu stipi kinni maksis!) Hiljem sööklas ütles Bongani ka veel asja edasi. Rõõmustasime koos. Ja nüüd, poole eelmise lause peal tuli Hoang ja oli ülirõõmus ning küsis kas ma tean. Oh, elu. Ahjaa, assembly ajal tegime kaheminutilise vaikusemomendi kõigide hukkunute jaoks Gazas ja uue lootuse nimel. Väga võimas tunne oli kahesaja inimesega lihtsalt vaikuses olla. Kahjuks üks minu kooli endine õpilane kaotas oma kaks venda (http://www.latimes.com/news/nationworld/world/la-fg-gaza-sons18-2009jan18,0,2355988.story) Mõne teise päevani.

Nädal tagasi rütmis

2009-01-18T20:18:00.000+02:00

Noh, kuna nüüd olen umbes peaegu täpselt nädal taas Itaalias veetnud, siis võiks vist veidi kirjutada ka. Roomas viimast lendu oodates kohtasin Ingridit ja varsti ilmus kuskilt Yacoub, kes oli endale hiiglasliku koguse suitsu ostnud ("Olen Middle-Eastist, seal kõik suitsetavad, lalalalallaa....") Igastahes, õnneks ta ei tulnud meie lennukiga, aga boarding järjekorras saime Franciga kokku. Triestes ootasime kolmekesi meeletult kaua bussi ja õhtusöögiajaks tagasi ei jõudnud, aga seltskond oli hea ja saingi sööklatoidust veel mõne aja puhata - sõin koos Ingridi ja Urškaga nende toas.

Esmaspäeval oli esimene assembly, ja siis tutorial meeting, kus me passisime nii pool tundi niisama väljas ja ootasime õpetajat. Päris tore oli, nüüd olen oma tutorial groupiga lõplikult väga rahul :) Kell 6 tahtsin vene keelde minna ja juba teist korda järjest mina võtan ennast kokku... ja seda ei toimugi. Sain seeeest puhkeaega juurde ja kell 8-10 oli jälle esmaabi. Niigi terve päev oli koolis erakordselt igav ja siis see ka veel. Ja kurb oli, kuidagi nii nii nii raske oli kodust ära tulla seekord. Õhtul läksin siis Yasi ja Dorka juures ja vaatasin American Pied. Hakkas parem :D

Teisipäeval oli üliilus päev, väga soe ja päike säras kenasti. Jalutasime mööda Rilke pathi kuni ma pidin First aidi jälle jooksma. Peale seda pidin keraamikasse minema, aga olin liiga väsinud ja passisin niisama Scholzis ja rääkisin Dijanaga juttu. Ja natuke Joannaga, ta on sellel poolaastal palju rõõmsam olnud, sest võeti ühte ülikooli vastu ja kannatab rääkida temaga. Hea meel selle üle :) Teisipäeval, jälle kui curfew algas, läksin Plesi ja vaatasin Dorka, Earthi ja Yasamaniga American Pie kahte. Taaskord palju toredam hakkas ja see veider koduigatsus kadus lõplikult ära. Kes oleks uskunud :D

Kolmapäeval magasin veidi lõunal, aga kuidagi suutsin ennast kuueks ways of seeingu ajaks üles ajada. Henry rääkis 16-17 sajandi portreedest ja oli küll hea meel, et suutsin silmad ikka lahti teha ja Scholzist välja tulla. Peale õhtusööki käsin esimest korda karate trennis, kus ma olen sunnitud nüüd käima, kui süstaga sõita ei saa. Ülimõnus oli, õppisime igast tehnikat ja "võitlesin" Odediga. Peale seda käisin Luccheses Mira sünnipäeval ja siis jälle Plesis. Kõik vana rütmi järgi :)

Neljapäeval käisin siis keraamikas, sest teisipäev ei viitsinud. Hakkasin endale kirjade jaoks karpi tegema, aga lõpuks tuli vist liiga õrn ja ma kardan, et kui ma seda ükskord liigutada proovin, siis kukub see küll kokku. Aga Alina käis ja ütles, et oh kui äge, mis oli väga üllatav. Ma mõtlesin, et ta ei räägi minuga enam kunagi.

Reedel ronisime Ivaga mäe/künka/muu taolise otsa. See minu majast veits edasi minna, teisel pool autobahni ja peale raudteed. Siiamaani pole ära otsustanud, kuidas seda asja päris kutsuda. Hästi ilus oli ja lõpus oli nii soe, et saime joped seljast ära võtta :) Daigaga kohtusime ka paar korda tee peal. Õhtul vaatasime head Tšehhi filmi aastast 1982, aga läksin peale seda 10 magama. Pea ka valutas hullu moodi, arvatavasti selelst, et mäe peal tuul puhus kogu aeg.

Laupäeval käisin peale lõunat (ja 14 tunnist und ;)) Emisferos igast asju ostmas ja tagasitulles läksin Zoe, Reza, Cami ja Beniga Triestesse filmifestivalile. Bussis oli igast karvaseid ja sulelisi veel, aga kohale jõudes liikusime neist märgatalt kiiremini ja jõudsime kino juurde 10 minutit varem. Tahtsime väga jäätist ja leidsimegi teiselt tänavalt kohe gelateria. Kõik said head jäätised, ainult minu oma oli täielik pask! Liikusime vaikselt tagasi kino juurde, aga teised istusid kino ees pinkidel ja teatasid, et see oli välja müüdud. Reza käis peale, nii et läksime tagasi ja ostsime mulle korraliku uue jäätise ja jalutasime siis läbi öise Trieste tagasi bussijaama. Jõudsime kümne ajal tagasi Duinosse ja jõime minu toas veidi kuuma veini, Ben mängis kitarri, rääkisime (ja sain inspiratsiooni Brittalt ka mõnda lugu nõuda, kui ta tuleb. Võin vastutasuks paremaid karateka võtteid näidata :D) Umbes tunnike olime Scholzis, siis läksime Palasse Mementot vaatama. Ben jäi magama ja norskas hullusti, aga õnneks mitte nii palju, kui Sloveenias :D No siis oli ikka päris võimatu kõrval olla. Filmi lõpus tulid Kristof, Stapor ja Antonia black & white partylt, Amica ka. Film lõppes ära ja rääkisime veel tükk aega juttu. John tuli ka, sest see oli tema tuba ja ta tahtis vist magama minna, nii et lõpuks läksime ära. Ma polnudki enne nii keset ööd/poolhommikul dire korterist mööda hiilinud.

Täna käisin elus kolmandat korda kooliraamatukogus. Õppisin seal veidi. Ma olen üldse juba väga väga palju õppinud, pole kunagi vist nii palju seda enne teinud (teisipäeval itaalia keel, kolmapäeval mata ja täna mata, inka JA itaalia keel!) See on hullult väsitav!! Ma täna eriti kaua vastu ei pidanud, see vajab vist veidi harjutamist.

Aga nüüd on kell pool kümme pühapäeva õhtul, viimased kaks tundi olen seda kirjutanud ja poolteist tundi Külliga rääkinud. Vahepeal kuulsin Henrit ja Vollit ka :) Nüüd uudiseid lugema, muidu on Hanna see, kes mulle kõik uudised kätte peab tooma. Andestust, et nii pikk ja igav :D

Vaheaeg

2009-01-13T09:21:00.000+02:00

Ja läbi ta ongi. Nagu oleks sisse hinganud, hetkeks hinge kinni pidanud ja siis uuesti välja. Welcome to Italy taaskord.

VALGED JÕULUD!

2008-12-29T00:01:00.000+02:00

Nüüd pole juba õige kaua midagi kirja pannud, ju selle pärast, et aega on liiga palju. Õnneks praegusel jõuluajal keegi siia ei satu ka ja vingumist pole kuulda olnud. Aga noh, tegelikult pole viimasel paaril päeval midagi kuulda olnud, sest maale minnes võtsin pooltühja telefoni kaasa küll, aga laadijat mitte... Ei saanud isegi Kadrile helistada ja öelda, et ma ei saa ta lahkumispeole ilmuda (ja selle asja proovin kohe homme ära klaarida, kui laetud saan). Aga praegu, peale nädalakest maal on naljakas tunne. Selline tunne, nagu oleks kuskil mõnda aega paguluses olnud ja nüüd saab tagasi ja terve pere õpib kodu jälle tundma. Ju on lumistest jõuludest pea ikka veel sassis :)
Viimane päev Itaalias oli ikka väga kreisi. ma ei tea, kas ma kirjutasin, et mu lennuk läks laupäeva hommikul kell 11 ja ma otsustasin minna kaubikuga ja jõuda lennujaama kell 5 hommikul. Igastahes öösel kaheni käisin Yasamani ja Daigaga ringi. Alguses, nii kümnest, läksime Foresse ja avastasime sealt ühe väga andeka Saneli joonistuse. Kahju, et ma seda kaasa ei võtnud, see oli ikka väga hea :D Seal nägime Attilat, kellel oli väike veinivaru hävitada ja Peter ja ta vend, kes oli Kanadast Euroopat avastama tulnud, tulid ka. Varsti tüdinesime Yasamaniga sellest ära, jätsime Daiga veini jooma ning läksime "african partyle", mis tähendas lihtsalt hunnikus purjus mustanahalisi ringi kakerdamas. Kuulsin mõnda päris veidrat ülestunnistust, aga lõpuks sai kell 2 ja ma pidin pakkima minema.
Enne lahkumist läksin ja istusin veel paarkend minutit Yasamani toas ja sõin kell 4 hommikust. Varsti olin juba lennujaamas, kus polnud peale meie hingelisti. Ühtegi töötajat ega turvat ega kedagi, ainult mina, Lobna, Daiga, Simona, Tomas ja tema ukulele, mida ta meile lahkesti aja viitmiseks mängis. Lõpuks kell 12 öösel olin kodus ja õnnelik. Pikk päev oli, aga magada sai ka ikka omajagu lõpuks. Esimeses lennukis magasin juba enne, kui see lendu tõusis ja näinudki turvavöö kinnitamise juhendit. Kui kahju. Henri sündis nädal peale seda, kui ma koju tulin ja koju tuli juba järgmisel päeval, kui Külliga vanaema sünnipäeval olime. Oligi hea põhjus sealt vahepeal ära joosta ja koju tulla, et vennakest näha :) Päev enne jõule läksime maale ja pidasime perekeskis pühasid, nagu alati. Vanaema sünnipäeval Pärnus käisime ka ning läksin Külliga randa ja linna peale jalutama. Pärast nägime Villut, ma polnud teda enne näinudki ja ta oli väga armas :)
Sõpru oli tore näha, esimesena nägin Pauliinat :) Kaks päeva järjest :D Aga varsti nägin juba paljusid, teatrilaboris oli väike istung. Kadriga käisime linnapeal, rääkisime juttu ja hüppasime Valli baarist ka läbi ja võtsime mõlemale ühe millimallika. Pärast istusime nagu vanad parmud kuskil pingil ja kasutasime raamatukogu raamatuid istumisalustena. Siis käisin veel koolis ja söögivahetunnis :D Homme tahaks Merkat ka näha.
Kodo!!!

LAHKUMAS!!!!

2008-12-12T21:35:00.001+02:00

Hoidsin end veidi aega tagasi, sest panin äkitselt tähele, et kui mul väga kiire oli, siis kirjutas nii 2-3 postitust päevas :D Aga nüüd on reede 12 detsember kell 8.35 ja väljas möllab bora. Esimest korda kuu aja jooksul pidin jälle kindad kätte panema, aga vähemalt täna enam ei saja. Just lahkus ühes suures ilusas sinises bussis enam kui 40 inimest - Tšehhi-Poola route. Mulle ja Hannale vanad tuttavad kohad ;) Läks veidi aega, enne kui buss minema sai, sest kõigile tuli head aega öelda ja pisut juttu rääkida ja siis hüvastijätud taaskord värskelt üle teha jne. Aga üldse ei ole tunnet, et mõne tunni pärast kojusõit. Veider lihtsalt, sest kui 20 päeva veel oli, tundsin et kohe kohe on minek. Nüüd on ainult 20 tundi jäänud ja tegelikult on vist seesama tunne, mis enne tulekut. Et mitte midagi ei tundnud.. Aga ometi ei maganud siis ju 40 tundi jutti ja mingit väsimust kordagi ei tundnud :)

Teisipäeval oli EE show!!! Hullult kiideti ja üldse öeldi ainult väga häid asju :) Ja mu EE sõber sai teada, kes ma olen ja ta on lihtsalt üliäge! Aga ta läks täna juba kl 6 ära... koos oma primaga, kes on pisut segane! Või no täitsa lollakas lausa! Ta pani kohvri igast ostetud pahna täis ja mõned riided mahtusid ka sinna hulka, aga enamus riideid jäid välja. Käsipagas täitus õpikutega (ma ei tea, miks tal neid vaja läheb, aga ta võttis vist KÕIK raamatud kaasa. Isegi füüsika, mida ta järgmisest poolaastast enam ei võtagi!!)
Aga nüüd arvake ära, mis ta kõigi nende riietega tegi, mida ta kohvrisse ei pannud? Muidugi toppis ta need kõik endale selga! Ok,võib veel aru saada, kui sa paned paar asja topelt, aga 2 t-särki, kolm triiksärki, kaks kampsunit, 2 salli + ümber enda sidus ta veel neli kampsunit ja paar pluusi. Seejärel pani ta oma mantli selga, kuigi see ei mahtunud eriti hästi. Ja selle peale pani ta oma teise mantli!!! Kõige parem oli vist siiski see, kui palju aluspesu ta endale selga suutis panna... Ingrid oli veidi vihane ja kärsitu, sest Andrei juba ootas all ja nad pidid minema, nii et kõik oma ülejäänud asjad, mida ta ajanappuse tõttu ei suutnud kuskile sobitada, jättis ta lihtsalt igale poole laiali. Viskasime need hiljem tema kappi hunnikusse. Päris kena nägi tuba pärast seda välja :) Eile magasin seal toas tegelt, sest Yiran läks kell 1 päeval koju juba. Ta pidi ka Poola-Tšehhi street performance'ile minema, aga kuna tundub, et ta põlvevigastus on päris tõsine ja arvatavasti vajab operatsiooni, siis ta ostis uue pileti ja läks otse koju. Loodetavasti läheb kõik hästi :) Kirjutasin talle veidi hiina keeles ka, aga mu hiina asjandused ei olnud just kõige hiilgavamad.
Õhtul käisin Mangiafuocos lõpuks ära. Mina, Franci, Rebecca, Kristi ja Iva. Võtsime ühe metro ja istusime seal mitu tundi vist. Pärast käisime korra Scholzis, et mõni mõttetu asi, nagu öösark ja hambahari võtta (hoolimata vihmast, mida terve päev ühegi pausita lihtsalt kallas ja kallas). Fores panin kohe öösärgi selga ja läbimärjad sokid ja papud radikale kuivama. Tõmbasin teksad jalga ja jaki peale ja kolisin dayroomi üle. Ja ohhoo, kes seal istus - minu toakaaslane! Vaevu jõudsina Dijana kõrvale maha istuda ja teada saada, et ta kavatseb ka Fores ööbida, kui Celestina tubade poolt hüüdis, et terve Scholz on siin või! Aga tegelikult oli pool Luccheset ja mõni Old Office'i poiss ka seal. Erlin tuli meiega juttu rääkima ning Stefan ja Mirko jooksid just võidu Ghenadie tuppa ja pidime ka just minema, kui äkki Jay täiel kiirusel meist mööda, välisukse poole jooksis. Parissa jooksis tal järel ja hüüdis "Saskia, Saskia!" (Residence tutor, toimus tubade kontroll) Hüppasime püsti ja jooksime Jay järel Old officisse. Ülinaljakas oli, aga vihma sadas ja ma olin paljajalu :/ Kümne minuti pärast, kui tagasi läksime, mu jalad tulitasid ja valutasid nii kõvasti, et läksin kohe voodisse ja ei tahtnud enam mingit filmi vaadata :D Kristjana tahtis oma kohvrit veidi kergemaks teha, nii et võttis ühe panetone välja ja sõime seda. Siis magama, järgmine päev kool ju ikkagi :D Breakfast in bed oli imeline!
Tegelikult peaks ka pakkima, äkki ma pärast pole ise sugugi parem kui Kristi. Tulen ka kaks paari jalanõusid jala otsas ja neli salli ümber kaela?

Homme kell 4 hommikul school vaniga lennujaama minek. Kell on juba 9 nii et ega palju aega pole jäänud, 7 tundi lahkumiseni... Deem!!!!!!!! Magasin Dorka mineku vist maha :( Lähen jooksen, vaatan, kas ta on veel siin!

Juhuslikke hetki minu ja Hanna Tšehhi-Poola tripist:

Prahas silla all

Teel koju

Poola väikelinnas, ikka teel koju

Järvekese ääres kuskil eikuskil

SAN NICOLO!!!!!

2008-12-06T18:45:00.000+02:00

Kell saab varsti kuus, väljas on kottpime ja piazzal käib pidu :) Tulin korraks ära, sest muidu varsti pole enam aega kirjutada - kohe hakkab UWC koor laulma ja peale seda tõttan Palasse, et Rezaga videoklipp ära teha ning siis Mangiafoco, pizza ja vein!

Täna on San Nicolo päev ja meil juba kuu aega Duinos punased vaibad tänavatel. Eelmine nädal toodi kuusepuu ja mingid suured ilusad konstruid, mis kujutavad endast karjust ja Maarjat, jne (ja need on siin tegelikult ka päris kenad, mitte nagu need, mida Ameeria filmides võib näha. Aga keegi ei usu, et meil Eestis neid igal tänavanurgal ei ole :D). Eile toodi lava ka ja praegu laulavad seal väiksed lapsed :) Käisime laval ja ütlesime kõik oma keeles häid jõule ka! Alguses olime viiekesi, et lähme! Pärast oma 30 inimest käis! Ja kogu küla on koos ja iga nurga peal saab midagi head - kakaod, kuuma veini, koogikesi ja kuumi kastaneid :) Lihtsalt käi ja kraba :D

Päeval oli flag ceremony, igalt maalt üks esindaja (mõnikord on hea ka, et ainus eestlane olen). Kõik võtsime oma maa lipud, Peter (dire) ütles lava pealt kõik maad järjest ja me siis jalutasime piazzalt läbi ja lehvitasime külaelanike ees oma lippe. Jap, muidugi, minuga läks midagi ikka untsu :D Olin just punase vaiba peal ja Peter hüüdis (ehk luges vaevaliselt): "Est...tonia!?" Parasjagu mu lipp tegi ka midagi imelikku, nii et väänasin hullult nägu ja rapsisin pisut oma lipuga. Järgmine hetk märkasin muidugi, et kaamera on mu näos täpselt sel hetkel :D Aga mul oli parem kui Ival, sest riigid olid paberil kirjas itaalia keeles ja Peter seda just väga hästi ei oska :D (mul oli paar korda itaalia keele tund ka temaga koos ja ta on umbes samal tasemel nagu mina). Kui ta ütles Republica Ceca, siis selle asemel, et öelda tšeka (nagu on õige) ütles ta tšetša :D Aga väga vinge oli! Eriti kui me oodates üsna pikal ja kitsal sissesõiduteel veidi ringis kõndisime ja lippe kokku lõime (kõlab natuke pahasti, aga väga sõbralik ja tore asi oli)!

Põhjamaalased võtsid endaga samale pildile (...koos ühe juhusliku Aafrikamaa lipuga)

Eile oli tutorial dinner. Mmm. Kahjuks pidime 9 juba ära minema, et EE show suurest proovist osa võtta. Midagi eriti välja seal ei tulnud, aga esmaspäeval uuesti (2 tundi tühja, jipii!)
Oh seda elu ja õnne!

Minu tutorial (annual elegant dress dinner) :)

2008-12-04T11:48:00.000+02:00

Praegu tunnen end siin ülihästi, kuigi koju tahan ka. Aga hästi sellepärast, et peale kooli on iga hetk midagi vaja teha, liigun muudkui ühelt meetingult teisele. Ja see on hää tunne, sest nii oli varem kodus ka :) Aga mulle tundub, et mu tujud on viimasel ajal väga kiiresti vaheldunund :D Alguses oli suur-suur koduigatsus, siis see läks üle ja ei tahtnud enam üldse koju, siis tuli see imelik tunne, et tahaks nagu koju, aga midagi on veider, aga nüüd on aju väsind, tahaks lihtsalt koju mõneks ajaks. Ja sellest mõttest ei saa lahti, sest kõik räägivad vaheajast kogu aeg. Kui oleksin täpselt samamoodi tundnud oktoobri keskel, siis poleks väga hullugi, aga lihtsalt tedmine, kui vähe on jäänud... 9 päeva veel ja on ongi kõik selleks termiks! Äge!

Aga tolsamal iivl-il päeval juhtus üks väga naljakas asi veel. Ma ei mäletagi, kas ma olen siin enne nii palju naernud ühe väikse asja peale :) Kell hakkas 11 saama ja istusin Yirani juures ja kuulasime ta arvutist muusikat. Siis ta pani veidi hiina popmuusikat (:D) mu empekale ning peale seda leidis (elektroonilise) kohvritäie hiina klassikalist muusikat. Kuulasime ühte lugu korra ja siis ta ütles, et tal üks klassikaline asi veel, ja et see pole hiina oma, aga talle meeldib. Iva pikutas oma voodis ja kirjutas just midagi kui Yiran muusika käima pani. Paar sekki hiljem hüppas Iva nagu herilasest nõelatuna istukile ja hüüdis: "OH SHIT!...It's Czech!"

Eile tuletasid Liv ja Yasaman mulle meelde, et ma pole ammu Plesis õhtuti käinud, niisiis, peale õhtust decoration committee meetingut (Anabeli toas Pala naridel kõikudes) läksingi Plesi tuba number kahte. Nii 11 sain sinna ja olin poole üheni. Nii hea oli, täpselt nagu vanasti (nii kuu aega tagasi see tähendab :D) Aga täna mul oli esimene blokk vaba, nii et sain piisavalt magada ja esimest korda terve aja jooksul, mis ma siin olen olnud, ärkasin üles sellepärast, et mul on liiga palav. Ja jälle samal ajal, mis 2 päeva tagasi, 7.34. Võtsin ühe villase soki jalast ja (pool)magasin veel peaaegu tund aega :) Täna lähen matkama ja kooriproovi, vb lähen keraamikasse ka, sest teisipäeval olin ainult pool ajast ja õpin veidi itaalia keelt :) Ja kooriproov on ülitähtis, sest homme on peaproov ning kuu aega kestnud proovidega oleme jõudnud 7 lehekülge läbi töötada, mis tähendab, et 2 päeva on jäänud ülejaanud seitsme jaoks :D Ja mu EE-sõber ikkagi ei tea, kes ma olen.

2008-12-04T11:18:00.000+02:00

Oh õudust! Märkasin täna, et mõned postid, mida olen tahtnud kunagi kirjutada, pole kunagi mu blogisse jõudnud vaid on dräftide juurde jäänud!! Nii et siit tulevad siis mõned vanad-vanad asjad:

*
2. juuli 2007 - peale nädalast Peterburi reisi, millest ma tegin väga ilusaid märkmeid oma vihikusse, mis kahjuks läks kaotsi. Kahju ei olnud ainult minul... Aga tundub, et midagi suutsin sealt enne päästa ja väike lõiguke sellest on siin :)

2. päev 26.06.07

Vihma sadas enamuse päevast ja kui enam ei sadanud, olime lihtsalt juba nii märjad, et suurt vahet polnud. Kella kolme ajal läksid kõik oma suunas ja pool kaheksa tuli taas koguneda, et õhtust süüa. Õnneks leidsime ka ilma kaardita tagasitee ja isegi supermarketi. Aga kaarti tahtis Britta siiski väga...

Postkontoris:
"Gdee hahooditsja informattsia senter dljaa turistõ?"
"??? Informatsion????"
"Dljaa turistõ."
"Turistob?? Braševasevaše" (umbakaudu, "üks hetk")
Veidi hiljem tagasi tulles: "BraševaseMETRObraševasevaše"
"Spasiiba"
Läksime tagasi metroopeatuse juurde (kuna see oli ainus sõna, millest me aru saime), kuid ei vaja vist märkimist, et mingit infopunkti me ei leidnud.

Klassivendade suhtes olime päris õelad. Me... (edasised 2 lehekülge ei läbinud tsensuuri)

Päeval oli eksursioon "Kuulsad eestlased Peterpuris". Ei teadnudki, et selle linnaga siin on seotud sellised nimed nagu Jakob Hurt, Rudolf Tobias, Miina Härma, Artur Kapp (oo, Kapi tänava alkopood, oo). Tuletabki meelde, Venemaal on suitsud äärmsilelt odavad (nt pakk L&M'i on 18 rubla) Antud hetkel isegi natuke kahju, et pole enam ühtegi suitsusõbrast semu, kellele midagi viia. Tundsin sarnast muret ka ühes suveniiripoes, kus suhteliselt odava hinnaga sai osta ilusaid tuhatoose. Tegelikult, vaatamata ostetud suveniiridele on mul kogu aeg tunne, justkui oleksin taas Saksamaal.
*

*
Pole vist ammu kirjutanud ja ega enam ei viitsi ka möödunud aegadest korraga palju kirjutada. Ja niikuinii, kahe minuti pärast pean jooksma, sest lähen rahvusvahelisele amatöörfilmide festile, või midagi muud sellist. No nimi polegi oluline, hea on hoopis see, et leidsin kavast kaks väikest eesti keelset asja! Ehk kuuleb eesti keeltki...
Eile oli meeletu päev. Koolis sattusid kokku kõige hullemad tunnid, itaalias pandi mind standardisse, ja füüsika extension kestis 13.45 asemel 14.40ni. Tund aega kauem kooli!! Sealt jooksin otse first aidi, mis pidi 14.45 algama. Kohal olid ainult Mirko ja Bongani, italian speakers... Nii, et see tädike, kes tundi annab, otsustas, et kasutame neid kahte tundi minu itaalia keele arendamiseks. Wäää!!! Piinamine!!!
Kui see lõppes, jooksin Foresse, et Marcega tutoriali jaoks kokata. Esme ja Tomas olid ka ja väga hää tuli välja :) Tutorial kestis poole ööni ja Rimma on tore!!! Pärast proovisin nii 12 ajal veel õppida ka, ma ei teagi miks :D Appi, peab jooksma!!!!!
*

Ma ülejäänusid ei viitsi panna, mis ma ikka veel sügis 2007mest loen, aga need kaks las olla :)

The EVIL part

2008-12-03T15:17:00.000+02:00

Ahjaa, ununstasin veel kirjutada, et keraamika oli ikka ülitore! Tõeline naeruteraapia :) Dorka oli ka seekord ja rääkisime kolmekesi (mina, Iva ja D) kõiksugu inimestest. Tegelikult teeme seda kogu aeg (no mis muud teha, kui sa oled mitu kuud sama 200 inimesega kuskil väikses külas kinni :D). Ma ei tea kedagi, keda nii paljud inimesed häiriks, kui D-d ja ega Iva alati parem pole :D Mina suudan siin enamustest enam-vähem hästi mõelda, ainult oma toakaaslastest mitte :D Igastahes, mul pole ammu nii head tuju olnud kui peale seda. Lausa kahju oli lahkuda ja koosolekule siirduda.
Ahjaa, se juhtus ju ka, et rääkisime rahulikult ja kuulen siis, kuidas Alina ja Olia minu kõrval (ununstades mu võime neist mingil määral aru saada) vahetasid omavahel venekeeles paar üsna huvitavat lauset meie kohta. Oh kui hea oli siis oma üsnagi piiratud, kuid siiski piisavat venekeele oskust meelde tuletada. Muhahahaa!
Ok, tegelikult ma tundun natuke ebainimene enda jaoks juba. Pean ruttu koju saama, enne kui tagasi päärduda on liiga hilja....

Päeva sõna: EVIL!

2008-12-03T12:57:00.000+02:00

Eilne päev möödus kiiresti ja tegusalt. Olen vist ainuke, kes viriseb, et mul pole piisavalt asju teha ja kui Odedile oma päevakava ette lugesin, siis ta ütles, et ma olen rumal :D Ja eile oli küll üsna busy... Hommikul mul oli esimene blokk vaba, nii et sain alles 8 tõusta. Läksin 11 juba magama, nii et ärkasin veidi peale seitset iseenesest ning sõin hommikust Fores Iva juure :) Peale kooil läksin veidi enne kolme oma social servicisse, aga õnneks sedsa ei olnudki, nii et kolmest läksin juba EE show jaoks kooriproovi. Inimesed, ärge muretsege, ma ei laula seal! Häält teen aga küll ja loodetavasti tuleb see meil varsti juba hästi välja (laul iseenesest see: http://www.youtube.com/watch?v=euHKyt5hT_0) ;) Neljast läksin auditooriumisse, sest Eric Maskin tegi meile lühikese ettekande. Peaegu terve kool oli seal, kuigi see polnud kohustuslik. Nobel Price'i võitjat ikka tore kuulata ;) Pärast läksin otse keraamikasse ja jätkasin oma vaasi tegemist. Tahaks juba põhiosa valmis saada ja edasi liikuda, aga see on mul juba mitu nädalat aega võtnud, et poole peale saada :/ Ja järgmine kord värvin üht oma valmis vaasi mingi hiina tehnikaga, hea vaheldus :) Kuuest pidin vaasiasja pooleli jätma, sest Scholz basementis oli decoration committe meeting. Täna tuleb jälle üks, liiga hilja peale jätsime asja. Kui meeting lõpuks läbi sai läksin oma tuppa ja valmistasin veidi üllatust oma Christmas friendile :) Siis käisin Ajlaga söömas ja peale seda läksin Yiranile külla, sest ta suutis orienteerumisvõitlusel oma põlve veits üht ja teistpidi ära keerata ja ei tohi nüüd eriti liikuda ja siis ka ainult karkutega. Ta oli üsna õnnetu (ilmselgelt) + tal on koduigatus.
Veetsin nii pool tundi temaga ja püüdsin teda lohutada, siis läksin Reka, Rebecca ja Ivaga auditooriumisse kontserdile. Väga head lauljad olid, eriti mu Horvaatia seconda ja Ieva. Pärast istusin veel niisama Yirani juures ja siis (curfew ajaks :D) läksin Scholzi. Tegin nii kaheteistkümneni itaalia keele kodutääd, täitsa rumalaks muutusin kohe, ja siis magama! Varakult jälle, aga nii peapki. Tegelikult kogun lihtsalt energiat viimaseks nädalaks, mõned sünnipäevad tulekul ja ma ei tea, kas suudan selle ootusärevusega varsti enam magama jääda. Täna tuleb järjekorde busy päev kooriproovi, teise proovi, committe meetingu ja ways of seeinguga. Ja nii ongi hea. Nüüd saab free blokk kohe läbi, peab vaikselt inkasse minema :)

2008-12-01T15:57:00.001+02:00

Ahjaa, esimene detsember ju! Tähistan seda siis mõne juhusliku pildi lisamisega :)
Triestes suurepärane leid hiinakast - 12 paari sokke 6 euroga :D
Ieva Outletis ööriideid proovimas
Yoko ja Jaapani võlukunst (enne African and Middle >Eastern show'd) :)
Kas leidub veel keegi, kes saab peale seda öelda, et ei oota mind tagasi? Xmas shopping :D

Elu on ime :)

2008-12-01T15:16:00.000+02:00

Selline väss lihtsalt... Olin eile väga tubli. Tõusin normaalsel ajal (11 :D), tegin veidi kooliasju arvutiruumis, siinsamas kus praegu istun, käisin lõunatamas, siis teatrisse. Teater oli così così nagu me siin armastame öelda, eks midagi sain juurde ikka, kuigi eriti palju sõnadest just aru ei saanud, otsast lõpuni kõnelesid (ja karjusid) itaalia keeles. Aga naerda sain vahepeal ikka (oh õnnis miimika..)!

Tegelikult aus olles, ma olen ainult korra elus jubedamat etendust näinud.

Tagasi tulles olin lausa nii tubli, et lõpetasin oma inglise keele film review filmi kohta, mille kohta mul absoluutselt mingit arvamust ei ole. Tähtaeg oli reede tegelikult, aga läksin siis sick-listile (skip-listile). Siis olin veel toredam ja parem ja otsustasin, et kell 10 on juba üsna hiline aeg, võiks nagu Scholzi potsatada, eriti et laupäeva öösel sai magama mindud alles nii nelja paiku. Istusin siis mõnda aega TÄIESTI TÜHJAS (!) Scholzis ja kell sai juba 11, curfew aeg, inimesed vajusid vaikselt kohale ja mõtlesin et ahh, paras aeg magama minna. Kõik läks ju nii hästi selle hetkeni... Aga siis tuli Ajla ja rikkus kõik ära! Küsis, kas ma Foresse tahan minna. Dijana pidi ka seal olema ja mõtsin siis, et korraks võib ka ju. Jahh, korraks, peale kahte sain tagasi ja magama... Rääkisin nii kella üheni Kristjanaga juttu ja veidi Mduduziga ka ning siis panin juba jope selga, et lähen, kui nägin, et Oded istub teises dayroomi osas ja teeb midagi oma rüperaaliga. Küsisin siis midagi ja järgnes järjekordne tund vestlust tema ja mõne random personiga. Kui lõpuks jälle jope selga sain ja ukse lahti tegin, oli bora tulnud :/ Ma mõtlesin ma lendan ära sellega! Sanel peaaegu suutis mind veeta, et magaksin tema voodis see öö, aga idee sellest, kuidas ma peaksin siis hommikul veel varem tõusma, et läbi terve küla Scholzi patsata tundus isegi hullem kui seda kohe siis boraga teha. Magasin hästi :)

Täna teine block oli vaba ja magasin selle ajal. Kui kolmandasse läksin, siis täpselt sel hetkel kui ukse avasin, lõi välku ja 2 sekki hiljem müristas kõvemini, kui ma kunagi enne kuulnud olen. ja kauem ka. Ja siis jõudsin kaks sammu astuda kui hakkas sadama. Lihtsalt lambist hakkas nagu pangest kallatuna tulema! Koukisin kotist vihmaka ja avasin selle, aga tuul lõhkus selle juba esimesel hetkel. Suutsin seda siiski mingil määral kaitsena kasutada, kui laboratooriumite poole joostes vihm väikse transformingu läbi tegi ja raheks muutus :S Mu (suuremas osas riidest) kerged suvejalatsid olid läbimärjad, nii et riputasin nad tunni alguses radikale. Muidugi olin ma hommikul jälle hüpergeniaalne olnud ja erivärvi sokid jalga pannud. Nalja sai :D Ja vihm lõppes 5 minutit peale tunni algust. Super!

Nüüd kaubikuid pesema!

Ahjaa, laupäev oli äge. Pamela sünna oli ja tähistasime social centeris, pärast käisin veel Mickey's. Enne seda sai veidi Duino peal ringi joostud Fore, Plesi, social centeri, maantee, Scholzi ja bowlingumaja vahel. Nii pool tundi lendas lihtsalt õhku and thank whoever for mobile phones!

Nüüd kell juba nii palju, et college servicisse enam ei jõua. Jäävad autod räpased, mis siis.

Mõni päev veel, sõbraksed!

Ma olen ikka nii väsinud :...

Peeglike, peeglike seina peal, kus on mu kodu siin ilma peal?

2008-11-23T16:51:00.000+02:00

Mu rooma ütles mulle täna, et ma olen parim inimene siin koolis :) Aga ma olen veidi kurb, sest ta on kurb ja ma ei tea miks... Ta tahab rääkida, aga mitte veel. Ootan.

Hea on näha pilte sellest, mis Eestis toimub. Lumi, külm, elu, linn! Varsti tulen koju. Ohh, see lause... ajab mind segadusse. Tunnen, et mu kodu on nüüd vähem minu kodu, kui ta enne seda oli. See siin pole ka päris minu, aga natuke nagu on ka. Ja need inimesed siin on...minu inimesed. Aga mitte päris ka... Lugesin eile Eva-Liisi ja Anu blogisid ja mõlemad tundsid muret sarnaste asjade pärast (vähemalt nii tundus mulle). Ja mina olen ka viimastel päevadel mõelnud asjadest ja mitte midagi välja mõelnud... Veel kirjutasid nad, et on palju muutunud. Mina ei tea, kas ma olen muutunud. Ja ma kardan koju minna ja avastada, et ei ole. Failimise tunne nagu. Ja samas ma kardan, et kõik teised kodus on. Ma tean, et elu läheb seal minuta edasi ja see on hirmus. Tegin ikka nalja, et mina ja Britta jääme kõikidest oma sõpradest ilma ja kui kahe aasta pärast tagasi tuleme, saame üksteise sõpradeks hakata. Äkki see ongi tõsi... :( Kahekümne päeva pärast ilmutab end tõde! (Eks tegelikult läheb vist veidi rohkem aega, et millesti aru saada)

Aga tegelikult on elu ilus! On pühapäev ja iga kord, kui ma aknast välja vaatan, tundub mulle, et sealt peaks lumi vastu vaatama. Aga ei, kuid mis siis. Talvetunne, jõulutunne - mõlemad on täitsa olemas :) Hea tunne on olemas!

Kallisid teile, kes mind muretsema panevad!

(Väike (palju) hilisem kommentaar. Mäletan selgelt, et esimesel aastal oli see väike segadus ikka suur asi, aga juba teisel aastal tundus see kuidagi.. rumal.. ja vaeseid esimese aasta õpilasi vaadates tundus.. et nad on veel nii noored.... Teisel aastal oli juba tunne, et kodu on seal, kus on sõbrad, ja selliseid kohti võib olla ükskõik kui palju. Ehk vaatan sellegi mõtte peale juba varsti tagasi ja mõtlen...kui rumal..., kes teab)

Talk about a spendthrift...

2008-11-22T18:38:00.000+02:00

Täna oli üks parimaid päevi, mis mul siin olnud on! Esikümnes kindlasti! Tõusin hommikul varakult, kell 8 ja pool kümme olime juba bussipeatuses ja ootasime 51te. Käisin Ieva ja Ivaga Triestes Christmas shoppingut tegemas. Kõigepealt käisime veidi väikestes poodides ringi, mis sealsamass bussijaama juures, igast hiinakad jne. Mul oli hädasti sokke vaja, nii et ostsin endale paki 12st paariga :D ja vöö ostsin ka. Aga ma pole ammu vöösid juba kandnud ja ei ole enam harjunud. Pärast kui vetsu läksin, ehmatasin, et mis see on, püksid ei käi enam ära :D (Vabandan, kui liigne informatsioon). Vahepeal käisime Gelaterias ka, sest see Triestes parim ja ma polnud tükk aega nii head jäätist saanud. Lõunat sõime Pizzerias, mis samuti kõige parem, 50 km raadiuses vähemalt. Lõpetasime Torre d'Europa's - suurimas kaubamajas Triestes. Ja see on tõesti suur. Ma mõtlen, Trieste on üsna "surnud linn", aga meil Eestis pole vist ühtegi nii suurt kaubamaja. Ostsin palju, aga mitte liiga palju. Peaaegu piisavalt, aga see polegi oluline. Tegelikult oli lihtsalt tore :)

Kolmapäeval käisin ka poes - peale kooli Emisferosse. Ei olnud tore. Vähemalt ma ei pidanud minnes üksi bussile lehvitama, et ta kinni peaks, tagasi tulles pidin seda aga üksinda poolpimedas tegema ja bussi pidin oma pool tundi ootama. Tuju oli ka halb ning tervislik olukord veel sitem. Neljapäeval jäin sick-listi ja ei teinud terve päeva peaaegu midagi, välja arvata, et kui ma juba 7 üles pidin tõusma, et arsti juurde minna, siis koristasin hommikul oma toa ära (see polnud alguses ka vist nii ilus) ja lugesin oma lemmikraamatut, mida English B standard second-yearid (ja therefore minu hull rooma Joanna) loevad. Polnud oma lõbuks lugemist ammu harrastanud, aga kuna olin haige, siis see polnud eriti lõbus :( Magasin.

Long weekend oli vist kaks (vb kolm, ajataju kaob siin) nädalat tagasi. Käisin reede-laupäev Ljubljanas ja pühapäeva varahommikul nii 7 ajal jõudsin tagasi Duinosse. Hea oli siit välja saada! Vahel lihtsalt peab, sellepärast oli ka tänane Trieste päev nii hea! Reedel tõusime vara-vara, et Triestesse saada, sealt Sezana bussi peale minna ja siis sealt rongile joosta. Kõik käis minuti täpsusega, aga õnneks läks õnneks :D Esimese asjana kohtusime mehega, kelle juures me ööbima pidime (couchsurfinguga) ja need, kes hostelis ööbisid läksid ühes suunas, meie teises suunas. Päeval käisime niisama ringi, linn eriti suur ei ole. Külastasime kindlust ja väikseid poode tänavatel... Teepoest, kus lausa kohustuslik käia, ostsime kõik teed :)

Õhtul, enne kui oma hostiga uuesti kokku saime, läksime hiina restosse sööma ja toit oli ülihea! Ja eriti tore oli see, et Ben sai nendega seal hiina keeles rääkida ja oskas meile öelda, mida võtta :) Pärast siis host viis meid ühte pubisse, mida ta tuttavad peavad, tegi meile joogid välja ja rääkisime niisama juttu. Tal polnudki kedagi enne Iisraelist külas olnud. Siis ta viis meid Metelkova mestosse. See on mingi endine militaarhoonete osa, aga kui majad (juba enam kui 15 aastat tagasi) tühjaks jäid, siis mõned õpilasrühmad võtsid need üle ja nüüd on see alternatiivkunsti ja -muusika koht, kus reede õhtuti igast huvitavad inimesed kohtuvad ja joomas käivad. Seal oli ikka mitusada inimest ja väga impressive koht üleüldiselt. Natuke meenutas Mihkli pidu Polymeris, kus M-i ja K-ga hommikuni pileteid müüsime :) (Tore hommik oli, mäletate?) Siis läksime tema juurde ja tšillisime nii 3ni hommikul. Järgmine päev oli mingi pühaku päev, ma arvan Eestis siis mardipäev (St. Martin äkki?) ja neil oli veinipidustus. Saime teistega jälle kokku ja ülejäänud aja käisime jälle 9kesi ringi ja ootasime ühes suletud kohvikus kuni 1ni öösel, et rongile minna. Järgmisena ärkasin juba Molfalcones. Ei, tegelikult käis piiril kontroll ka! Mul oli ID-kaart, piirivalvur viskas sellele pilgu korra peale, siis andis tagasi. Ennil oli Soome pass, mees võttis selle lihtsalt kätte, vaatas: Soome, ja andis tagasi. Iseg ei avanud seda! Benil oli ka ok, sest ta küll Hong Kongist, aga tal Briti pass. Zoe passi ta aga tagasi ei andnud (ka Hong Kong) ja Ciré (Senegal) passi võttis ka ära. Ja teised piirimehed tulid ka sinna ja lihtsalt seisid :/ Lõpuks Martin ütles, kust koolist me oleme ja siis oli kõik ok. Järgmine hetk magasin jälle :D

Eelmisel reedel käisin Triestes ooperis Tosca't vaatamas! Hea oli, kuigi tõlge puudus. Rebecca rääkis mulle esimese pausi ajal kõik ära, mis juhtus ja mis juhtuma hakkab ning minu ülesandeks jäi lihtsalt ära arvata, mis parasjagu toimumas ;) Nüüd olen näinud ooperit ooperimaal Itaalias ja balleti balletimaal Venemaal! How cool is that!?! :D (rääkisin just eile vene keelt veidi, kui oma russian speaking sõpradega öisel kellaajal peale African and Middle Eastern showd Portos kolamas käisin ja pärast Luccheses jasmiiniteed jõin :))

Sõbrakesed, jällenägemiseni jäänud veel kolm nädalat!

La mia cara amica Pauliina

2008-11-05T18:39:00.000+02:00

La mia amica Pauliina é la persona piú fantastica del mondo. I suoi occhi sono verdi e i suoi capelli sono lisci e lunghi. Lei é relativamente allegra ma é spesso pessimistica. Per lo piú lei é calmo, ma qualche volta lei é aggressivo :D Pauliina é molto creativo. Lei si interessa di arte. Lei é un'amica molto cara!

Vot, mis mina oskan!

2008-11-02T18:10:00.001+02:00

Peaegu nädal aega oli tõsist koduigatsust, eile läks veidi üle, aga mitte päris. Mõtlesin, et appi, mida ma teen siin? Kõik mu sõbrad on ju Eestis ja ma võiksin seal nii palju asju teha! Nüüd tunnen ennast veidi paremini, aga pole vist ikka päris endine. Cele käis ka just küsimas, kas kõik on korras, et ma veidi veider viimastel päevadel...

Reedel magasin medical centeris, olin Ivale seltsiks. Magasin Halloween party maha, aga mul oli seda und väga vaja. Järgmisel päeval kuulsin kõigi käest, et see oli best party ever jne. No tänks... Tegelikult eile oli võimalus näha väga paljusid mitte nii kaines olekus, kellest seda üldse ei oodanud :D Ja mul on hea meel, et mul toakaaslane balkanlane on, muidu ma kardaks neid kõiki :D

Toakaaslastest üldse nii palju, et kolmest kahega polnud ma pikka aega just väga rahul... Aga nüüd hakkan neid rohkem hindama. Pakkusin välja, et teeme toakaaslaste õhtusöögi mingi päev, et veidi rohkem koos olla jne. Dijana, mu supertore rooma arvas ka, et see on väga hea idee, tal sama olukord, mis mul seal toas. Kui tube tahtsin vahetada, siis ta üllatas mind väga meeldival moel. Kui talle oma otsusest rääkisin siis ta ütles, et tahab järgmine aasta ka minu rooma olla ja nüüd ma lähen lihtsalt niimoodi ära. See oli üks suur põhjus, miks otsustasin jääda.

Raha mul ei ole. Pangaautomaat lihtsalt keeldub mind teenindamast :/ Neljapäeval kavatsen Ljubljanasse minna, eks näis, kas mu probleemid saavad enne lahendatud...
Probleemid, probleemid, probleemid. Ahjaa, kuidas ma Yiranile ütlen, et ta ei saa meiega Sloveeniasse tulla? Oli mul vaja alguses "Yeah, sure!" üldse öelda???? Loll, loll, loll!!! Aga elu jooksis just mööda, lähen proovin kätte saada!

Päris hull...

2008-10-31T11:01:00.000+02:00

Väga palju asju on viimasel ajal juhtunud. Kirjutasin just paar päeva tagasi kiirustades ühe sissekande, aga tundub, et seda ei olegi mu blogis :/ Praegu alles avastasin.

Enivei, nii kuu aega tagasi oli long weekend (reede ka vaba), aga ma ei läinud kuskile. Inimesi oli aga üsna palju, sest second-yearid tegid SAT-sid ja päris huvitav oli. Nii 3 või 4 sünnipäeva oli ja pühapäeval käisin üheks päevaks Muggia's. Hääletasime sinna, sõime lõunat, imetlesime merd ja tulime õhtu poole tagasi.

Mingi nv käisin ühes külas veinifestivalil. Väga mõnus oli, pärast hüppasime mõnda aega lava ees ja siis hakkasime koju minema. See koht Duinost küll ainult nii 5 km kaugusel, aga meiega oli ka üks poiss, kes parasjagu karkudega ringi liikles. Proovisime hääletada, aga kottpime oli ja kaksteist läbi ka juba. Lõpuks ühed peatusid ja kargupoiss ja paar inimest veel pandi auto peale. Varsti peatus üks abielupaar, mees ühes autos, naine teises ja saime kõik peale ning üheks olin juba Scholzis. Tavaliselt lähengi iga päev kell 1 oma tuppa. Istun päeva ajal Fores ja igal õhtul Plesis. Tahtsin isegi oma tuba vahetada ja Foresse elama minna, sest seal on üks vaba voodi. Aga ei lähe. Inimesed Scholzis, kellele sain oma plaanist rääkida, olid nii toredad ja head ja pealegi lubasid mu oma tuppa kinni panna, et ma ei läheks. Otsustasin, et mu elu on juba niigi hea :)

Laupäeval käisin Sloveenias süstatripil! Alguses oli veidi hirm, sest olin ainus tüdruk, kes minema pidi, kuid tegelikult ei olnudki hullu :) Ja jõgi oli meeletu!! Kahjuks ma ei oska enam rohkemat, kui lihtlausetega kirjutada. Vabandan, kui keegi seda lugedes piinlema peab.

Eile vaatasin Ievaga filmi. Hea film oli, päris õudne ka. Terve Scholz kuulis vist meie karjumist :D Täna vaatan midagi Fores, halloweeni puhul!! Ja uste taha läheme ka (trick or treat) :D Eelimine nv käisin Fores poiste toas mingit filmi vaatamas. Poisid on seal esimesel korrusel ja kuulsin, et neil on palju probleeme minu tutoriga, kes on neile residence tutor ja elab täpselt nende all. Igal pool on tema jäetud sildid: "Liikuge võimalikult elegantselt, teie all elavad ka inimesed!" jne. Ja vahel tuleb ta õhtul üles ja on väga kuri, sest elu tema korteris olevat võimatu. Ainuke asi... Nad lähevad alati vale toaga õiendama ja pole tegelikult lärmavatele inimestele kordagi midagi öelnud, aga nad ei ole sellest siiamaani aru saanud.

Muidu elu on ilus! Enamustel on rohkem probleeme kui mul, mis teeb selle veel kaunimaks. Ja ma arvan, et mu EE friend teab, kes ma olen..

Hopadii

2008-10-22T21:20:00.000+03:00

Pole vist ammu kirjutanud ja ega enam ei viitsi ka möödunud aegadest korraga palju kirjutada. Ja niikuinii, kahe minuti pärast pean jooksma, sest lähen rahvusvahelisele amatöörfilmide festile, või midagi muud sellist. No nimi polegi oluline, hea on hoopis see, et leidsin kavast kaks väikest eesti keelset asja! Ehk kuuleb eesti keeltki...
Eile oli meleetu päev. Koolis sattusid kokku kõige hullemad tunnid, itaalias pandi mind standardisse, ja füüsika extension kestis 13.45 asemel 14.40ni. Tund aega kauem kooli!! Sealt jooksin otse first aidi, mis pidi 14.45 algama. Kohal olid ainult Mirko ja Bongani, italian speakers... Nii, et see tädike, kes tundi annab, otsustas, et kasutame neid kahte tundi minu itaalai kelee arendamiseks. Wäää!!! Piinamine!!!
Kui see lõppes, jooksin Foresse, et Marcega tutoriali jaoks kokata. Esme ja Tomas olid ka ja väga hää tuli välja :) Tutorial kestis poole ääni ja Rimma on tore!!! Pärast proovis nii 12 ajal veel õppida ka, ma ei teagi miks :D Appi, peab jooksma!!!!!

1 kuu!!!!!

2008-10-01T21:48:00.000+03:00

<- Lihtsalt üks suvaline pilt Pala dayroomist asina taster sessioni ajal.

Olen küll paar päeva hiljaks jäänud, aga esimene kuu on nüüd täis! Ja aeg on ainult lennanud :) Koolipäevadel on social service, physical activity, assembly, college service, tutorial meeting, creative activity, muidugi kool, elamine lõunasöögist õhtusöögini ja palju inimesi ning kodutööd. Harva leiad hetke olla üksi. Ja nädalavahetused täituvad magamise, focusite, pidudega Mickeys ja Palas ning muu taolise pahnaga. Ja see nv on long weekend, mille ajal ma küll midagi ei tee (vb lähen kaheks päevaks Triestesse, eks näis...). Järgmine lw lähen kindlasti Ljubljanasse.

Käisin täna pähkleid korjamas. Rõve oli!!!! Ma ei teadnud, et pähklid nii vastikud võivad välja näha!!! Maitse oli ok.

Olen päris palju keraamikas käinud, see on nii rahustav. Lihtsalt teed omaette mingid koledat asja ja vahepeal õpetaja käib itaalia keeles üht-teist rääkimas ja siis mängid tarka nägu ja ütled "Si, si!" või midagi muud taolist. Igatahes kõvasti lihtsam kui "primo soccorso", mis tähendab minu jaoks 2 korda nädalas 2 tundi first aid'i õppimist itaalia keeles! Aga ma usun endasse ja mu eesmärk kuuenda tunni lõpuks vähemalt kolmandikust aru saada tundub küll endiselt ebareaalne, kuid ma üritan. Meid on esmaabis seitse - 3, kes ei saa midagi aru, 3, kes on sunnitud kogu aeg tõlkima, ja 1, kes enam-väheb aimab.

Varsti vaja järgmine läb report valmis teha, aga seekord on palju lihtsam.
(Eile jalutasin Forest Scholzi ja poole tee peal, baari ees, peatus üks auto ja üks mees tuli välja. Ta oli üsna närviline ja kiirustas, aga ütlesin viisaka inimese kombel kähku "Buongiorno!", kuigi polnud teda varem näinud. Ja ma võin vanduda, ta vastas must mööda tuisates "Tere!". Ma jäin lihtsalt nagu lollakas seisma, mees kadus juba ammu sisse. Peale paarihetkelist mittemidagi-mõtlemist-tegemist, suutsin ennast uuesti liigutada ja vaatasin auto numbrit. Itaalia auto oli...)

Asian show!!!

2008-09-27T17:20:00.000+03:00

Eile oli õhtul asian show, mis oli väga väga väga väga hea!!! Veidi liiga pikk ehk, tagumik valutas tundidepikkusest maas istumisest ikka päris korralikult, aga show oli hea! Need, kes on pealtvaatajad, peavad alati kostümeeritud olema. Seekord olid hästi kenad kutsed ja minu ülesandeks oli olla geisha, aga ma ei olnud just eriti vaimustuses sellest ideest. Vahetasin toakaaslasega ära ja olin hoopis merlion. Nagu mermaid, aga merlion. Ehk siis poolkala, pool-lõvi. Väga lõbus oli, eriti et taaskord oli mul raskusi liikumisega, sets mu kalasaba ei võimaldanud mul jalgu kasutada. Auditooriumisse jõudmine võttis omajagu aega. Aga mingi päev panen aasia nädalast rohkem pilte ka siia üles. ja muidu elust ka. Panin kõik oma pildid Iva arvutisse ja kui teda mõnipäev näen, siis proovin veidi aega leida ja oma blogi sutsuke illustreerida.
Täna oli bazaar. Ostsin endale kaks paari sisejalanõusid, kampsuni, pusa, jope, ühe pluusi ja salli. Kokku maksin seitse eurot :) Olen seal vabatahtlik ka, mis tähendab, et poole tunni pärast pean appi minema asju kokku korjama. Ma loodan, et enamus on ära ostetud, sest ma olen liiga väsinud, et palju tööd teha. Ja siis õppima!

2008-09-26T16:00:00.000+03:00

Tänane päev oli üsna ... hmm... mul polnud majanduse tunni jaoks ettekannet, mis ei olnud eriti minu süü küll, kuid siiski. Ja ma ei osanud matemaatikas midagi. Mul polnud õpikutki kaasas (nagu alati). Giovanni oli väga lahke jagama + ta seletas mulle igat ülesannet. Ta arvab nüüd, et ma olen eriti rumal, ta näitas isegi iga ülesande alguses, millist ülesaanet me nüüd tegema hakkame :D

Aga ma ei lase end sellest heidutada, ma jätkan matemaatikaga ikkagi.

Ja õnn oli tegelikult täna minu poolel. Kui läksin viimasesse tundi, füüsikasse, milles oli tänaseks vaja läb report valmis kirjutada, ja mida mul ei olnud (oops), siis tuli õpetaja ja ütles, et peab haiglasse korraks minema, sest ta silmaga juhtus midagi ja seda on vaja kohe kontrollida. Meil pidi extension ka olema, nii et ta saatis meid Mensasse ja ütles, et me pärast tagasi tuleks, äkki ta on juba arsti juures ära käinud. Jõudsime kohale täpselt söökla avamiseks ja sõime muidugi üsna aeglaselt. Kui tagasi laboratooriumitesse jõudsime, oli kell juba peaaegu nii palju, et muidu oleks tund sellel ajal lõppenud ning õpetajast polnud jälgegi. Passisime seal terve extensioni aja, tegime niisama nalja, ja lõpuks jätsime talle tahvlile teate, et ootasime lõpuni ja täname vaba tunni eest :D Väga lõbus oli ja samuti ka praktiline, sest koolimajas oli u 10 minutit enne tunni lõppu tuletõrjehäire tööle hakanud ja kõik jooksid korraga Mensasse, nii et kui me poleks saanud varasemal ajal sööma, oleksime pidanud üle poole tunni sööklajärjekorras passima.

Rääkisin eile Pauliinaga skypis üsna pikalt. Nii tore oli, ei kõlanud üldse nagu mu leedukast naabri vihased skaibikõned...

Praegu on asian week (ma loodan ma pole sellest veel kirjutanud...) ja iga päev toimub midagi. Eile magasin kõik asjad maha, õhtupoole oli tea session ja hiljem filmivaatamine. Teisipäeval käisin ühte Hong Kongi filmi vaatamas, mis oli üsna naljakas ;) Eile oli valida Singapuri komöödia ja Jaapani trilleri vahel, aga eelistasin Pauliinaga rääkida ja hiljem füüsika reporti teha, mis ei saanudki valmis. Sain küll Mduduzilt tema reporti, mille järgi veidi teha ja üks aitas veel veidi, aga see oli minu jaoks liiga palju. Eriti peale uudiseid lennukompaniist Alitaliast, millel pole varsti enam raha oma lennukitele kütust osta ning mille lennuluba vb nädala jooksul ära võetakse. Jee, minu piletid koju........

Käisin jälle keraamikas, teist korda sel nädalal juba. Tegelikult pean ainult üks nädal käima, aga mulle meeldib seal väga. Tegin väikse vaasikese, mis nägi veider välja, aga polnud päris kole ka. Ja oleksin pidanud süstaga sõitma minema ja vettekukkumist harjutama, aga ajasin kellaajad sassi. Lähen otsin täna Demetrio ülesse ja vabandan :)

Esmaspäeval pesin kooli kaubikuid. Meid on 5 ja me teeme seda iga esmaspäev, et kooli 6 autot kenasti korras oleksid. Praegu on väga lõbus, talve asjus ei ole nii kindel...

Lähen nüüd tagasi Scholzi ja kuulen kas head või halba uudist.
Kusjuures siin tehakse väga palju rassistlikke nalju. Mitte paha pärast muidugi, siin on need lihtsalt veel naljakamad :D

"This is Olga from Ukraine!" "Hi, Olga! Do you know there are people from different countries here!!" Me: "REALLY??"

2008-09-18T22:27:00.001+03:00

Päev enne Itaaliasse tulekut, kui ma pakkima pidin, käisin Külliga Kalev spas. Ega seal midagi väga huvitavat iseenesest ei olnud, aga mõnus oli lihtsalt mullivannis vedeledes juttu rääkida :) Praegu tuli meelde see ja tahaks samamoodi lihtsalt lõõgastuda hetkeks. Õnneks on reede, kaks päeva ei mingit matat ja mis peamine - ei mingit vara tõusmist. Homme läheb teine pool koolist Veneetsiasse ja seal oli mõni vaba koht veel, aga otsustasin, et ei lähe. Seal oli küll väga kena, särkivärki, aga sita ilma korral ei taha teist korda sama läbi elada. Üks kord oli lahe, aga sellest piisas :D
Igaks juhuks pann oma aadressi siia ;)

Kelli Maldre
UWC AD
Via Treiste 29
34011 Duino (Ts)
Italy

Vot nii.
Keegi tuli just computer ruumi ja vilistas ilusti mingit tuttavat viit. Enne kui tulin, tuli üks mongoolia poiss vastu ja laulis midagi oma keeles. Ja hommikul, kui oma toast välja astusin, laulis üks tüdruk hispaania keeles. Ja kui ma söömas olin, mängis keegi klaverit. Aga keegi mängib seal kogu aeg klaverit ja mõnikord on hea minna Fore murule istuma ja kuulama. Paljud teevad seda. Siin on harva täiesti vaikne, keegi laulab süüa tehes või mängib kõrvaltoas viiulit niikuinii :)

Proxy server settings

2008-09-18T22:27:00.000+03:00

Käisin täna süstaga sõitmas. Väga võimas oli! Järgmine kord harjutame ümber kukkumist ja siis lähme jõgedesse! Kuigi mu süst ei teinud kogu aeg päris seda, mis ma tahtsin, olin lõpuks ikkagi esimene tüdruk, kes tagasi jõudis, nii et peaksin jões kuidagi hakkama saama küll :D
Üks päev oli füüsika extension. Tegime selle ajal katseid ja lõpetasime 13.15 asemel umbes 14.30. Aga mulle meeldis nii väga, sest mul vedas katse ja inimestega. Mõõtsin väljas Saneli, Sergio, Ilija ja mõnega veel autode kiirust. Pärast poisid (v.a. Sanel) hakkasid kõike arvutama ja me Saneliga lihtsalt vaatasime pealt. Nagu talle meeldis öelda: "Boys..." Nalja sai :D
Käisin eile öösel vanas kindluses. see on üsna halvas seisukorras, sest suvel oli siin hull torm, aga me olime ettevaatlikud ja vältisime ohtlikuid kohti. Tegelikult on seal käimine keelatud. Aga samamoodi on keelatud öösel väljaminek... Huvitav õhtu oli. Eriti, kui Camiga aknast välja ronisime ja ta just küsis, et kus Helen küll on (õpetaja, kes elab meie kohal teisel korrusel), kui ta koer nurga tagant välja hüppas ja meie peale haukuma hakkas. Curfew oli juba peal... Mu mõte töötas tol hetkel ülikiiresti. Ma jõudsin hetkega tagasi keerata; mõista, et aknast sisse ronida me mõlemad ei jõua; uuesti keerata ja näha, et nurgani me ei jõua; ja siis ma lihtsalt istusin maha. Seda kõike vähem kui poole sekundiga :D Camilla oli hetkeks segaduses, aga jõudis istuda täpselt enne, kui Helen nurga tagant välja ilmus. Ta rääkis ka paar sõna juttu, ja siis me jäime Camillaga sinna veel oma pooleks tunniks vestlema. Lõpuks läksime kindlusesse ja see oli lihtsalt megailus! Taevas oli peaaegu täiesti täiskuu, nii et üsna valge oli ja kena.
Paar päeva tagasi, kui kuu oli päris täielik, oli hiinlaste Mid-Autumn festival. Kogunesime Fore dayroomis, jõime hiina teed ja sõime aasia kommi ja aasialased laulsid laule kuust flöödi ja kitarri saatel. Väga mõnus õhtu...
Täna oli üsna soe. Inimesed trallitavad endiselt mantlite ja jopedega ringi, aga ma käisin jakita ja plätadega. Kooli võtsin küll sussid kaasa, et varbad tundide jaal soojad oleksid.
Kolmanda lessoni ajal oli INA (International Affairs) thingy auditooriumis. Jan Morris käis rääkimas. Pärast arutasie seda veidi maailmakirjanduse tunnis, sest Kamboodia tüdruk ja Iraagi poiss ei saanud aru, kuidas on võimalik, et keegi oli kunagi mees, aga nüüd naine, ja siis õpetaja proovis neile kogu seda operatsiooni jms värki seletada. See oli ülinaljaks!!! World liti õpetaja on 52 aastane hispaanlane Ximena. Ta tunnid on küll hüperigavad, aga sellistel hetkedel on ta ülinaljakas. Ja taoliseid seletamise momente tuleb mõnikord ette, sest kõik ei oska nii hästi inglise keeles raamatuid lugeda või saavad valesti aru ja siis ta üritab asju selgeks teha... + ta ise saab sageli asjadest valesti aru :D
Eile oli õhtul Global Darkness, Global awarness. Enne kümmet 10 minutit pidid kõik oma residencedes olema ja kõik tuled ja värgendused pandi kinni ja siis istusime pimedas veidi ja rääkisime olulised Scholzi asjad ära. Aga põhimõte oli selles, et lasta Maal 10 minutit hingata, elektrilisi asju mitte kasutades :)
Käisin lõpuks Emisferos ära. Ei leidnud pooli asju, mis ma tahtsin, aga vähemalt mul on nüüd Nutellat :D

Happytime!!

2008-09-15T21:29:00.001+03:00

.
Mu EE-sõber vastas mulle!!!!
.

VENEETSIA...

2008-09-14T14:39:00.000+03:00

Jajahh. Nonii. Veneetsia. Kõik oli nii ilus...kuni reede õhtuni, kui kaheteistkümne ajal kergelt sadama hakkas . Laupäeva hommikul tõusin kell kuus, et ilusti piazzale õigeks ajaks jõuda. Üsna vilu oli, aga juba nädal aega oli päev nii alanud ning pärast oli ikkagi liiga palav, nii et pistsin vihmavarju ja digika kõrval ka päikesekreemi kotti. Asjatu vaev.
Alguses oli lihtsalt veidi pilvine ja pildid tundusid kergelt masendavad, aga siis hakkas sadama. Vihma tuli sama hoogsalt kui kunstiajaloo õpetaja kätega vehkis ning kumbki ei tundunud väsivat. Üks kirik, siis peaväljakule. Sadas meeletult ja turiste oli meeletult. Ma pole kunagi elus nii palju vihmavarjusid näinud :D

Kui vaba aeg hakkas läksime otsima kohta, kus süüa, sest viimati sõime peale kuute ja oleme peale seda juba kaks tundi bussi ja peaaegu tunni paadiga sõitnud, + paar tundi linnas tiirutanud. Taevast kallati endiselt pangede kaupa vett alla, mis tähendas, et kõik kohvikud olid juba turiste täis. Käisime sihitult mööda väikeseid tänavaid ja nägime kanaleid ja kondleid ja vahel tegime pilti ka, siis panime kaamerad jälle kotti tagasi, et need väga märjaks ei saaks. Lõpuks peatusime ühe hotelli varikatuse all ja kohtusime seal mõnega veel. Ootasime umbes 10 minutit, aga mitte mingit muutust ilma osas ei olnud, nii et hakkasime edasi otsima. Vahetevahel hüppasime mõnda pagaripoodi sisse, aga siis liikusime jälle edasi, sest neis polnud kuskil istuda. Lõpuks leidsime ühe half-kiirtoidukoha ja kuna teisel korrusel oli veel vabu laudu, otsustasime sinna jääda. Võtsime kõik endale pitsaeined ja sõime seal umbes tund aega enne kui hakkasime jälle vihmases Veneetsias ringi tammuma.
Mingi hetk tahtsin oma jalanõud veest tühjaks kallata ja peale seda juhtus nii, et käisime pool päeva Makari (Belarus) ja Odediga (Iisrael) paljajalu ringi! Ühest kunstipoest saime kilekotid ka kossude jaoks. Ja oma vihmavarju pidin ära viskama, see oli lõpuks juba liiga katki. Enne seda sain seda päris palju jagada - meil jagus varjusid täpselt 1 kahe peale. Siis oli jälle kohtumisaeg ja plaani järgi pidi olema pooleteisttunnine jälutuskäik Veneetsias, siis vaba aeg, seejärel kaks kohta, mida külastada ja siis tagasiminek, aga asi otsustati vähe kiiremini ära teha, et ruttu tagasi minna. Keegi just vastu ei olnud...
Tagasi jõudes olime kõik läbikülmunud. Kõik mu asjad olid märjad, telefon ja digikas kuivavad praegu minu toas. Olin ainus, kes Scholzist käis, nii et tagasi jõudes tundsud kõik mulle väga kaasa. Dijana, mu toakaaslane Serbiast tegi mulle kuuma kakaod ja kõik lõbustasid mind :D See oli tore. Sõin natuke, käisin kuuma dušši all ja võtsin sooja teki kapist välja. Senimaani magasin ainult tekikotiga.. Käisin enne magamiminekut korra Fores ka. Mõned second-yearid olid kooki teinud, nii et sain seda maitsta ja Enni tehtud pilte näha ja Zoega veidi rääkida ja siis läksin tagasi Scholzi. Ronisin katusekorrusele korra, et vaadata, kas luuk on ikka kinni. Ja see ei olnud, mis tähendab, et see oli lahti olnud juba umbes 4 päeva, sellest korrast, kui Celestinaga seal jäätist käisin söömas. Panin selle kinni ja läksin magama. Villased sokid panin ka ööseks jalga. Hommikul tõustes kõik kohad valutasid, aga nüüd on juba hea olla. Lähen panen pesu pesema ja siis tuleb Sanel ja õpetab mulle logarithme. Õhtul lubasin Edytaga ja mõnega veel bowlingusse minna ja pärast tähistame Scholzis veidi, sest Camilla lõpetab oma EE (extended essay) täna ära. Ja mu EE-sõber pole mulle endiselt vastanud :( Ja üks uus tüüp jõudis just, tal oli vist viisaga probleeme.
Väljas on paras torm. Nii kiiresti see sügis tuligi...

It's all about gossip...

2008-09-10T16:13:00.000+03:00

Tulin just arvutiruumi, istusin maha ja teadetetahvel kukkus mulle pähe :D Siin oldud aeg on mulle tõestanud, et kui midagi saab juhtuda, juhtub see minuga.
Eile jäin kojuminekuga hiljaks. Keegi oli köögiakna kinni pannud (jobu!). Ainult 15 minutit, aga see oli ikkagi nõme. Pesin nõud ära, sest minu tuba on "on duty".
Täna mul oli täispikk koolipäev, nii et ma olen üsna väsinud. Kõige kergemat tundi ainult ei olnud täna (world lit). Samas see ka kõige igavam, sest õpetaja räägib lihtsalt niiii aeglaselt :D
Nädalavahetus oli (osaliselt) üliäge!! Õhtul peale arvutiruumis passimist läksin Scholzi suitsunurka (õues maja taga armas kohake) ja tegin Middle-Easti tüüpidega vesikat, sest nemad pidid "teadma", kuidas asi käib. Suurt erinevust küll ei märganud, peale selle, et nad olid fooliumi ikka nii sõelapõhjaks torkinud, et pealevaadates oleks võinud öelda, et see võttis küll kellegi elust tunnikese vähemaks...Pärast, nii 11 läksin tuppa ja olin üllatunud, sest seal oli päris palju inimesi. Urska, Ingrid, Germaine, Olivia ja mõned veel tegid pannkooke, nii et väga palju tegelasi käis pidevalt läbi. Mingi hetk tulid Reka, Tomas, Nataša, Olga, Stephanie, Francisco, Makar, Mimi ja üks Belarusi tüdruk veel ja ma läksin nendega koos metsa. Jalutasime üle tunni aja, metsast ammu mööda, teise külla, sealt läbi, jõe äärde ja sealt kiriku juurde kolmandas kohas. Kirikus tuled põlesid, nii et läksime vaatama, mis seal ööel toimub, aga uksed olid kinni. Panime oma asjad sinna samma kiriku kõrvale maha ja Tomas võttis oma vesika välja. Reka jagas kommi ja avastas, et oli söe maha jätnud. Vahepeal tulles sadas ka veidi, aga pika proovimise peale saime ilusa lõkke ja lõpuks sealt sütt. Vahepeal kartsime küll, et keegi võib kirikust välja tulla ja küsida, mis toimub, aga midagi ei juhtunud. Lõpuks jäime magama. Meil oli kümne peale kolm tekki, kuidagi mahutasime ennast ära. Enne viite ärkasime üles ja läksime sealt tee äärde ja bussi peale. Meil polnud pileteid peale Reka ühe kasutatud ja ühe kasutamata pileti, aga tegime näo nagu oleks :P Ööbisin Luccheses Reka ja Myrto toas nende kapi peal :D Laupäeval käisime Triestes. See oli kena, mulle väga meeldib see linn. Tahaks varsti tagasi minna. Tegelikult varsti peaksin minema, sest mu Social Service on vist seal.. Ja praegu tuli meelde, et ma pidin Dijanaga Molfalconesse Emisferosse minema. Mul oli igasuguseid asju vaja ja mul jäi üks pilet kasutamata viimasest korrast, kui ma Ievaga seal käisin. Too kord on siiamaani parim supermarketis käik üldse! :D
Pühapäeval käisin purjetamas, aga ma ei tundnud ennast eriti hästi juba kaldal. Merel jäin täiega merehaigeks ja selleks ajaks, kui ma purjekale sain, ei suutnud ma ennast õieti liigutadagi. Guy õpetas mingeid asju, ma ainult noogutasin. Siis ta tahtis, et ma midagi teeks, ma midagi tegin ka ja siis tahtsin ära. See oli üsna nõme. Pärast magasin õhtuni ja läksin BBQle. Taimetoitlasele täisesti mõttetu koht, eriti kui sulle ei meeldi eggplant :/ Ja ma ei saanud friikaid ka, nii et ma läksin sealt üsna vara ära uuesti magama. Ahjaa, laupäeva õhtul, peal Triestes käiku, oli International show, viimane show, mille 2nd yearid korraldasid. Teemaks oli "Under the Sea" ehk sama, mis eelmine aasta ühel showl. Mina pidin olema Drowned person koos Ivaga. Mu silmad olid mustaks ja roheliseks värvitud, riided märjad, juuksed geeliga üleval ja roheline paber juustes (seaweed). Jalgade ümber oli seotud kott kividega. Pärast tegin näo veidra päiksekreemiga valgeks ka. Ja riided olid märjad! Meeldejääv õhtu oli :D
Eile ööbisime Camillaga Scholzi katusel. Kerge bora oli õhtul, nii et me teadsime, et sadama ei hakka. Hommikul oli äge ärgata, püsti tõusta ja esimese asjana merd näha. Mul oli küll first block free, aga ärkasin Camillaga samal ajal ja tegin igast asju hommikul. Pärast saatsin Dijana Plesi, kus algas tema esimese koolipäeva esimene tund, aga ta ei teadnud, kus see asub.
Ükspäev rääkisin Saneliga päris pikalt juttu. Ta on väga huvitav ja omapärane. Mul on paljud tunnid Saneliga koos, aga nüüd ta tahab pooled neist ära vahetada, sest füüsika tapab teda ja ta loodab saada veel midagi vahetades world liti teisele ajale, et tal oleks teine õpetaja. Tahaks ka vahetada midagi selle pärast, aga mul on kõik muu hästi :( Ok, tegelikult seal peaks naerunägu olema, et kõik on hästi, panen selle siia :)
Ühe asja lugemine ajas täna peaaegun nutma, muidu olen õnnelik. Ja varsti ma saan minna õhtust sööma, mis tähendab itaalia keele praktiseerimist! :) Ja järgmisest esmaspäevast alustan oma College Servicega, ülejärgmisest Physical ja Creative Activity ja Social Servisega.
Varsti proovin pilte ka siia riputada. Ja ma lähen see nv Veneetsiasse!!

2008-09-08T21:51:00.000+03:00

Vaatan youtube'ist videosid öölaulupeost. Käisin söömas, tegin itaalia keele kodutöö ära ja rääkisin veidi juttu.

Reede
II päev: Tuleku õhtu oli kohe huvitav uus kogemus!! Sõin igasuguste aasialastega (singapurlased, hongkonglased, hiinlased, jaapanlane..) pulkadega nuudleid ja tšillisin nendega niisama ringi... Teisel päeval kahjuks praktiliselt ei näinudki neid, aga rääkisin ühe venelase Olgaga ja õhtupoole kohtusin Cirè'ga (Senegal) ja käisin tal Palas külas. Ma polnud seal enne käinud, ja kuna ma läksin nii hilja õhtul, oli värav juba kinni ja ma pidin sellest üle ronima. Ja siis veel ühest müürist ka. Ja Pala inimesed teevad seda iga päev. Muidu oli päev sisustatud erinevate mängude ja tegevustega, et me üksteist tundma õpiks. Alloleval pildil oleva võistluse minu tiim võitis!

Hilisõhtu/varase öö sisustas vestlusring Shcolzi päevaruumis Ajla, Saneli (Bosnia&Hertsogovina), Camilla (Itaalia) ja Yokoga (Jaapan). Rääkisime palju poliitikast, mitu tundi vist. Päeval sain kätte kasti, mis Marii mulle jättis. Ja seal oli kõike!! Absoluutselt kõike. Õhtu lõpuks sain teada, et mu tuutor on Rimma Rapaporte ja et mu kõrvaltoas elab vampiir.

Laupäev
III päev: Hommikul oli kolm kohtumist - residencial, tutorial ja assembly. Siis olid mata ja inka placement testid ja hiljem käisin English A2 testi tegemas. Õhtusööki sõin väljas Fore murul, mis oli väga äge. Hakkan nüüd taimetoitlaseks ka, mis on naljakas, sest kevadel mult küsiti intervjuul, kas ma oleksin valmis loobuma liha söömisest, ja ma ütlesin ei. Ja esimesest siiatulekupäevast saati pole liha söönud.. Ja mu jalg hakkas sellel päeval väga valutama, kuigi valutas juba Eestis ka veidi. Ja pubis oli pidu, mis oli tõesti üliüli..

Pühapäev
IV päev: Jalg valutab endiselt väga. Õhtul oli pj party, gender split. Hästi armas ja lõbus. Vähemalt tüdrukutel :D Päeval oli kohtumine tuutori ja mingi muu õpetajaga, valisin oma ained ära. Nüüd mul on (higher) mata, füüsika, english A2, ja (standard) eesti ja itaalia keel ja majandus. Istusime õhtul jälle köögis ja Paolo oli ka siin ja rääkisime paljupalju.. Sel õhtul tuli veidi üksik tunne. Jõudis kohale, et ei näe und, see ongi mu elu nüüd :) Segased mõtted.

Esmaspäev
V päev: Tegin ujumistesti vaatamata valutavale jalale ära, alates sellest võisin Portos ujuma minna. Astusin merisiili peale ka, nii et lonkasin mõlemat jalga :D Õhtul tšillisin Palas, mängisin pinxi ja olin niisama. hullult inimesi oli, sest Pala on üsna suur. Joanna saabus öösel kell kolm. Ei viitsinud enam kellegagi rääkida :(

Teisipäev
VI päev: Eile vaatasime öösel Charlie and the Chocolate Factoryt itaalia keeles itaaliakeelsete subtiitritega (polnud hetkel muud :D). Seal olid mõned inimesed Scholzist. Enne seda oli Nataša sünnipäev (second-year Venemaalt). Läksime umbes kümnekesi kuskile koopasse ja Tomas tõi ta hiljem sinna. Meil olid küünlad, kooki ja veini ja pärast mängiti kitarri ja laulsime ja tantsisime ja mängisime. Tulin paari inimesega veidi varem tagasi, aga jõudsin ikka peale curfewd, nii et ronisin köögi aknast sisse :D Ja curfew on siin pmst ainuke reegel ;) Ühinesin teiste teejoojatega ja rääkisime majandusets ja poliitikast veidi.

Ok, peaks minema, inimesed üles otsima, ma mõni päev jätkan oma esimese nädala kirjeldamist, siis hakkan normaalsemalt kirjutama...

ITAALIA!!!

2008-09-08T18:02:00.000+03:00

On vist juba viimane aeg siia ka midagi kirja panna. Olen Duinos olnud juba 10 või 11 põeva ja ma ei saa mitte mingite sõnadega edasi anda, mida ma tunnen või kuidas siin on... Aga ma võin kirja panna üldise pildi ja mis siin toimub.
Hetkel ma istun koolimajas Computer Roomis. Siin on viisteist arvutit ja juttude järgi on need pidevalt kõik hõivatud, aga millegipärast alati siis, kui mina tulen, on enamus vabad, ja ma pole kunagi pidanud ootama.
Tüüp mu kõrval (kõik nimed ei jää meelde) läks just täiega närvi :D Ja Sanel laulab jälle muumilaulu in bosnian :D Ma vahel armastan seda kohta nii väga...
Täna oli kolmas koolipäev, eelmine neljapäev hakkas kool. Mul oli jälle täispikk päev, mis tähendab viite tundi. Aga need on siin 55 minutit. Tunnid algavad hommikul kell kaheksa, mis tähendab, et ma lähen kodust välja 7.58, aga siin on ka imelik minna. Inimesed söövad hommikust ja küsivad umbes midagi sellist nagu, we should go?, ja seda väga üllatunult. Aga hiljaks ei jää siin enamasti keegi. Siin ei ole kella ka tundide alguses ja lõpus ja tunnid toimuvad niikuinii erinevates majades - koolimajas, plesis (üks residentsidest) ja labsides.
Kõige esimesel päeval, neljapäeval, jõudsin kell 9 õhtul ja juba oli pime. Tulek kestis terve päeva, kell seitse hommikul läks esimene lennuk (kolmest!). Enne seda pakkisin terve öö, vahepeal käisin küll Polymeris, nägin Leenet, Katriini. Ja Priitu ja Kairit ka. Siin pakkisin jälle ja mingi kell öösel läksin välja. Ma arvasin, et Britta, Paula ja Katriin ootavad mind ukse all, aga tegelikult oli seal veel palju inimesi :) Jooksime enamvähem viimase trolli peale, mis oli täis välismaalasi. Käisime ringi, istusime, sõime ja lõpuks lõpetasime vanalinnas katustel turnides :) Ilma Fredy'ta poleks kunagi suutnud viit sammugi mööda seda katust käia. Kui koju läksin, jätkasin pakkimist kuni hommikuni, kuni ära läksin.
Lennujaamas olid Britta ja Paula. Oli kohe näha, et nad on läbi vihma tulnud. Ja siis Kadri ja Elli. Ja neist oli kohe näha, et nad olid Kadri nunnu punase autoga tulnud :D Ja Evert oli ka seal, nagu ta oli lubanud, sest ta saatis OSIst ühte ära.
Esimsel õhtul viisin oma asjad Scholzi ära, sest seal ma elan (mul on ikka niiii vedanud!!) ja Olivia viis mind mööda öist Duinot ringi ja lõpetasime Fores peol. See on vist kõige suurem residence siin, selle all on söökla ja kõrval auditoorium. Ma ei saanud lõpuni aru, kus miski on ja kogu aeg tuli inimesi juurde, nii et ma käisin kogu aeg ja tutvustasin ennast, ükski nimi meelde ei jäänud.
Scholzis on mul neljane ruum, esimesed 4 päeva olime seal Camillaga kahekesi. Aga ei olnud hullu sest ta on (vähemalt senimaani :D) väga tore. Just täna hommikul saabus mu viimane toakaaslane, Dijana Serbiast. Joanna Panamast saabus juba mõni aeg tagasi.
Tüüp mu kõrval läks jälle natuke närvi ja üritas mulle seletada, et ta ei maga kunagi tunnis. Aga ta ei läinud seletamisest närvi, tal on lihtsalt nii palju teha! Ma olen hetkel õnnelik, et ma first-year olen..
Vahel on pisut üksik. Olen siin ainus eestlane, enamustel on ikka üks või paar kaasmaalast ka. Ja mõni hetk tulek korra ka oma pärissõpru ja pere igatsus peale.
Ma homme või hiljem kirjutan ka, mis ma siin muidu teinud olen. Ma üritasin küll praegu, aga mul ei tulnud mitte midagi meelde. Ma olen surmväsinud..

2008-08-17T05:12:00.000+03:00

Leidsin kappi koristades just ühe vana lõhnaõli, mida ma pole juba vähemalt aasta aega näinud. Ainult et vahepeal on keegi sellele neli kleepsu kirjaga "Narko" peale kleepinud. Tundsin end veidi puudutatuna.

2008-08-12T15:33:00.000+03:00

Kell on juba kolm läbi (päeval :/) ja ma ärkasin just üles. Peale Portugali on peaaegu iga päev selline olnud. Läksin kell kaks välja (öösel, päeval ma alles magasin sel ajal), läksin Britta koduni ja koos jalutasime vaikselt lennujaama. Pidime veidi ootama ja lõpuks ta saabus - Karin oma väga suure ja ilusa YFU kohvriga. Ta tundus üsna rõõmus, et me tulime, aga see rõõm võis jääda natuke varju, kui ta pidi peaaegu pool tundi tegelema sellega, et oma kohver lubatud kaalulimiiti mahutada. Lõpuks jäid välja mõned vähemtähtsad asjad, mida Kolumbiastki saab, näiteks rätik (või see vähemalt nägi selle moodi välja). Ja siis üks Kalevi kommikarp, mille me Brittaga endale saime ja teel tagasi koju ära sõime. Ja kõrvale jõime statoili kakoad ja ma pidin maksma kakskümmend krooni pooliku tassitäie ees! Igastahes, Karin läks ära ja enne aasat teda ei näe. Naljakas, ta läheb ära, on ära, ja tuleb tagasi. Ja ongi kõik. Me Brittaga tuleme ikka jõuluvaheajaks koju, siis suveks koju, siis jälle jõuluks.
Aga enne ära minekut seisime veel kikivarvul turvaväravate juures ja piilusime, kas näeb veel hetkeks Karinit. Ja siis ma tulin koju, sain poole seitsmest magama ja Karin tšillib juba Kolumbias.

Joke of the century...Or more probably the joke of the history of mankind

2008-05-25T02:31:00.000+03:00

Jõudsin kolm minutit tagasi koju. Sõime Brittaga Pireti juures hiina toitu, vaatasime suurejoonelist geiparaaadi ja näersime hinged seest.
Millised on siis esimesed mõtted seoses selle aastase Eurovisiooniga? Mõistsime kõik juba enne hääletust, et kui Venemaa sel aastal ei võida, siis on see nende jaoks kõik. Lavale oli toodud ju kõik, mida neil üldse pakkuda on: esiteks vägagi tuntud viiuldaja, kelle ainus mure terve laulu ajal oli, et kogemata poognaga viiulikeeltele pihta ei läheks, teiseks Dima, iga Euroopa naise rõõm ja tüdruku unistus, ja viimaks maailmakuulus iluuisutaja keerutmas paari ruutmeetri suurusel plastmassist(!) kunstjääl(!!), mida ta pidi jagama veel kahe eelnimetatud väänleva tüübiga. Kui mõistsin juba, et enam pole midagi, võit läheb idanaabritele niikuinii, leppisin olukorraga, rahunesin ja asi hakkas juba parajalt naljakas tunduma. Näiteks uisutaja rõõm iga 12ne üle. Lõpus oli nii lausa väga kahju, et neid mujale jagati, nii oleks tahtnud seda nägu näha. Või kuidas asja võitnud Dima liigub lava poole, üritades meeleheitlikult endalt särki seljast heita, kuid ei saa, sest ebaviiuldaja ripub ta seljas, kindlasti selline poiss. Kolmekesi saata võidulaulu (mille pealkiri ega ükski sõna pole meelde jäänud) elavate liigutuste ning osavate jäljendustega oli tappev.

Hämmastav, et ma täna magama ei jäänud, sest eile, kui ma Hannaga Pireti juurde läksin, jäin ka üsna ruttu diivanile magama. Pärast jalutasime Hanna juurde (nii hilja oli, miski enam ei sõitnud) ja ma sain seal hommikuni puhata, et siis Patarei vanglasse OSI Tartu-Tallinna ühisekskursioonile minna. Peale ringkäiku käis ka Lagle Parek enda sealsetest aastatest rääkima. Väga tore oli, pärast kõisime veel EKKMis ka. Ja arutasime suvekooli asju. Väga tore oli!

Homme tuleb üks vagäväga eriline päev :)

Kevadmasendus

2008-05-18T19:10:00.000+03:00

Reedel oli teatrilaboris üsna vähe inimesi, kuid rohkem, kui mina isiklikult ootasin. Projekti jaoks oli see miinus, õhtu veetmise osas pluss. Lõpus oli mul kahjuks väga halb tuju, esiteks selle pärast, et viimasel paaril päeval on mul iga päev halb tuju olnud, teiseks selle pärast, et ma tahtsin juba Hanna juurde minna, kes meid ammu ootas, et sünnipäeva/soolaleivapidu pidada. 18 on tähtis number ju! Kolmandaks seetõttu, et ma olin väsinud, mis oli ka põhjus, miks ma Hanna juures tugitooli istudes kohe magama jäin. Mingi kell öösel aeti mind üles. Piret oli juba ära läinud, Hanna ja Sille pidid niikuinii ööseks jääma, aga Britta tahtis ära minna ja ma arvan, et kell hakkas vaikselt kolm saama. Ma ainult ühmasin midagi ja keerasin külge (nii palju, kui see tugitoolis võimalik oli), seega oli ka Britta sunnitud ööseks jääma (vb ta ei teadnud enam, kus ta kodu on?).

Laupäeval käisin Novembrit vaatamas. Praegu on iga päev 1 Hispaania film Sõpruses tasuta. Ma olin seda poolenisti näinud, nii et teadsin kogu aeg, kuhu poole kogu lugu liigub, aga see oli ikka hea, parem veel kui esimesel korral. Ainult kurb oli, et inimestel oli nii hea idee, aga nad ei teadnud, kus piir on ja keegi ei tahtnud neil lasta maailma muuta.

Hommikul pidin varavara tõusma, et loomade hoiupaika jõuda. Koos/Bmeste-l ja Päike kuuti-l oli ühisüritus. Ma olin hommikul isegi nii tubli, et viitsisin endale omletti teha. Aga Üritusel oli masendav. Peale minu sita tuju oli ilm ka veel vilets ja lõpuks ma ei võtnudki ühtegi koera, lihtsalt vaatasin neid seal ja rääkisin mõnega. Vähemalt olid inimesed toredad, nii et ma sain vahepeal oma (enda arust olematutest) probleemidest üle, eriti, kui me pubis istusime. Kui linna tagasi jõudsin, oli masendus jälle peal ja ma sain Pauliinaga kokku, kes proovis mind kummikommidega ravida. Ajutiselt õnnestuski :) Siis hüppas Eliise korra minu juurest läbi ja muutusin veidi rõõmsamaks. Aga nüüd jälle kinno!

Oh neid ilusaid möödunud aegu..

2008-05-15T23:16:00.000+03:00

<- Kunagi.
Laupäev oli väga tegus. Kõigepealt käisin linnas, et kell neli kontserdile minna. Kohale jõudes tabas mind ebameeldiv üllatus - kõik piletid olid välja müüdud. Õnneks üks naine müüs oma pileti mulle ja ma saan retsensiooni nüüd lõpks ometi ära teha (tähtaeg oli mitu kuud tagasi). Sealt jooksin otse edasi transsubstantsiatsioonile. See oli lihtsalt vapustav ja magamata öö osas oli mul igati õigus - müüsime pileteid hommikuni välja. Vahepeal kuulasime muusikat ja inimesi, siis unelesime niisama, kontrollisime kottide sisu ja käisime poes porgandipirukaid ostmas. Mul on nii kahju, et kogu seda asja ei ole võimalik kirjeldada, selline punkarite pidu oli minu jaoks tõesti meeldejääv. Üks tüüp kleepis tulbi ja äranuusutatud markeri mälestuseks seina külge, teine tahtis kolmanda korruse aknast välja vaadata ja arvas ekslikult, et aken on lahti, ja pani pea otse läbi klaasi, kolmas käis ja otsis muudkui oma koledat sõpra (tema enda nimetus selle sõbra kohta)...
Hommikul koristasime prahti ja taarat ning tassisime igasuguseid bändiasju ülevalt alla autosse. Täiesti uskumatu, naersime Merka ja Katriiniga pool tundi lihtsalt trummide üle. Selleks hetkeks olime juba umbes 24 tundi ärkvel olnud ja muidu magamata. Andis tunda, naersime veel igaüks eri suundadesse minneski tükk aega üksinda.

Eile käisime jälle Tartus. Esinesime foorumteatriga rock&roll baaris suurepärasele publikule. Saime enne seda iga päev kokku, et uut lugu teha, aga sellest ei tulnud midagi välja, nii et kohandasime enda jaoks oma kõige esimest lugu ja Katriin sai esimest korda jokker olla. Mul oli nüüd üsna vastupidine osa sellele, mis mul enne selles näidendis oli, aga lõpuks oli kõik väga hästi. Pärast saime hulga šokolaadi ja kaubamajast olime juba ostnud endale kummijänkusid, mida sai kogu aeg teel Tallinnasse näritud. Terve tee tagasi oli supernaljaks. Olime need vastikud, kes istuvad bussi tagaistmel ja räuskavad terve tee ja ajavad lolli juttu suust välja. Aga energia oli vaja kuskile ju panna!

Homme on spordipäev. Absoluutselt ei viitsi sinna minna lihtsalt mingiks tunniks ajaks, aga ei suutnud midagi paremat ka välja mõelda. Tulin just OSIst, kurb oli. Elu, ma mõtlen, ja see, kuidas kõik muutub.

Üritasime Merkaga jälle karjääris rummipalle süüa, aga kuna me eile õhtul jõudsime liiga hilja Tallinnasse ja poed olid juba kinni, otsustasime täna peale estat kõigepoodi joosta ja sealt üks pakk osta, vaatamata sellele, et eelmine kord pallid seest tühjaks olid tehtud. Ja just täna passis seesama karjääriõpetaja väljas ja karjus kõigi peale, kes poodide suunas läksid. Järgmine kord!

Tuhat tänu lahkele kontrolörile bussis number 1

2008-05-10T12:32:00.000+03:00

Täitsa jube! Ma ei mäletagi, millal viimati koolis rummipalle sai söödud. Varem tegime ikka pidevalt karjääri-

planeerimises pakile otsa peale. Sel nädalal oli selle tunni ajal tuletõrjeõppus ja õpetaja ebaõnnestus täielikult. Kõik hüppasid kohe klassist välja, kahekaupa käimise asemel läksime troppis tepist alla, teise korruse juures tuli aga suits vastu, nii et keerasime võimla poole ja jalutasime koridori lõppu, kus paralleel ja mõned veel juba lihtsalt seisid ja ootasid. Lõpuks, kui olime ammu suitsu sees, tuli õpetaja ka lõpuks ja hakkas meid tuldud teed tagasi viima, otse tulle! Õpetaja ise oleks vist läinudki ja sisse põlenud, meie hakkasime koos teise klassiga trepist üles tagasi kolmandale minema ja läksime aula kaudu välja.

Reedel pesime kolmanda korruse klasside aknaid ja ma proovisin jälle ületada oma kõrgusekartust. Sain hakkam küll. Peale kooli läksime Merkaga Ülemistesse. Olime magamiskotid juba kooli kaasa võtnud, et saaks otse minna, ja kui hüpermarketist joogi ja šokolaadi ära olime ostnud, jalutasime linna piiri poole. Lootsime, et saame iga autoga ainult natukene sõita, sest Tartus pidime olema alles 22.00 ja läkski nii - kõik põhiristid sai läbi käia. Isegi rekkaga saime sõita. Üks rekkajuht, kes just kuuajaselt Venemaa reisilt tuli, võttis meid peale, pakkus küpsist ja tema sõnul kõige paremat õlut, mida Venemaal osta saab. Andis lausa kaasa, kui meid järgmisel ristil maha pani. Nüüd olen ikka rekka peale ka hääletanud :)

Tartusse jõudsime vara. Poolteist tundi varem, kui oleks vaja olnud. Passisime tükk aega Toomemäel, enne kui Genialistide Klubi juurde läksime. Jätsime sinna minekuks ka liiga palju aega, sest ma arvasin, et ei mäleta enam, kus see asub, aga tegelikult avastasin, et orienteerun Tartu vanalinnas palju paremini, kui Tallinna omas ja GenKlubi tee oli mulle suvest juba nii sisse harjunud. "Kirjandus vä?" oli suurepärane. Britta, Katriin ja Kairi esitasid nii hästi kõiki neid luuletusi ja see oli väga üllatav, kuidas nad suutsid asjad meelde jätte ja kõike nii hästi teha.
Pärast tantsisime diskol ja käisime puu taga saia söömas ja tantsisime veel. Kui ära väsisime, hakkasime linna poole liikuma, et magama minna. Teepeale jäi kohe aga suudlevate tudengute purskkaev ja kui Katriin mainis, et seal võiks ju veidi sulistada, olid mul kohe jalanõud jalast ja peale hetkelist veenmist jooksime Katriiniga purskkaevus tiiru. Ja siis veel ühe. Liikusime paljajalu edasi Värske Rõhu toimetuse poole, kus pidime ööbima, kuid tee peale jäi veel üks purskkaev. Seekord liitusid ka Merka ja Britta ja me olime kõik läbimärjad, kui oma sihtpunktini jõudsime. Pesime jalad ära ja läksime mäkki. Paraku oli drive inni järjekord nii pikk, (ja ka teisi "jalgsi mäkivendasid" oli palju) et me otsustasime Statoili hotdogi kasuks, eriti kui nägime, et mäkist pirukaid ja friikaid ei saagi. Magama saime alles poole kolme ajal ja tõusime juba enne kaheksat, nii et kui ma Katriiniga hommikul teele asusin, et olnud mu teksad veel sugugi ära kuivanud. Tallinnasse saime ainult kahe autoga ja kui alguses meile tundus, et see auto, mis meid nii 15 km edasi viis, haises, siis järgmises autos saime aru, et tegelikult oli asi meis, õigemini meie purskkaevus ligunenud riietes. Hea oli koju jõuda!

Täna ootavad mind ees vanamuusikakontsert (kui ma selle üles leian) ja magamata öö transsubstantsiatsioonil. Ja kodu tuleks ka tolmuimejaga üle tõmmata.

2008-05-06T19:50:00.000+03:00

3. mai oli tore. Tean, kuidagi tagasihoidlik sõna selle kirjeldamiseks, aga viimasel ajal on nii palju olnud, et ma olen emotsioonidest üsna väsinud. Ja tegelikult, kõige naljaka ja laheda kõrval, mis sel päeval koristades juhtus, oli ju palju, mis seda head tunnet ära võttis. Näiteks see, et see pagana praht seal üldse maas oli või, et me koristasime maakohas, sõitsime viiekesi bussiga ringi (kusjuures ma polnudki varem minibussi eesistmetel, mis mõeldud kolmele, viiekesi sõitnud) muudkui ühest kohast teise, tassisisime prügikotte lipujaama ja kohalikud kepikõnnivad meist lihtsalt mööda või igavlevad kuskil nurga peal. Negatiivsed tunded igati õigustatud ju. Aga hea meel on ikka, kuidas muidu, isegi, et ei saanud vabatahtlikega koos Lasnamäed puhastada. Pärnumaal läks minu abi palju rohkem tarvis ja mõnus ju, et oma koduümbrus suveks puhtamaks sai. Pealegi, vabatahtlikega sai üht teist just hiljuti, eelmine neljapäev-reede, tehtud. Sõitsime viiekeisi Kadri nunnu punase sportautoga Lellesse ja askesldasime mõisapargis. Õhtul oli meile viie peale suur kahekorruseline maja söögiruumi (ja söögi/joogiga), söögisaali, piljardiruumi, hiiglasliku saunaeesruumi/joomaruumi, väksema saunaeesruumi, sauna, leiliruumi ja terve korrusetäie magamistubadega. Õhtul tuli oma kümme inimest külla ka, aga muidu lihtsalt viie peale!
Järgmisel päeval oli meil terve oma Schulebus, millega meid veidi ringi sõidutati ja siis tegime veidi tööd jälle. Sain teada, kui oluline üks hea motivaator on :D Kui tundus, et piisavalt on tehtud ja kell ka juba palju, asusime jälle autosse.

Tallinnasse jõudsin nii tunnike hiljem, kui oleks tahtnud, meil hakkas juba kell 18.00 Hirvepargis FoorumTe: sündmus ja mina olin seal alles kell seitse. Õnneks sain veidi nautida, enne kui väga kuri politseinikeduo meid minema ajas ja politseijaoskonnaga ähvardas. Sättisime ennast šnelli tiigi ääres taas sisse, siis läks enamus tagasi, et mööda Hirvet ringi joosta. Ise eelistasin tiigi äärde puhkama jääda, paik oli kotikoormate, matikuhjade ja söögihunnikutega piisavalt mugavaks tehtud.

Lahkume vastumeelselt Hirvepargist. Kuri politseitädi ja sama kuri politseionu veel kaugel pinkide juures näha, otsivad veel toredaid inimesi, keda ära saata.

Muidu olen pidevalt segaduses. Ma ei tea kas rõõmustada või kurvastada, aga praegu on arvatavasti viimane kuu, mille ma oma koolis veedan. Järgmisest aastast ootab mind hoopis teine kool Põhja-Itaalias ja seda lausa kaheks aastaks. See on nii vinge, nii ilmatu-otstu lahe, aga samas - seal ei ole peale minu ühtegi eestlast. Ei, ma saan hakkama. Jõuludeks ju koju!

Pean ühe asja ruttu korda tegema, kirjutan siia üles, et meelest ei läheks :)
Oh, ja täna, üle pika aja oli bioloogia tund jälle huivtav. See oli hea. Ja muusikaajaloo töö ei olnudki väga masendav, sest esimest korda selle aasta jooksul suutsin ma kordamisküsimused ka enne tööd tegelikult läbi lugeda. + ma sain veel korra üle ka vaadata. Seda kõike muidugi tänu inka tunnile, mis ära jäi. Ja üle pika aja viitsisin ma kunstiajaloos ja ajaloos konspekteerida. Osaliselt küll, aga ikkagi. Ka seda vist tänu inka tunnile, mille arvelt veidi puhata sai.

Tänasest peale hakkan ma blogima regulaarsemalt. Ikka kui midagi on, siis ma kirjutan, muidu mul ei ole enam jaksamist lihtsalt nii palju korraga kirja panna. Ma ei ole jõudnud kordagi oma blogimise ajaloos rääkida mõnest sünnipäevast või kaevata, et koolis on tüütu, või kirjeldada pikemalt mõnda vabatahtlikke tegevust või rääkida FoorumTe: st ja meie koosolekutest või jutustada, mis kunstis on juhtunud. See on veider, sest viimased ongi ju kogu minu elu. Kas ma üldse millestki kirjutanud olen?

2008-04-02T20:10:00.000+03:00

Mul hakkab koju juba väike õhupallikogu tekkima. Üks eriline roheline õhupall, mille Britta mulle täpselt enne Käärikult lahkumist kinkis, lebab siinsmas minu kõrval. Ta oli üksinda hääletades üks väga tore vestluskaaslane, eriti kui ligi kümme minutit ükski auto peale ei võtnud ja seda puhtalt fakti tõttu, et selle aja jooksul ei läinudki mitte ühtegi sõidukit mööda! Aga näe, Tallinnasse jõudsime mõlemad, olgugi, et 11 õhtul, kui järgmisel hommikul pidin juba viiest lennujaamas olema...
Mmm, ja siis see sinine pall, millega sai mööda Tallinna joostud, teist, kollast õhupalli otsitud ja vägagi öisel kellaajal stripibaari aknast sisse piilutud (vetsu otsinguil loomulikult ning teadmata veel, mis kohaga tegelikult tegemist).
Üldse on neid kuidagi palju siia sattunud, toredad asjad ju. (http://www.youtube.com/watch?v=sfxDSEztuRA)

Kontsert pühapäeval oli meeletult tore. Mingi osa sellest sain isegi istuda ja nautida :)

Brüssel, Brüssel, Brüssel. Minek, tulek, olek. Lendasime läbi Kopenhageni. Lootsin, et vot nüüd saan korra jala ka Taani pinnale torgata, aga oh suur oli minu üllatus, kui peale ligi pooletunnist meeletut ekslemist mõistsin, et sellest lennujaamast ei saagi välja. Või tegelikult lõpuks leidsime isegi koha, kust see oli võimalik, kuid tegu oli kahjuks ühesuunalise käiguma. Ümberkeerates nägime aga suuri iseavanevaid klaasuksi, nagu neid on kaubamajades, mis avanesid otse tänavale. Aga seekord ei olnudki enam eriti üllatav, kui ma napilt-napilt vastu uksi käisin ja veel viimasel hetkel pidama sain. Mida ma ometi lootnud olin? Muidugi olid need seal vaid narrimiseks. Suur osa minust usub, et neid pole vist kunagi avatud...
Disko ajaloomuuseumis oli lahe. Koos baariga, kust sai niipalju tasuta Cokat, Fantat, IceTead jms, kui süda ihaldas. Igast 27 liikmesriigist oli nii 10 õpilast ja kui baariletist hakkas saama ka Maesi ja Timmsi (endiselt niisama), algas pihta tõeline Euroopa segunemine, eriti tati tasemel.
Aga oli ka muud toredat, nagu ilusad autod, pikad jalutamised, öised kohtumised huvitavate inimestega jne. Ja Belgia šokolaad ka!

Pluss väike rõõmusõnum: mind kutsuti vestlusele. Intesrvjuule. Seltskonnamängudele. Millegile...?

Maksin täna mõtetult suure summa raha (50% kogu oma säästudest) raamatu eest, mida mul vist mitte kunagi vaja ei lähe + ma ei saa selle venekeelsest tekstist aru ka. Vot see ongi raha kogumine minu moodi!

Nagu korallrahul

2008-01-06T16:25:00.000+02:00

Kes pani selle mehe perse karpi?? (Külli)

Vahel on hea meel (kohe VÄGA hea meel), et keegi ei filmi (kuigi mulle liigagi tihti meenub üks ammuammu nähtud Twilight zone osa, kus tüüp sai teada, et temast on terve eraldi kanal, kust inimesed 24/7 ta tegemisi vaatavad), aga eile hakkas jällegi kohutavalt kahju, et nii palju asju lihtsalt ununeb. Meenutasin õhtul, kuidas kevadel käisin kõige uhkemas restoranis, mida ma tean. Nii 15 inimest lauas, kõrghoone (Eesti mõistes) ülemisel korrusel, klaasseintelt suurepärane vaade linnale, kandilised piklikud lauad valgete laudlinade ja äärmiselt korralikult paigutatud lauanõudega, kolm kahvlit, kolm nuga, kaks lusikat, kolm suurt pokaali, kelnerid, kes tõid lauale tõeliselt peeneid roogi (eriti minimaalsetes kogustes küll) kallates iga eine kõrvale just sinna sobivat veini, huvitav vestlus, pärast läbi vanalinna hulgakesi kodu poole minek...Ausalt öeldes ei mäleta praegu enam neist ühegi inimese nime, isegi restorani oma mitte (kuigi tean suurepärast, kus see asub).
See ei ole veel kõik, mis mind häirib. Olen inimene, kellele ei meeldi muutused. Kui need juba toimunud on, suudan kiiresti kohaneda, aga mind lausa häirib mõte, et see ja teine ei ole varsti enam sama. Ja mulle ei meeldi kunagi protsessi juures olla. Ma ei kannata isegi mõtet, et maal tuppa pannakse uus tapeet, kuigi päris kindlasti see on ilusam kui vana ja katkine. Aga näe, minu poolest jäägu või tegemata.

Peab vist naasma progressiivsete ja regressiivsete assimilatsioonide juurde, kuid hea oli hetkeks mõtted lihtsalt välja lasta.

2008-01-01T20:01:00.000+02:00

Naljakas, et tükk aega kohe üldse ei kirjatanud ja nüüd mitu tükki peaaegu korraga. Esiteks, kuigi arvsin, et see saab tehtud 2007 aastanumbri sees, tahtsin teha lühiülevaate oma jõuludest.

Jõulupidude hooaeg hakkas juba õige varakult, reedel,14. detsembril, kui toimus FoorumTe: jõuluüritus. Seekord oli tegu natuke teismoodi klubiõhtuga, sest meie ei pidanudki närvitsema ja rabama etenduse nimel - kõik tegid hoopis etüüdikesi. Veel kuulusid õhtu juurde igasugused küpsetised (koogi ja MarisRauno muffinite kõrval ka minu kaerakäkiküpsiseüritus), mängud, istumised-olemised ja need hirmsad usaldusmängud (keegi üritas hiljem selgeks teha, et tegu ei ole tegelikult mitte lihtsalt usaldusmängudega, aga see on vist juba liiga pikk jutt). Viimaste puhul, olen aus, hirm oli suurem, kui see seda väärt oli - olen ju endiselt elus. Kuid, kui natuke veel seda aususeasja proovida, siis uuesti küll ei ruttaks laua otsa ronima ja inimestesse langema.

Järgmine oli Heateo jõulupidu sama nädala pühapeaval, 16. detsembril, kui viimast korda Pikk tänav 11 majja astusin kui Heateo kontorisse (ei ole veel loobunud mõttest, et ükspäev ise seal elan, lootus jääb veel sinna tagasi minna). Peale paari mängu sai niismaa istutud, filmiklippe vaadatud, suurimate pangeastumiste üle arutletud ja jõululaulu lauldud. Laulu eest said kõik kingituse ja see oli esimene kord see aasta, kui sain Britta poolt tehtud loosipaki, sisuks küünal (väga tore küünal oli kusjuures). Lõpus jõime veel plastmasstopsidest lastešampust ja olime rõõmsad, samas kurvad. Kuidagi lõpu tunne oli mul, kuigi tegu on vaevalt veel algusegagi.

Neljapäeval, 20. detsembril, toimus klassijuhataja maja all saunaruumis klassi jõulupidu. Läksin alguseks kohale ja ruttasin 15 minuti pärast ära, et esinema minna (Käo lastekodu). Uuesti jõudsin paar minutit enne kuute. Alguses oli kindel mõte, et korjan kingi ja sõrmuse ära ja lähen OSIsse kauaoodatud Voda-t vaatama. Juhtus aga, et nii tore oli, et jätsin OSIsse lausa minemata. Piinasime natuke oma ajusid ning rääkisime veidi. Mõnus, kerge õhtupoolik oli.

Reedel, peale kooliga kirikuskäiku ja Kohvicumis istumist, sõitsin maale, et perega jõule tähistada. Käisin isaga metsas kuuske toomas ja ehtisin õega kuuse ära. Esmaspäeval, 24. detsembril, ma kirikusse ei läinud, ema ja Külli läksid. Tundsin end veidi halvasti (pea käis ringi jne), sellepärast, muidu olen juba mitu aastat Hallistesse sõitnud. Jõulude ajal mulle meeldib kirikus käia, kuigi kristlus ei ole kindlasti minu usk. Ma ei teagi, miks ma siis sinna minna tahan. Praegu on ka see, et kui isegi lund ei ole, siis vähemalt miski peab ju jõulumeeleolu tekitama! Aga midagi on seal veel, mis kutsub jõuludel külmale pingile istuma ja jälle neid samu lugusid ja laule kuulama...
Õhtul jagasime kinke. Tavaliselt õpime igal aastal samad aabitsaluuletused pähe, aga millegipärast seekord selleni ei jõudnud, seepärast tegime ise väikesed luuletused ja kohapeal improviseerisin veidi. Külli mõnitas küll peale igat luuletust, et "ise tegid jh? Kohe aru saada", aga pole oluline, vähemalt kingid meeldisid.

Teisipäeval sõitsin (bussidega) Tallinna, sest kolmapäeval, 26. detsembril, esinesime Noortekohviku jõulupeol ning peale seda oli meil omal tagaaruumis väike istumine, kus jagasime loosipakid välja. Britta oli ära ununstanud, kellele tema kink minema pidi, ja loomulikult olin see mina, kellele tuli taas kord Britta loosipaki-küünal. Aga mulle meeldis. Tore küünal on :)
Paele FoorumTe: meeskonna jõulupidu oli afterparty, täis rõõmu, õnne, kinke ja karaoket.

Neljapäeval, 27. detsembril, toimus Saku suurhallis lastekodulaste jõulupidu. Kollase ja punase särgi seast valisin päikesekarva eksemplari (kollane rokib endiselt) ja pähe sain päkapikumütsi. Juhtus aga nii, et saja oodatud vabatahtliku asemel oli neid 200 ja laste arv tundus vaevu-vaevu seda ületavat (vb mitte nii hull, aga vähe tundus neid ikkagi). Seisin minagi, nagu paljud teised vabatahtlikud, keset kära ja möllu ja igavlesin. Aegajalt käisin sumobatuudi juures, kust hiljem endale ka tegevuse leidsin. Poole peal (kestis kümnest viieni) olid peaaegu pooled juba läinud ja kui asi lõpuks läbi sai, võis silmata nii kuskil 40 vabatahtlikku, kes vapralt vastu pidasid. Aga lahkudes oli tuju super. Alguses ei saanud küll vedama, kuid lõpus olime juba veidi ülekäteläinud jõmpsikate taolised - kargasime batuutidel, katsetasime sisebenjit ja hüplesime lava ees, jooksime sokkis ringi ja kallistasime maskotte.
Kell 18.00 samal õhtul hakkas OSI jõuluüritus. Üks väga huvitav mees käis lugusid vestmas ja veel enam, oleks tahtnud jäädi pärastiseks istuma ja olla seal, nagu tavaliselt, kuni Ele meid välja viskab (niimoodi viisakalt). Lahkusin aga õige pea, kui olin seal vaid 1,5 tundi olnud - ristiemad tulid külla ja tahtsin/pidin kodus olema. Kodune jõuluõhtu oli omamoodi, nagu ikka. Kuulasin suurte lugusid minevikust ja olevikust ja vastasin nende küllaltki veidratele küsimustele.
Terve pühadeaja käis üks eriline sära ja sädemeke minuga kaasas, kuid selle päeva lõpuks olin pühademeeleolust juba hingetu. Reedel otsustasin, et käin tol aastal viimast korda päkapikumütsiga ja siis said jõulud minu jaoks läbi.

Ükspäev mul tulid rõõmupisarad silma. See oli selsamal viimasel jõulupäeaval. Ma natuke aega kõndisin vaikselt, silmad märjad ja siis hakkasin nutma.

Vahel on raske valida. Siis tuleb ennast kokku võtta.

2007-12-25T23:27:00.000+02:00

No nüüd tuleb üks tõsine aastaülevaade, niipalju, kui see võimalik on.

See on see kiirekiire veebruar, kus enne Kristeli minekut võimalikult palju ära tahtsime teha. Tol päeval jalutasime koertega ja tegime nende jalutusplatsi korda.

Filmi tegemine. Nii külm oli, et ainult mina, Britta ja Hanna olime valmis end ohverdama.

Mul ei ole Vanalinna päevadest endal vist ühtki pilti hetkel, kuigi mäletan, et neid sai tehtud küll.

Tartu hansapäevade avarongkäik. Suure pildi peal leian endagi kergesti üles. Aga neid tammumisi oli paari päeva kohta ikka piisavalt: avarongkäik, kauplemise alguse rongkäik, rüütliturniiri rongkäik, lõpurongkäik. Iga kord sama jama - ürbid selga, kes millise tõrviku saab, kuhu nüüd minna tuleb... Ei, väga tore oli!

Rootsi reis sattus suve kõige kiirema perioodi peale, nii et need magamata ööd enne magamata öid magamata ööde otsa olid päris kurnavad, kuid kindlasti kogu hilisemat rampväsimust väärt.

Peterburist tuli meeletult palju ilusaid pilte, aga kui valida on raske, siis eredaim elamus oli ikkagi see toit, mida ma, kuigi pildilt võib ekslikult muud järeldada, muidugi ei söönud.

Ei seostu eriti koosolekutega? Minu arust ka, aga niimoodi vedeledes ja poosetades sai terve kevad veedetud. Naljakas, et praegune kuri Britta, kelleta ükski koosoleks vist õieti ei õnnestuks, oli siis see kõige suurem millegi-muuga-tegeleja.

Norra
Nii pikk reis, eks oli paremaid ja halvemaid hetki, aga vähemalt oli kogu aeg meeletult ilus.

Vabatahtlike väljasõit Pranglisse. Kõigepealt sai hullumoodi tööd tehtud, siis riietega ujuma, külaliike hingetuks kiikuma... Öösel suutis muidugi Hanna veel üllatada. Hüpersuper oli.

NOVAATA. Wuhuu, sain märke teha..kuni keski noored mu laua vallutasid + pidin veel vähemalt 10 keski ninasarvikuga märki tegema. Õu, I hated that.

My best friends (L)

Vabatahtlikega Setumaal. Filme hakkame just vaatama. Tüdruk minu ees, punasetriibuliste sokkide ja punaste juustega, päästis mu elu tol õhtul. Hanna on üldse tore :)

Sai üks kord Uulma klassis natuke mängitud ja hüpatud. FoorumTe: fotoshuut, pildid tegi Tõnu Tunnel. Meenub kohe üks kurikuri küsimus, millega Katriini alati naerma saab.

Rebane oli täitsa huvitav olla, kas või ainult see üks päev. See oli tore, et kui kunagi keegi ei teinud midagi kaasa, siis seekord olid terve klass mõnusalt punases ja veidras.

Päris mõnusalt sai ringi käidud, ikka igale poole jõudsin. Üleüldse, parim suvi oli!

Vabatahtlike jõulunäidend 2007. See ei ole päris näidend. See on proov.

Varsti ilmuvad ehk kuskile ka etenduste ajal tehtud pildid, siis saab kõrvalseisjapilguga ka vaadata, et kui valged päkapikud ikkagi on.

Ei jaksa enam. Aga vähemalt on õhtu õnnestunud - nägu naerul, tuju hea..

Aasta 2007

2007-12-19T19:30:00.000+02:00

Ma ei tea, kas on veel vara aastast kokkuvõtet teha, aga pole kaua kirjutanud, emotsioone ja elamusi jällegi meeletult palju. Aasta algas juba huvitavalt, aina paremaks läks, meeletult kiire veebruar (sai lausa film vändatud ja vähemalt paar korda nädalas vabatahtliku tööd tehtud + Kanepi), Vanalinna päevad, hansad, eksamid, lõpetamine, Rootsi reis, Venemaa, sünnipäev kuubis (sai jah seekord lausa kolm korda tähistatud :D), projektikirutamise-kevad, Soome-Rootsi-Norra nädalad, Treffi lõpupidu (täna sai juba Brittaga meenutatud, nii et oli vaja kohe ära ka märkida), Prangli, Novaata, uued sõbrad ja vanad sõbrad (ja endised sõbrad), Setumaa, FoorumTe:, uus klass ja pinginaaber. Rebane olin ka ja akadeemia lõpetamine osutus samuti päris suureks saavutuseks. Siis veel Roheliste rattaretk, kõik need etendused ja kontserdid, mööda eestimaad trippimine ja muidu olemine ning nüüd vabatahtlike näidend ka veel sinna otsa + veel Päkapikula, OSI, reedene FoorumTe: jõulupidu ja pühapäevane Heateo jõulukas ja siis erilised õhtud eriliste inimestega...
Kõik on nii kiiresti läinud, et ma pole jõudnudki veel jõule ootama hakata. Kui nüüd veel lumi ka õigeks ajaks maha tuleks, oleks mu aasta täiuslik.

Eile Tiigi ääres jalutades sai meile osaks üks huvitav kogemus. No juhtus jh meil Brittaga kogemata, et sattusime eesti keeles omavahel rääkima. Ei, täiesti mõistan neid vene tüüpe, kes meile veel 10 minutit igasugu toredusi järgi karjusid. Ise muidugi üldiselt (tegelikult küll mitte kunagi) ei üldista, et kõik, kes eesti keeles räägivad, fašistid on, aga eks ole igaühe enda valida, mida ja millal..

Tänane esimene esinemine Käo päevakeskuses oli täitsa hull. Ei kartnud lavale veeremist või oma osa mängimist, hirmutas ainult see, et pean kellegi "lavale" kutsuma, aga ma ei teadnud hästi, keda tohiks ja kes üldse saaks tulla. Niigi mu elu päästnud Hanna oli lahkelt nõus aitama ja koos saime olukorraga, kuigi küll veidi omapäraselt, päris hästi hakkama. Mustakal oli juba lihtsamast lihtsam, ei mõelnudki, et peaks närvitsema või midagi.

Koolis viimasel ajal veidi liiga vähe käidud ja tundides natuke liiga palju lolli tehtud. Saksa keelde läksin ka üle paari nädala nüüd esimest korda, kohe visati KT ette, 3 kolme rööpaga sain :( Üldse väga kiiresti olen viimasel ajal allakäigutrepist alla libistanud, nii lihtne kuidagi. Samas, pole kunagi vist nii rahul muidu-asjade kulgemisega olnud, kui praegu.

Klaas on igal juhul pooltäis, arvab öku ja kuulab kanepimuusikat edasi.